Geograafiline laius Laius mõõdab nurka antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas (lühend: pl. või N) või lõunas (lühend: ll. või S) ollakse. Laiuskraade hakatakse määrama ekvaatorist. Liikuda saame põhja ja lõuna suunas 90 kraadi kuni poolusteni. Geograafiline pikkus Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null ehk algmeridiaaniks on suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus (ip. või E), algmeridiaanist lääne pool asuvatel aga läänepikkus (lp. või W). Liikuda saame algmeridiaanist 180 kraadi ida või lääne poole. Ekvaator Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Ekvaatori laiuskraad on 0°. Algmeridiaan
* rakendusteadus- saab reaalselt rakendada 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias kaugseire- andmete kogumine kaugelt (satelliit, lennukitelt, soojuskaamera) kartograafias, metsatulekahjud, tormid, maavarad, loomaränded asukoha määramine: 1. GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest 2. GIS- geoinfo süsteem (vaja mitut satelliiti) 3. geograafilised koordinaadid (N/S laius, E/N pikkus) näitavad kaugust nurgakraadides ekvaatorist ja algmeridiaanist 4. polaarkoordinaadid- asimuudi (nurk põhjasuuna ja objekti suuna vahel) ja kaugusega. 90* ida, 180* lõuna, 270* lääs, 360* põhi. 5. ristkoordinaadid- kaugust ekvaatorist ja algmeridiaanist (km) 3. Arvutikaardid Kaartide jaotus MÕÕTKAVA alusel: 1. suuremõõtkavalised kaardid (piiriks on 1:100 000, nt 1:20 000) TÄPNE! topograafilised kaardid, plaanid. (1 cm-> 1000m-> 1km ) nt. Eesti põhikaart 2. keskmisemõõtkavalised kaardid (1:100 000-1: 1 000 000) nt Eesti kaart 3
*rakendusteadus-tegelevad uute tehnoloogiatega. *geograafia areng: matemaatika, bioloogia, keemia, fyysika, astronoomia, psyhholoogia, meditsiinigeograafia, sotsioloogia, palentoloogia, loimumine, systeemk2sitlus, okoloogia. *Asukoha m22ramine kolmel viisol: 1) geograafilised kordinaadid [N(pl);E(ip);S(ll);W(lp)] 2)Polaarkordinaadid. M22ratakse objekti kaugusega ja asimuudiga. Asimuut- nurk pohja ja antud obj vahel. 3) ristkordinaadid. M22ratakse kaugusega ekvaatorist ja algmeridiaanist meetrites. *Arvutikaardid 1)Kaarte jagatakse sisujrgi 1uldgeograafilised kaardid 2temaatilised kaardid:kliima-,muldade-, rahvastikukaardid. 3erikaardid: navigatsioonikaardid. 2)kaardid jagunevad mootkava alusel 1suuremootkavalised kaardid 1:200000 1cm-2km 2keskmisemootkavalised kaardid 1:1000000 1cm-10km 3v2ikesemootkavalised kaardid 3)kujutlusviisid 1tunnustausta meetod 2samajoonemeetod 3liikumisjooned 4punktmeetod 5kaartidel kasutatakse kartogramme 6kartodiagramm
Ajavahe ja sellega arvestamine reisimisel Iseseisvalt reisi kokku pannes võib jääda reisijatele selgusetuks või üldse tähelepanuta ajavahega arvestamine, mis mõjutab reisimist. Maailm on pärast 1884. aastat jagatud 24 ajavööndiks, mis algavad algmeridiaanist, kus aega selles ajavööndis nimetatakse Greenwich Mean Time'iks (GMT). Ülejäänud maailmas arvestatakse aega GMT-st lähtuvalt. Märgid + ja riikide aja näitamisel tähendavad: GMT +1 = 1 tund GMT ajast ees GMT 1 = 1 tund GMT ajast maas Ajad on nii toodud kuni GMT +12 ja GMT 12. Eestis on ajavöönd +2 ehk kaks tundi GMT ajast ees. Mõned riigid muudavad oma ajavööndit suvel, mil lisavad ühe tunni (näiteks Eesti),
Laius B on joonisel 2.1 tähistatud B-ga, see on kaarele KK′ vastav nurk meridiaani tasapinnal. Geograafiline laius määrab ära antud punkti paralleeli arvulise väärtuse. Eesti asub paralleelide 57°,5 ja 59°,7 vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Pikkusi arvestatakse algmeridiaanist ida ja lääne suunas (0o−180o) ning nimetatakse vastavalt ida- või läänepikkusteks. Pikkus L on tähistatud joonisel 2.1 tähega L ja teda mõõdetakse kaarele K′A või BK vastava nurgana. Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nimetatakse antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nimetatakse neid koordinaate
täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Laius võib omada väärtusi 0°- 90° nii põhja- kui lõuna suunas ja seda nimetatakse vastavalt põhja või lõunalaiuseks. Geograafiline laius määrab ära antud punkti paralleeli arvulise väärtuse. Eesti asub 57°,5 ja 59°,7 vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustab antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi m) tasapinna vahel. Pikkusi arvutatakse algmeridiaanist ida ja lääne suunas (0°- 180°) ning nimetatakse vastavalt ida- või läänepikkusteks. Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nim antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nim neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z Z-teljeks on maa pöörlemistelg, X-teljeks on nullmeridiaani ja ekvaatori tasandi lõikejoon, Y-
meridiaaniga ida- ja läänepoolkeraks; läbib Greenwichi observatooriumi Londonis. Kaardivõrk - kaardil või gloobusel meridiaanidest ja paralleelidest moodustuv võrk. Geograafiline laius - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus ekvaatorist, väljendatud kraadides (0° - 90°); põhjapoolkeral on põhjalaiused - pl või N, lõunapoolkeral on lõunalaiused - ll või S. Geograafiline pikkus - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus algmeridiaanist, väljendatud kraadides (0° - 180°). Läänepoolkeral on läänepikkused - lp või W, idapoolkeral on idapikkused - ip või E. Ajavöönd - 15°-ne põhja-lõuna suunaline vöönd, milles kehtib ühesugune aeg, s.o selle vööndi keskmeridiaani aeg. Kuupäevaraja - kokkuleppeline joon (üldiselt piki 180° meridiaani) Vaikses ookeanis, eraldab vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid. Maailmaaeg - rahvusvaheliste lepetega kehtestatud aeg, mille aluseks on kohalik
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 2. Pikkuste ja laiuste vahe. Igat punkti maakeral võib määrata geograafiliste koordinaatidega. See on laiuse (fii) ja pikkuse (lambda) kaudu. Geograafiline laius nurk ellipsoidi pinna ristsirge ja ekvaatori tasandi vahel. Loetakse ekvaatorist põhja või lõuna poole 0-90 kraadini. N on "+" ja S on "-" Geograafiline pikkus kahetahuline nurk algmeridiaani ja asukoha meridiaani tasandi vahel. Loetakse algmeridiaanist ida või lääne poole 0 - 180 kraadini. E on "+" ja W on "-" Mööda Maa sferoidi pinda liikuva laeva asukoht määratakse kolme parameetriga: laius, pikkus ja aeg. Kahe pikkuse laiuse vaheks (LsV) nimetatakse nende punktide paralleelide vahelist meridiaani kaart. LsV = Ls2 Ls1 (0° - 90° N või S) Kahe punkti pikkuste vaheks (PsV) nimetatakse nende punktide meridiaanide vahelist lühimat ekvaatori kaart. PsV = Ps2 Ps1 (0° - 180° E või W)
Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteiljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Laius mõõdab nurka antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas või lõunas ollakse. Pikkus on nurk kokkuleppelisest nullmeridiaanist, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null- ehk algmeridiaaniks on suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus, lääne pool asuvatel aga läänepikkus. Täpsemas käsitluses jagatakse geograafilised koordinaadid- astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks. Astronoomilised määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoonte suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised määratakse geodeetiliste mõõtmistega. 4. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on
annaabi.ee 
