Moodustas enda järgijatest esimese muslimite kogukonna Toimusid verised kokkupõrked Meka valitsejatega 630.a naases Muhamed vastupanu kohtamata Mekasse Oli Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja kuni surmani 632 Palverännak Ehituskunst · kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. · Damaskuse Suur mosee Kaljumosee Jeruusalemmas Pühamu on ehitatud kaljule, millelt Muhamed olevat taevasse tõusnud ja Allahiga rääkinud. Djenne Suur mosee Lääne- Aafrikas ·on maailma suurim savitellisehitis ·Ehitatud 1905-1909. a Islami naised Mitmenaisepidamine Vägivaldne käitumine naistega moslemi meestel võib olla korraga neli abikaasat, on neil Koraani järgi lubatud omada ka konkubiine -ehk liignaine on mehe mitteabieluline naine Kasutatud kirjandus · Ismid mõistmaks usundeid T. Gabriel,R. Geaves · Inimene, ühiskond, kultuur II osa keskaeg · Muhamed ja islam H. Holma, V
kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a. Vaated Suurele moseele Damaskuses (Süüria, 8. saj). Damaskuse Suure mosee interjöör. Vasakul mihrab (palveniss kilbaseinas). Bütsantsi arhitektuuri mõjudega kullatud kupliga Kaljumosee Jeruusalemmas (valminud 691.a., kuppel 1022.a.) al-Aksa mosee (halli kupliga paremal, 705.a.). Pühamu on ehitatud kaljule, millelt Muhamed olevat taevasse tõusnud ja Allahiga rääkinud. Samas paiknes kunagine Saalomoni tempel. Saalomoni templi läänemüür. Jeruusalemm on püha linn nii juutidele, muhameedlastele kui kristlastele. Kaljumosee Jeruusalemmas. Kaheksanurkne põhiplaan sisaldab kaht ühise tsentriga kooriümbriskäiku, mis olid mõeldud rituaalsete protsessioonide jaoks. Kiriku interjööris
käigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read. Meka poolses seinas (niinimetatud kilbamüüris) on poolümar palveniss (niinimetatud mihrab). Mosee õues asub kaev. Tavaliselt kuuluvad Cordoba Suure mosee mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti. Al-Aqsa mosee on ehitatud kaljule, millelt Muhamed olevat taevasse tõusnud ja Allahiga rääkinud. Samas paiknes kunagine Saalomoni tempel. Kaheksanurkne põhiplaan sisaldab kaht ühise tsentriga kooriümbriskäiku, mis olid mõeldud rituaalsete protsessioonide jaoks. Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate. Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20 meetrit ning see kerkib rohkem kui 35 meetri kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80 000-
KÄIA; 3) HARIDUS JA TEADUS HARIDUS PÕHINES KORAANIL; KOOLIDES ÕPETATI PEALE KORAANI JA PÄRIMUSE MUHAMEDI KOHTA KA KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISE ALGTÕDESID; KORAANILE LISANDUSID ISLAMI SEADUS JA PÄRIMUS, LISAKS ARAABIA KIRJANDUS JA LOOGIKA; TÕLGITI KREEKA ÕPETLASTE TÖID ARAABIA KEELDE; 4) KUNST JA KULTUUR KIRJANDUSE TUNTUIM TEOS ON ARAABIAKEELNE MUINASJUTUKOGU ,,TUHAT ÜKS ÖÖD"; INIMESE KUJUTAMIST EI KIIDETUD; KEELATUD OLI AND ALLAHIGA VÕRDSEKS PIDADA; KAUNISTATI EHITISTEST RAAMATUTENI TAIMEORNAMENTIDE VÕI KORAANIST PÄRIT LAUSETEGA. MIL VIISIL TOIMIS ISLAMI KULTUUR ANTIIKAJA KULTUURIPÄRANDI VAHENDAJANA? MAADES, KUS KOHALIKUD KEELED PÜSISID , LEVIS ARAABIA KEEL KULTUURKEELENA. SEE VÕIMALDAS ÕPETLASTEL TEINETEIST MÕISTA JA OMAVAHEL SUHELDA. ARENDATI LOOMINGULISELT EDASI ANTIIKKULTUURIPÄRANDIT, MIDA RIKASTATI IDAPOOLSETEST KULTUURIDEST PÄRIT JOONTEGA
olid kaetud ja ei tohtinud üksi väljas käia; 3) haridus ja teadus haridus põhines Koraanil; koolides õpetati peale Koraani ja pärimuse Muhamedi kohta ka kirjutamise ja arvutamise algtõdesid; Koraanile lisandusid islami seadus ja pärimus, lisaks araabia kirjandus ja loogika; tõlgiti kreeka õpetlaste töid araabia keelde; 4) kunst ja kultuur kirjanduse tuntuim teos on araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd"; inimese kujutamist ei kiidetud; keelatud oli and Allahiga võrdseks pidada; kaunistati ehitistest raamatuteni taimeornamentide või koraanist pärit lausetega. Mil viisil toimis islami kultuur antiikaja kultuuripärandi vahendajana? maades, kus kohalikud keeled püsisid, levis araabia keel kultuurkeelena. See võimaldas õpetlastel teineteist mõista ja omavahel suhelda. Arendati loominguliselt edasi antiikkultuuripärandit, mida rikastati idapoolsetest kultuuridest pärit joontega. Araablaste vahendusel said Euroopas
Araabia muusika alus on erilised meloodiamudelid makaamid. Igal makaamil on kindel varjund näiteks uhkus, ilu ja elujõud. Araabia maades on levinud ühehäälne soololaul, mida saadetakse pilli või väikse andsambliga. Laulmisele on iseloomulik hääle liuglev liikumine ja rikkalikud meloodiakaunistused. Muhameedlikul palvusel kuuleb koorani esitust kõnelauluna. Islami kerjusemungad tantsivad, laulavad ja mängivad mitmesuguseid pille, püüdes muusika kaudu saavutada ühedust Allahiga. Araabia pillid Araabia pillid: Ud lautotaoline näppekeelpill Rabab viiulitaoline poogenpill Zurna oboetaolinee puhkpill Lõõtspill Hammondorel Nai Sofar Turinga Lauto http://www.youtube.com/watch?v=0SCP6Wirld0&translated=1
Iisak Ismael (Juutide ja (Moslemite kristlase esiisa) esiisa) Õpetus: 1. Islami põhidogmaks on usk Allahisse, kes on loonud taeva, maa, inimesed, inglid, deemonid (peadeemon Iblis). Lühike usutunnistus: ,,Ei ole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet". ,,La ilaha illa Allah Muhammad rasul Allah". 2. Islami kohaselt on inimese kõige tähtsam omadus kuulekus Allahile. Kõrvuti Allahiga kummardavad nad ka palju prohveteid jumalasaadikuid. Muhamedi kinnituse kohaselt olla Allah saatnud aegade jooksul inimeste juurde mitmeid prohveteid, kellest tähtsamad on Aadam, Nuh - Noa, Ibrahim Abraham, Mussa Mooses, Iza Jeesus, Muhamed viimane prohvet, kes kuulutas õiget usku. 3. Moslemite maailmapildis on tähtsal kohal õpetus maailma lõpust, põrgu ja paradiisi olemasolu. Paradiis dzanna. 4. Omane on fatalism saatuse poolt ettemääratus. 5. 621
õpilase tee Page 7 Sheet1 rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal. budistide pühapaik, tavaliselt mäetoline moodustis, mis sisaldab budha säilmeid islami müstiline suund, mis tekkis 8. sajandil vastukaaluks Umaijaadide dünastia ilmalikkusele. Sufid otsisid askeetluse kaudu vahetut kontakti Allahiga. Traditsioonilised muslimid suhtusid neisse algul tõrjuvalt, kuid tänapäeval on sufi vennaskondi nii sunniitide kui ka siitide hulgas. Judaistlik pühamu palvesall juudi traditsioonis on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr. Talmud on kirjatundjate ehk rabide koostatud Toora juurde kuuluv pärimus. judaismi pühakiri, mis koosneb Toorast (Viisraamat), nevi'im'ist (Prohvetid) ja ketuvimist (Kirjad); sisaldab 6 käsku e. mitsvot (248 "Sina pead..." & 365 "Sina ei pea mitte...")
abil. Usutunnistuse, Allahi transtsendentsuse ja ainujumala tunnistamise kõrval on iga muhameedlase kanoonilisteks kohustuseks palve, paast, armuand, palverännak ning vajaduse korral ka pühas sõjas osalemine ehk teisisõnu dzihaadis osavõtmine. Rituaalne palve on iga muhameedlase kultuse põhielement, rangelt fikseeritud zestide ja sõnade kooslus, see on kiituse ja armastuse akt, mis ei sisalda mingit konkreetset palvet ega inimese isiklikku suhet Allahiga. Paluda tuleb koraani kohaselt kolm korda päevas, eriti püüdlikud palvetavad isegi viis korda päevas. Moslem peab jälgima, et palvele läheb ta rahuliku ning väärika kõnnakuga, sirgeselgselt, korrates pöördumist Allahi poole. Esimene kord peab moslem palvetama koidu ja päikesetõusu vahel (as-subh), seejärel kohe pärast keskpäeva (az-zuhr), siis umbes kell neli pärastlõunal ( al-asr), siis veel kohe päikeseloojangu järel ( al-magrib) ja viimane palve tuleb teha öösel
kristlastega. Niiöelda kõik teised olid paganad ning need tapeti. Vallutajatele maksti makse. Maksudest olid vabad need, kes pöördusid islami usku. Õpetus 1. Islami põhitohmaks on usk ainujumalasse Allahisse, kes on loonud taeva ja maa, inimese, inglid, deemonid. peadeemon on IBLIS. 1. lühike usutunnistus. ei ole peale jumala Allahit ühtki jumalat ning Muhamed on tema prohvet. LA ILAHA ILLA ALLAH MUHAMMAD RASUL ALLAH. b. kõrvuti Allahiga kummardavad moslemid ka prohveteid- jumala saadikud. Muhamedi kinnituse kohaselt oli Allah saatnud aegade jooksul inimeste juurde mitmeid porhveteid, kellest tähtsamad on: ADEM- Aadam, NUH- Noa, IBRAHIM- Abraham, MUSSA- Mooses, IŽA- Jeesus, MUHAMED- viimane prohvet, kes kuulutas õiget usku. c. Moslemite maailmapildis on tähtsal kohal õpetus maailma lõpust, põrgu ning paradiisi (= DŽANNA) olemasolust. (kõik tahavad Džannasse saada). d
XI ptk. · Ikka veel oli Meka hiilgavaim linn kõrbes, ning endiselt valitsesid seal 360 jumalat. Mekalased ei pidanud suur prohvetist, samuti beduiinid mitte. Nemad nägid Muhamedi, kui kõige suursugusemast hõimust väljatõugatut . · Hidzra 7 aastal ülendas prohvet Meka, koos Kaabaga usu tsentrumiks. Kõik millega beduiin harjunud oli pidi säilima, ainult 360 jumalat pidid asenduma ühe jumalaga, Allahiga. · 628 a.otsustas Muhamed minna 500 kõige vagama usklikuga Mekasse palverännakule. Alguses ei tahtnud keegi uskuda,et ta rahus tuleb, kuid nii see oli. Prohvetit ja tema järglasi ei tahetud Mekasse lasta, nad jäid linna lähedale Hudaibija oaasi laagrisse. Kuraisid saatsid oma esindaja Muhamediga läbi rääkimisi pidama, ning nad kirjutasid rahulepingule alla. Esimesel aastal ei tohtinud Muhamed Mekasse siseneda, kuid edaspidi juba võis
annaabi.ee 
