5)Trahvid 6)Kingitused 7)Linnuste, kirikute, teede ja sildade editamine 3)Jüriöö ülestõusu põhjused Taani kuningriik ei suuda ohjeldada isepäiseid vasalle P.-Eestis. Taanid kuningas otustas oma maad P-Eestis maha müüa. Müügist oleks ta saanud raha ja elada muretut elu. 4)Jüriöö ülestõusu eellugu: huvitatud pooled(kellel millised huvid olid) Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjalikult ette valmistatud. Edu taheti saavutada ootamatusega. Ülestõusnute algedu oli suur. Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu. Huvitatud oli 3 osapoolt: 1)Harju- Viru vasallid 2)Liiviordu 3)Maa põlisrahvas. Igal ühel neist olid omad huvid:1) kartsid kaotada oam seinised õigused 2)Liivi Ordu pidas end P-Eesti tegelikuks omanikuks
34.3. Endeemsed; 34.4. Katkelised. 35. Liigisisene konkurents on populatsiooni ühe kindla liigi arvukuse regulatsioonimehhanismi tegur, mis sõltub populatsiooni tihedusest. Liigisisene konkurents jaguneb: 35.1. Sümmeetriline konkurents – kõik osapooled saavad võrdselt kahju. Näiteks: toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas); 35.2. Asümmeetriline konkurents – ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni. Näiteks: Valgus (valgus tuleb ühest suunast). 36. Liikidevaheline konkurents on populatsioonis toimuv elusorganismide vaheline olelusvõitlus neile võrdselt vajaliku, kuid kõigile mittepiisava toidu, ruumi jm. pärast. 37. Mineraalained on organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises esinevad ained, mis aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust
sama. Isehôrenemise seadus - käistleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevat suremust e. tihedusest sôltuvat suremust. w = cN-1 graafik: logw = logc - logN (varjus kasvav taim); w=cN-3/2 graafik: logw = logc - 3/2logN (-3/2 tuleneb sellest, et taimed on 3D struktuurid, aga enamik energiat tuleb pinnaühiku kohta e. 2D). Sümmeetriline konkurents - kôik osapooled saavad vôrdselt kahju, nt. toitained. Asümmeetriline liigisisene konkurents - ühe osapoole väike algedu viib suure vôiduni, nt. valgus. 16. Populatsioonide vaheliste ineraktsioonide liigitus. 1) Neutralism e. 00 interaktsioon - kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. -,- interaktsioon - vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon - üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon - üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e
Isehõrenemise seadus käsitleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevast suremusest e. tihedusest w = cN-1 graafik: logw = logc logN (varjus kasvav taim); w=cN-3/2 graafik: logw = logc 3/2logN (-3/2 tuleneb sellest, et taimed on 3D struktuurid, aga enamik energiat tuleb pinnaühiku kohta e. 2D). Sümmeetriline konkurents kõik osapooled saavad võrdselt kahju, nt. toitained. Asümmeetriline liigisisene konkurents ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni, nt. valgus. 16. Populatsioonide vaheliste interaktsioonide liigitus. 1) Neutralism e. 00 interaktsioon kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. , interaktsioon vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism, parasitoid ja (herbivooria) ehk näkitsemine e. +, - interaktsioon (tarbimine) üks kasu, teine kahju. a) kisklus saakloom tapetakse 1. katsel ja temast toitutakse +, -
Seega kui N=K, siis on konkurents alati max. Liigisisene konkurents võib olla sümmeetriline (mõlemad kannatavad võrdselt, proportsionaalselt oma võimekusele) või asümmeetriline (üks saab kasu, teine palju kahju). Maapealne konkurents e võsukonkurents e valguskonkurents. Konkurents tekitab väga suured massi erinevused asümmeetriline. Valgus on ühesuunaline ressurss, seda on võimalik varjata. Väga väike algedu võib viia väga olulisele konkurentsi eeliseni. Asümmeetrilise korral on hierarhia. Juurkonkurents e maaalune e toitainete konkurents. Kõik kannatavad ühe all sümmeetriline. Juurtega ei saa varjata mullatoitu, seega seal algedu ei osutu otsustavaks. 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; Konstantse saagi seadus põllukultuuride seadus - istutamistihedust saab muuta ilma, et saagikus muutuks. Eeldused: 1
b) edasi- tagasi pilet massiliselt levinud. Kord elus minnakse paljunemispaika (lõhed) ; c) korduv- kasutatav pilet toimub elu jooksul perioodiliselt, nt lindude ränne pesitsusterritooriumile. 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Liigisisene konkurents jaguneb: Sümmeetriline konkurents kõik osapooled saavad võrdselt kahju, nt toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas) Asümmeetriline konkurents ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni, nt valgus (valgus tuleb ühest suunast) 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; Konstantse saagi seadus: Nw=Const --> w=CN-1 --> log w = log C 1log N; N-populatsiooni tihedus; w- ühe taime keskmine mass. Biomass pindalaühiku kohta jääb samaks taimede arvust sõltumata. Kui on sama suurel pindalal 5 kapsast, või 15, siis 5 kapsast kasvavad suuremaks. Mass jääb samaks.
organ seeme, spoor, sugujalg!). Seemnevihma tihedus on diaspooride hulk, mis langeb ühele pinnaühikule mingis ajaühikus. See sõltub ka levimisviisist. Konkurents - Kahepoolselt kahjulik tegevus. Võitlus ressursside pärast, kus mõlemad osapooled saavad kahju. Liigi sees on konkurents see mis tegelikult populatsioonide kasvu pidurdab. Liige sisene konkurents on sümmeetriline või asümmeetriline. Konkurentsi sümmeetria tähistab seda, kas on olemas selged võitjad või mitte. Väike algedu võib viia suure lõppeduni. Võsukonkurents(valgus), juurekonkurents(vesi ja soolad). Migratsioon Mingi suure hulga isendite liikumine ühest kohast teise. On kolme tüüpi: 1. Korduvkasutusega pilet. Sellistel liikidel, kes vahetavad perioodiliselt kohta. Mingi kindla tsükliga(Ööpäevane organismidel on ööbimis- ja toitumispaik erinevad nt nahkhiired. Aastane tsükkel lindude ränne, põhjapõdrad, vaalad). 2. Edasi-tagasi pilet
C. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtus? D. Keskkonna viljakust väljendav näitaja. Kuna kandevõime on defineeritav kui populatsiooni maksimaalne tasakaaluline tihedus, on õige B. 106. Kas taimede maapealne konkurents on pigem: A. sümmeetriline? B. asümmeetriline? C. kaudne? Valguskonkurents on valgusressursi omapära tõttu (PAR tuleb peamiselt ühest suunast ja seda on lihtne teiste eest varjata) asümmeetriline: väike algedu võib tähendada väga suurt erinevust lõpptulemuses. B on õige. 107. Kas regulaarne ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. heeringaid? B. sebrasid? C. pesitsevaid haudelinde? D. üheaastasi põlluumbrohte? E. haruldasi taimi? Haudelinnud tihti maksimeerivad distantsi pesakondade vahel. See viib regulaarsuseni. 108. Millised neist on Lotka-Volterra tüüpi kiskja-saakloom võrrandsüsteemi parameetrid? A. N, P, K; B. t, d, N; C. r, a’, f, q; D. z, C, S, A; E. w, c, N;
LIIGISISENE KONKURENTS – kahepoolselt kahjulik biootiline vastasseis. - konkurents lõplikule ressursile Suurimad konkurendid on üldiselt liigisiseselt. Konkurents jaguneb: 1. Sümmeetriline konkurents – kõik kaotavad võrdselt 2. Asümmeetriline konkurents – Joonistuvad välja võitjad/kaotajad nt: valguskonkurents Varjestatav vs mittevarjestav konkurents • Valguskonkurents: Suur varieeruvus, Pisike algedu viib suure ülekaaluni. PAR on varjestatav ressurss. • Juurte konkurents: varieeruvus on väiksem, kõik kaotavad võrdselt/proportsionaalselt. Mullaresursid ei ole varjestatavad. J.Weineri liigisisese konkurentsi eksperiment. Valge – ühe taime keskmine mass Punane – Taimede massi variatsioonikoefitsent. 32 KONSTANTSE SAAGI SEADUS = ISEHÕRENEMISE SEADUSE ERIJUHT
annaabi.ee 
