kuidas ja millal Mrs. Inglethorpile strühniini manustati.Algul oli Alfred Inglethorp peamine kahtlusalune.Ta saaks oma naise surmast majanduslikult kõige rohkem kasu ja kuna ta on Emilyst nii palju noorem, siis Cavendishid juba põlgasid teda kui varanduse jahtijat.Evelyn Howard, Emily sõbranna, näib Alfredi kõige rohkem vihkavat.Tema käitumine on samuti kahtlane.Ta ostis külast avalikult strühniini, enne kui Emily mürgitati.Ja kuigi ta väidab vastupidist, keeldub ta alibit tagamast.Politseinikud tahavad teda arreteerida, aga Poirot sekkub vahele, tõestades, et ta ei saanud mürki osta.Scotland Yardi politsei arreteerib hiljem Emily Inglethorpi vanema kasupoja, John Cavendishi.Too pärib tingimuste alusel Emily testamendi ning seal on tõendusmaterjal tõestamaks, et ta omas siiski mürki.Poirot päästab Cavendishi, tõestades, et Alfred Inglethorp oli hoopis see, kes kuriteo sooritas.Teda aitas Evelyn Howard ning selgub, et naine oli hoopis Alfredi armuke,
Bonacieux`i jrel tulid tuppa kaardivelased, kes Bonacieux`i kinni vtsid(d`Artagnan ei tahtnud ennast tema kaitsmisega pagandusse sisse mssida). D`Artagnan tles toosti: "Kik he ja ks kigi eest!" 10.D`Artagnan kuulas alltoas olevaid hli(sinna oli hiirelks lesse seatud-kik kes sisse lksid, kuulati le), kuni proua Bonacieux hiirelksu pti. D`Artagnan lks preilit pstma, sest teda taheti juga ra viia. Ta viis proua Athose majja redutama. Siis lks d`Artagnan Treville`i juurde alibit looma(keeras Treville`i kella edasi ja hiljem tagasi). 11.Bonacieux lks Aramise akna juurde(sel) ja vahetas teise naisega taskurtte(Aramise majas sees). D`Artagnan lks koju ja ngi, et Athos oli kinni vetud(kaardivelased pidasid Athost d`Artagnaniks). D`Artagnan lks Mnnikbi krtsi poole, ta ngi proua Bonacieuxi ja Buckinghami hertsogi, kes jalutasid Louvre`isse. 12.Buckingham ja kuninganna Anna knelesid armastusest ja Anna andis
Lisaks vaidlustas kaitsja D ütluste kasutamise, kuna vastavalt KrMS § 68 lg 5 on isiku ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Antud juhul kuulati B aga kohtus üle (4). Samuti viitas kaitsja B väidetavale alibile ja põhjendas, et selle näol on tegemist kahtlusega, mida tuleb tõlgendada kahtlustava kasuks KrMS § 7 lg 3 mõttes. Samuti ei pea B oma alibit avaldama, kuna keegi ei ole kohustatud tõendama oma süütust (5). Maakohus mõistis B süüdi röövimises ja surma ettevaatamatus põhjustamises ja määras talle kokkuvõttes 10 aastat vangistust. D-le mõistis kohus 1 aasta vangistust. Prokurör vaidlustas otsuse D karistuse osas ja asus apellatsioonis seisukohale, et kriminaalmenetluse võitlevuse printsiibist tulenevalt ei oleks kohus tohtinud mõista raskemat karistust kui prokurör küsis (6)
kinni võtsid(d`Artagnan ei tahtnud ennast tema kaitsmisega pagandusse sisse mässida). D`Artagnan ütles toosti: "Kõik ühe ja üks kõigi eest!" 10.D`Artagnan kuulas alltoas olevaid hääli(sinna oli hiirelõks ülesse seatud-kõik kes sisse läksid, kuulati üle), kuni proua Bonacieux hiirelõksu püüti. D`Artagnan läks preilit päästma, sest teda taheti jõuga ära viia. Ta viis proua Athose majja redutama. Siis läks d`Artagnan Treville`i juurde alibit looma(keeras Treville`i kella edasi ja hiljem tagasi). 11.Bonacieux läks Aramise akna juurde(öösel) ja vahetas teise naisega taskurätte(Aramise majas sees). D`Artagnan läks koju ja nägi, et Athos oli kinni võetud(kaardiväelased pidasid Athost d`Artagnaniks). D`Artagnan läks Männikäbi kõrtsi poole, ta nägi proua Bonacieuxi ja Buckinghami hertsogi, kes jalutasid Louvre`isse. 12.Buckingham ja kuninganna Anna kõnelesid armastusest ja Anna andis
2) Ideoloogiline roll, kui müüt surub meile midagi peale, paneb meid midagi arvama Intertekst, diskursus on ütlemise viis. Iga tekst on kombinatsioon teistest tekstidest. Autor on surnud, autori kavatsused ei ole otsustava tähtsusega. Iga lugemine on selle teksti uuestiloomine: iga tõlgendus on uus looming. Müütide erinevad tõlgendustasandid: 1. näeb konkreetset pilti kui sümbolit, kui näidet (müüdikonstrueerijate tasand) 2. käsitleb pilti kui alibit, õigustust (müüdi kriitiline tasand) 3. vaatab pilti ja näeb seda kui midagi loomulikku, tähistaja ja tähistatava suhe midagi loogilist. (müüdi tarbija tasand) 4. näeb läbi, kuidas müüdis esitatakse ajaloolist loomuliku pähe. Näeb läbi kuidas semioloogilised tasandid toimivad, seetõttu talle see ka ei mõju. (müüdi tõlgendaja/analüüsija tasand) 8) Hebdidge--> subkultuuri teooria. (subkultuuri mõiste) Hebdige oli sisuliselt esimene subkultuuriteoreetik
peale. Saussure vaatab seda sama ideoloogia tasandil. Müüdid on mitmetähenduslikud. Seetõttu saabki neid ideoloogiliselt kasutada. Müüdi rollid: 1) Toob ilmsiks, selgitab meile midagi maailmast, aitab meil siin elada 2) Ideoloogiline roll, kui müüt surub meile midagi peale, paneb meid midagi arvama Müütide erinevad tõlgendustasandid: 1. näeb konkreetset pilti kui sümbolit, kui näidet (müüdikonstrueerijate tasand) 2. käsitleb pilti kui alibit, õigustust (müüdi kriitiline tasand) 3. vaatab pilti ja näeb seda kui midagi loomulikku, tähistaja ja tähistatava suhe midagi loogilist. (müüdi tarbija tasand) 4. näeb läbi, kuidas müüdis esitatakse ajaloolist loomuliku pähe. Näeb läbi kuidas semioloogilised tasandid toimivad, seetõttu talle see ka ei mõju. (müüdi tõlgendaja/analüüsija tasand) Richard "Dick" Hebdige (1951-) oli esimene subkultuuriteoreetik. subkultuuri teooria. (subkultuuri mõiste)
sama situatsiooni saab interpreteerida ka vastupidi. kujutame ette sama prantsuse imperialismi promofotot, kus mustanahaline sõdur annab au. kui see ilmuks vasakpoolses väljaandes, oleks see irooniline. barthes'i müüditõlgenduse tasandid sümboli tasand : mustanahalise sõduri pilt on kui näide prantsuse imperialismist : on valitud mingi ideed illustreeriv sümbol : müüd konstrueerimise tasand teine tasand, kriitiline tasand : pilti vaadeldakse kui teatavat alibit, õigustust. niimoodi vaatab see, kes näeb selle pildi sisu läbi kolmas tasand, müüdi tarbija tasand : see, kellele see pilt on tehtud. nähtut võetakse vastu loomulikuna. väga tore, et on selline pilt. ma võtan selle vastu 1:1le. see inimene ei näe pilti semioloogilise süsteemina, ta peab seda väikseks üldistuseks. barthes : müüt on semioloogiline süsteem, aga kergeusklik müüditarbija peab seda faktide süsteemiks.
10. Ühtlasi leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtud ei ole järginud KrMK §-s 50 sätestatud tõendite hindamise üldpõhimõtet, mille kohaselt kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel ja millest tulenevalt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.Kohtud on asunud seisukohale, et M. Baukovil ei ole 14. märtsi 1999. a õhtu kohta alibit. Seoses selle väitega märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et tulenevalt Põhiseaduse §-st 22 ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama. Küll on M. Baukov kogu kohtueelse ja kohtuliku uurimise väitel järjekindlalt väitnud, et viibis talle inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kodus. Samuti on ta loonud reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks, selgitades,
suhetes. Kui kell lõi kümme, lahkus d'Artagnan härra de Treville'! juurest, kes teda teadete eest tänas ja soovitas ikka truuks jääda kuningale ja kuningannale, ning pöördus siis oma vastuvõtutuppa tagasi. Jõudnud trepist alla, tuli d'Artagnanile meelde, et ta oli oma kepi unustanud, 118 seepärast läks ta kiiresti trepist üles, astus kabinetti ja lükkas sõrmeliigutusega kella õigeks, et hommikul ei märgataks kella tagasi lükkamist. Edaspidise suhtes muretu, sest tal oli alibit tõestav tunnistaja, sammus ta trepist alla ning oli peagi tänaval. XI INTRIIG ARENEB. Tulles visiidilt härra de Treville'i juurest, valis sügavasse mõttesse vajunud d'Artagnan kõige pikema tee kojuminekuks. Millele küll mõtles d'Artagnan, et niiviisi kõrvale hoidis tavalisest teest, et ta kord ohkas ja kord naeratades taevalaotusel tähti vaatles? Ta mõtles proua Bonacieux'le. Musketäriõpilasele tundus see noor naine peaaegu armastatu ideaalkujuna
annaabi.ee 
