49. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, tulevik ja olevik? Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, aga ka kui tänapäeval loodu järjepidavust, mis toetub minevikule. Traditsioonilisuse all ei ole ainult nähtuse muutumatus, vaid selle püsivus Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. 50. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös, kasutusel essentsialistlikus ja konstruktivistlikus käsitluses mida iganes see ka ei tähendaks.
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtus...
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
pidevalt. Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule. 54. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsus ehk ehedus; “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. Autentsuse teema ei ole tänapäeva folkloristikas enam aktuaalne ega tähtis. Folkloristika on arenenud tekstikesksuselt inimese suunas. Ka falsifitseeritud tekstid on uurimisobjekt omaette – teksti loojal oli kindel põhjus, miks ta tekste võltsis, sellepärast pole falsifitseeritud tekst halvem teistest tekstidest.
“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse m...
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
• Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus, nt: – Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide “autentsuskontroll” (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. 57. Kuidas määratletakse folkloristikas (ja laiemalt kultuuriteadustes, nt K. Kuutma artikli alusel) mõisteid representatsioon, traditsioon ja kultuuripärand? Representatsioon • “Representatsiooni käigus asendatakse või esitletakse entiteeti, mis või kes ei ole kohal või pole võimeline end esindama. Kusjuures loodav reaalse olendi või asja, sündmuse või nähtuse kujutus edastab selle tunnustest vaid osa
Variant kui konkreetse laulu esitus, selle üleskirjutus. Nt regilaulu tüüpe on umbes 3000, variante umbes 205 000. Variatsioon on kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstist. Variandi esile kutsunud nähtused võivad olla tahtlikud muutused: improvisatsioon, kontaminatsioon (e. liitumine), funktsioonimuutused; tahtmatud muutused: unustamine. 50. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsuse ehk eheduse mõistet on folkloristikas vaja, sest seda kasutatakse allikakriitilises töös, aga see ei aita määratleda, mis on rahvaluule. Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus: Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide "autentsuskontroll" (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid) Regina Bendixi monograafia "In Search of Authenticity" (1997): kes vajab autentsust ja miks? Hupel- ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" Hurt- rahvaluule väljaandmisele
- essentsialistliku versus konstruktivistliku käsitluse puhul - Tekstipublikatsioonide koostamisel (allikakriitika arhiivis) versus välitöödel o MEA III variantide tähendus rahvaluule autentsuse määramisel o Regina Bendix, 1997: kes vajab autentsust ja miks? o Ülo Valk, 2005: "autentsus" ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule (s.o folkloristika uurimisobjekt), ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös Identiteet: - samastamine või olemusliku ühistunnuse alusel seostamine - tagasipöördumine "alguse" (algupära) juurde - Dundes: usutud ühtsustunne - mõiste sisaldab nii enese- kui ka teiste määratlemist Suulisus: - suuline kas vahetu kommunikatsioon? kas sõnalooming? - Suulisele kultuuritüübile omane varieeruvus (ka kirjutatud tekstis) Kommunikatiivsus: - Kus jutustatakse/lauldakse jne - Millal? - Jutustaja vaatekoht
annaabi.ee 
