Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga indiviidiga; Kahjulikud mõjud avalduvad erinevalt. Tänan kuulamast!
GM Taimed ja nende ohud: 1. Herbitsiidikindlad(ohuks on see, et levib mujale tõrjumatu umbrohuna) 2. Bakteritoksiini tootjad loodusele ideaalis head, kuid imejad putukad nagu lehetäid ja lutikad jäävad ellu aga on mürgised hiljem lepatriinudele, jooksiklastele, seega see kõik süvendab imurputukate kahjurluse probleemi. 3. Nt sojaoale lisati maapähkli geeni ning saadi allergeenne sojauba 4. Säilivusaeg 5. Toiteväärtus nt kuldne riis, mis sisaldab beetakaroteene, millest moodustub vit A Kimäär organism, kes sisaldab kahe erineva päritoluga geneetilist materjali. Geeniteraapia normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe(organi) rakkudesse. Osaldel juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises.
Kuna histamiin ja mõned teised biogeensed amiinid vabanevad ka allergiliste reaktsioonide puhul ning toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti segamini. Milles seisneb sünteetiliste lisaainete võimalik oht? Sünteetilised lisaained on üldksenobiootikumid ehk kõigile organismidele kehavõõrad ühendid. Selliseid aineid ei saa inimorganism kahjutuks teha.Paljudel sünteetilistel lisaainetel on tugev allergeenne toime. Mõnede sünteetiliste lisaainete osalisel lõhustumisel võivad organismis tekkida mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid. Sageli on sünteetilistel lisaainetel kas kuhjumisest tingitud (kumulatiivsed) või koosmõjust põhjustatud (sünergistlikud) kõrvaltoimed, mis võivad avalduda aastate või aastakümnete pärast. Viimane nähtus on tuntud kui lisaainete kaugmõju.
esineb sageli ristuv allergia kasega. · Sarapuu Sarapuu õitseperiood on varakevadel - märtsis ja aprillis, sooja talvega aastal juba veebruaris. Tihti esineb ristuv allergia teiste varajaste õitsejatega. Võimalik on samaaegne allergia sarapuupähklite vastu. · Kask Erinevate kaseliikide õietolm on väga agressiivne ja laialt levinud allergeen. Põhiline õitsemisaeg on aprillist juunini, mil õietolmu kontsentratsioon õhus on kõige kõrgem. Kuna kase õietolmu allergeenne ehitus sarnaneb mitmete puu- ja juurviljade allergeenidega, siis võivad kase õietolmu allergia all kannatavad inimesed olla allergilised ka õuna, kiivi, tomati, porgandi jt puu- ja juurviljade vastu. · Heintaimed ja teraviljad Kõige levinumad õietolmuallergeenid. Heintaimede liigid on omavahel nii lähedalt suguluses, et immuunsüsteemil on peaaegu võimatu neid eristada. Nii et kui inimene on ühe heintaime
· Geenid teistelt liikidelt · Geenide avaldumist saab reguleerida · Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis · Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke GMO-aretuse vastu: · Kahjurid võivad muutuda immuunseks · Geenid võivad üle kanduda umbrohule · Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu · GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad · Geenisaaste · Allergeenne valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu. GEENITEHNOLOOGIA Geeniteraapia ehk geenravi Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1)asendada haige geen tervega ; 2) Vaigistada haige geen. · Siiratakse sama liigi geene (inimese geen inimesele, loomad loomadele) · Geenid siiratakse ainult somaatilistesse rakkudesse ( keharakud- somaatilised) · Ei pärandu järglastele Näide: diabeet ( kõhunääre ei sünteesi insuliini)
Kasvatatakse in vitro ja siirdatakse retsipientlooma. 15. Milles nähakse geenitehnoloogia hüvesid? * suurem ja kvaliteetsem saak, toodangu tõus - suureneva rahvastiku toitmine * suurenenud resistentsus – vaja kasutada vähem ravimeid, loomad tervemad * võimalused keskkonnasäästlikumaks põllumajanduseks ja loomakasvatuseks * uued tehnoloogiad ja tooted 16. Milles nähakse geenitehnoloogia ohte? * küsitav pikaajaline mõju tervisele – allergeenne mõju, AB resistentsuse levik * küsitav jälg ökoloogiliselt – resistentsete umbrohtude ja viiruste, putukate teke * eetilised küsimused * seoses herbitsiidiresistentsusega suurema koguse herbitsiidide kasutamine * reeglite kooskõlastamatus erinevates riikides * majanduslikud monopolid suurkorportasioonide näol 17. Geneetiline anomaalia Geneetiline anomaalia on geneetiliselt määratud soovimatu kõrvalekalle normist (kas looma
igapäevastes toiduainetes on pea kõigis E-aineid, võib lihtsa liitmistehte tulemusena nentida, et ka täiskasvanule ohutud E-ainete normid võivad kergesti üle piiri minna, kui me E-sid ammutame läbi päeva erinevatest toitudest. Mahetoit on allergiavabam - kuna mahetoidul pole ei taimekaitsevahendite ega sünteetiliste väetiste jääke, samuti pole neisse lisatud kunstlike E-aineid, siis toiduained oma esialgsel puhtal kujul on palju vähem allergiat tekitavad. Isegi väga allergeenne mari nagu maasikas võib mitte allergiat tekitada, kui see on pärit mahepõllumjandusest. Mahetoit on GMO-vaba - Ameerika Ühendriikides, Argentiinas ja Brasiilias laialt levinud geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põhiliselt taimekasvatuses on veel väheuuritud valdkond, siiski on avastatud võimalikud sellest tulenevad haigused ning keskkonnariskid. GM taim saadaks, selle pärilikkusinfot muutes, mis toimub geenitehnoloogilisi võtteid kasutades. Kui
teisel taimeliigil, kasutavad enda tolmeldatud saamiseks teise liigi nektarit, putuka petmise kaudu. Väga omapäraseks on kujunenud tolmlemine viigipuul. 2) Lindtolmlemine on eelkõige troopikas esinev tolmlemise viis. Haruldane on imetajatega - 3) nahkhiirtega toimuv tolmlemine. 4) Väga paljud õistaimed on tagasi pöördunud tuultolmle(jad)misele. Tuultolmlevate õistaimede (vähem ka paljasseemnetaimede) õietolm on inimesele sageli allergeenne (heinapalavik). Tuultolmlejate sellise halva omaduse taga on nende tohutu õietolmu hulk, mis paiskub õhku nende õitsemise ajal - seda jätkub kõikjale ja tuul võib seda märgataval hulgal kanda isegi tuhande kilomeetri kaugusele. Nii et kevadel, kui meil veel allergeensed taimed veel ei õitse, võivad lõunakaarte tuuled eriti tundlikele inimestele juba vaevuste tekitamiseks piisaval hulgal allergeene kohale tuua. Teine
annaabi.ee 
