perioodikavljaandele antud nimi, mis kirjutatakse lbiva suurthega (Artur, Eesti, Miisu, Reks). Otsekne- lause, kus kellegi kne on edasi antud kneleja enda snastuses (Ema tles:" Hakkame teatrisse minema."). Pealkiri- on teosel, dokumendil, sarjal. Kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides ("Kevade"). Pimlause- liitlause, mis koosneb pealausest ja hest vi mitmest sellele alistatud krvallausest (Muutusin rmsaks, kui teda ngin). Rektsioon- alistusseos, kus verb (tegusna) mrab selle, missuguses vormis on teised ema juurde kuuluvad snad (phinema millel?). Rindlause- liitlause, mis koosneb kahest vi enamast krvuti asetsevast samavrsest osalausest (Mesilased sumisevad ja ssed pinisevad). Samaliigilised mrused- samale ksimusele vastavad mrused (Hommikul, peval ja htul kisin trennis). Samaliigilised tiendid- lauses erinevate olendite, esemete, nhtuste samaliigilisi tunnuseid (nt vrvus, suurus, materjal) iseloomustavad tiendid
eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. LIITLAUSE Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut. Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos. Liitlause liigid Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks. Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte.
Nt: lapsed, loomad, linnud ja konnad hüppavad aias. Alistus on selline seos, mille puhul üks moodustaja tingib teise moodustajaolemasolu. Alistus seos valitseb fraasi põhisõna ja laiendite vahel. On kahte liiki: 1. Ühildumine laiend on põhisõnaga samas vormis suurele metsale. 2. Sõltumine laiendi vormi määrab tegusõna lekskaalne tähendus lahkuma linnast. Prediaktsioon on aluse ja öeldise vahel valitsev vastastikune alistusseos mina söön. LAUSE SÕNAJÄRG Jaatavas väitlauses on öeldiverb lause moodustajate seas tavaliselt teisel kohal. Lause algul paikneb teema ehk see, mille kohta midagi teatakse. Lause lõpul paikneb uut, kõige olulisemat infot edastav osa(reema). Seda nim. teema, reema liigenduseks. Võrdle: Ema kastis lilli terve hommiku. Lilli kastis ema terve hommiku. Terve hommiku kastis ema lilli. Lause lõpus on verb siis, kui : 1. On eituslause: Tavaliselt ma putru ei söö. 2
b) koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki. c) sidesõna ja koma: nt Juhataja rääkis pikalt, aga (ent, kuid) teda ei kuulatud. d) koolon, kui lauses seletatakse või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga nii ta end ära külmetaski. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. Alistusseos. VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit. nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku.
Saaja Instrument Asukoht Lähtekoht Sihtkoht Põhjus Lauseliikmed ja rollid ei ole üks-üheselt omavahel seotud. Süntaktilised seosed Teose tasandid: 1. Rinnastuv 2. Alistuv Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1. Ühildumine e. kongruents – näiteks eesti keeles arvu- ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel 2. Rektsioon- alistusseos, kus põhi määrab laiendi vormi Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed- näiteks inglise keeles subjekt ja objekt 8. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: Generativism Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga
Absoluutset fusiooni ja aglutineerivat keelt pole olemas. Sel juhul oleksid kõik keele morfeemid supletiivsed (nende vahel puuduks vormiline sarnasus ja neid seoks teistega ainult tähendus). 18. Peasõna ja laiendi markeerimine Morfoloogilised ühendused moodustajate vahel. Miks neid on vaja siduda omavahel? Kui laiendi morfoloogiline markeerimine on määratletud peasõna poolt, kuid ta ei mõjuta peasõna semantilisi ja grammatilisi tunnuseid, siis on see rektsioon = alistusseos, kus põhisõna määrab laiendi vormi (tavaliselt mõeldakse verbi esitatavat nõudmist nominaalliikmele). Peasõna laiendina võib vaadata verbi ja objekti, siis lähevad sinna ka rektsiooni asjad sisse. Siin on mõeldud ikkagi rohkem käände markeerimist. ,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid
vaadata. Tuna- ja maks-lauselühendi komakasutus on tavaliselt vaba. Väsinuna pikast sõidust ~ pikast sõidust väsinuna heitis ta puhkama. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole. Hoolimata, vaatamata, alates, lõpetades, arvates, võrreldes, vastavalt, erinevalt > koma ei panda: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. Hoolimata võidust asub Kalev 7. kohal. Rinnastus- ja alistusseos. Ühendav sidesõna rinnastab kõrvallauseid > koma ei panda: Minu vestluskaaslane oli inimene, kel oli palju rääkida ja kes oli mõndagi saavutanud. Ühendav sidesõna jätkab pealauset > koma: Nii näeb õpetaja, et teooriast on abi, ja otsib sealt edaspidigi tuge. Sidendiga seotud erijuhtumid. Isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad sidendina kokku > koma ei panda.
esinevad lauseliikmetena. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised (käitumis) omadused. Mõnikord on lauseliikmeid nimetatud süntaktilisteks funktsioonideks. Eesti keele lauseliikmed on (a) öeldis ehk (grammatiline) predikaat, (b) alus ehk (grammatiline) subjekt, (c) sihitis ehk (grammatiline) objekt, (d) öeldistäide ehk predikatiiv, (e) määrus ehk adverbiaal, (f) täiend ehk atribuut. Süntaktilised seosed: rinnastus- ja alistusseos; kordus = süntaktiline parallelism 21. Süntaktilised teooriad: aktuaalne liigendus - Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) 22. Süntaktilised teooriad: generatiivne grammatika- Generatiivse grammatika eesmärk on anda kõigi lausete kirjeldus, mis on kõigis loomulikes keeltes realiseeritud või võimalikud (seotud kõneleva subjekti loovusega). See on niisiis lausetasandi
annaabi.ee 
