Kvaliteeditehnika ja meteroloogia õppetool KODUTÖÖ METEROLOOGIA JA MÕÕTETEHNIKA MHT0010 Esitamise kuupäev: 19.05.2011 Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB-41 Variandi number: 7 Lahenduste kontrollelemendid: Eksed 1 47,05 algandmetes: 2 mittejuhusliku komponendi olemasolu, dispersioonanalüüs F-statistik. järeldus: homogeensus hüpotees ei kehti tulpades 5 ja 8 (vt. tabel 1 ) 4 Keskväärtus: dispersioon: Standardhälve: Mediaan: 37,5 0,069 0,262 37,48 Keskväärtuse Standardhälbe usaldusvahemik usaldusvahemik
Iseseisev töö nr 3. Mõõtmistulemuste kaalude, kaalutud keskmise väärtuse ja kaalutud keskmise standardhälbe leidmine. Ülesanne 1: On toodud ühe nurga neljakordse mõõtmise tulemused. Leia selle nurga kõige tõenäolisem väärtus, selle standardhälve ning kaal. Nurga kõige tõenäolisema väärtuse saame kui leiame selle nurga kaalutud keskmise väärtuse. Kuna algandmetes on meile ette antud nurgamõõtmiste standardhälbed S, siis need ruutu tõstes saame neile vastavad dispersioonid S 2. Nurgamõõtmiste kaalud leiame 1 w= nende dispersioonide pöördväärtustena S 2i . Järgnevalt leiame mõõtmistulemustest kõige väiksema tulemuse ning valime selle β 0. Nüüd saame leida β0 ja iga nurgamõõtmise vahe δi= βi- β0. Kaalutud keskmise
Liistusoone sügavuse tolerantsid antakse suunaga materjali sisse, ehk rummu soonele hälbega „+“ ja 0 ning võlli soonele hälbega 0 ja „–„ . Lähtudes liistu kõrgusest h, võetakse hälve 2h6 6 h 18 järgmiselt: kui mm, siis on hälbeks 0,1 mm, kui mm, siis on hälbeks 0,2 mm. Antud juhul on seega liistusoone piirhälbeks 0,2 mm. Kuna algandmetes pole antud kas peaks olema tegu ümarate otstega või sirgete otstega liistuga siis valin ümarate otsdega liistu, sest on lihtsam paigaldada ja otsfreesiga võllile liistusoont töödelda. liistusoone paralleelsuse tolerantsiks rummu telje suhtes: 0,043/ 2= 0,022 mm sümmeetrilisuse tolerants rummu telje suhtes: 0,043 ∙ 2= 0,086 mm Liistusoone sümmeetrilisuse tolerantsiks rummu telje suhtes võetakse
Δ2 Δ 2= |-6 -54 -4 | = 98E₁ + 864 ; I22 = Δ |-5 E₁-20 17 | |17 -6 140 | Δ3 Δ 3= |-6 17 -54 | = 253E₁ + 4908 ; I33 = Δ |-5 -4 E₁-20 | Kuna ülesande algandmetes on antud I₁, siis saame kasutada seost: I₁ = I₃₃ = 4 A Δ3 I33 = ⟹ ∆₃ = I₃₃ • ∆ Δ 253E₁ + 4908= 4 • 3364 253E₁ = 4 • 3364 - 4908 /: 253 E₁ = 33,79 V Asendades E₁ väärtuse maatrikslahendisse saame teada ülejäänud haruvoolud: Δ1 109E1 + 29452 109 ∙ 33,79 + 29452 I11 = = = = 9,85 A Δ 3364 3364 Δ2 98E1 + 864 98 ∙ 33,79 + 864
Silindri 1A puhul q 1 = 0,3 l/cm Silindri 2A puhul q 2 = 0,25 l/cm Silindri 3A puhul q 3 =1,4 l/cm Leian ühe töötsükli õhukulu Q = q l Q1 = 0,3 10 = 3l Q2 = 0,25 10 = 2,5l Q3 = 1,4 5 = 7l Kuna kaks esimest silindrit liiguvad nii välja, kui ka sisse ühe töötsükli jooksul, siis vastavad õhukulud, tuleb korrutada kahega. Q = Q1 2 + Q2 2 + Q3 Q = 3 2 + 2,5 2 + 7 = 18l 14 Leian töötsüklite arvu tunnis Algandmetes on öeldud, et sõelad vibreerivad sagedusega 2Hz. Seega üks töötsükkel kestab 0,5 sekundit. Kuna tunnis on 3600s siis tuleb see jagada 0,5-ga. N=3600/0,5=7200 Leian õhukulu ühes tunnis Selleks korrutan tsüklite arvu ja 1 tsükliks vaja mineva õhukoguse. 18 7200 = 129600 l/h = 129,6m 3 / h Ühes minutis kulub õhku aga 2,16m 3 e 2160l 15 Torustiku läbimõõt Leian torustiku läbimõõdu kompressorist seadmeni
Lahendus. Antud: Siin kasutame ühtlase liikumise võrrandi üldkuju x1 = 6 + 4t m x = x0 + v t , x2 = -10 + 8t m t=2s kus x0 on keha algkoordinaat (keha asukoht ajahetkel 0 s) ja x01 = ?, x02 = ?, v1 = ?, v 2 = ?, aja t ees olev kordaja v on keha kiirus. x1 = ?, x 2 = ?, x = ? Võrreldes seda algandmetes toodud kehade liikumisvõrranditega, saame, et esimese keha algkoordinaat ja kiirus on x01 = 6 m , v1 = 4 m/s , teise keha algkoordinaat ja kiirus x02 = -10 m , v2 = 8 m/s . Kuna algtingimuste kohaselt oli koordinaat meetrites ja aeg sekundites, siis on ka algkoordinaat meetrites ja kiirus meetrites sekundis. Kahe sekundi möödudes on kehad punktides koordinaatidega 4
w ds Re = Nb! Toru siseläbimõõt kindlasti meetrites (nt. ds = 30 mm = 0,03 m), sama kehtib ka edaspidistes arvutustes. Re-kriteerium peab tulema üle 10 000, mis tagab turbulentse voolureziimi ja intensiivse soojusülekande (Re 10 000). b) Arvutada Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 c) Arvutada soojusülekandetegur 2 : Nu 2 = ; kcal/m2 °Ch ds Nb! vee soojusjuhtivustegur, mitte segi ajada algandmetes toodud toru materjali soojusjuhtivusteguriga s. 3 Aparaadi vertikaalse asendi puhul tuleb 2-e täpsustada. Kui külm vesi siseneb aparaati alt (arvestatakse loomulikku suunda), siis: 2 = 2 1,15 ; kcal/m2 °Ch (loomulikku suunda mitte arvestades 1,15 0,85) 8. Soojusülekandetegur kütteauru poolel Antud juhul tuleb leida soojusülekandetegur (1) aurult toru seinale. a) Valida ette toru seina temperatuur ts :
neli kiirteed ja lisaks mitmed riikliku ja kohaliku tähtsusega maanteed. Rohukonna populatsiooni ähvardavad siin isolatsioon ja kõrge suremus, mis tuleneb järjest rohkem killustatud metsaaladest, linnastumisest ja liikluskoormuse kasvust. Kuna tegu on mägise alaga, piiravad konnade levikut kliimatingimused, mistõttu võtsidki uurijad oma vaatluse alla vaid metsapiirist allapoole jäävad alad seega on uuringualadeks kõrgused vahemikus 200- 1600 m. Algandmetes kasutatud materjalis olid esitatud võimalikud sigimiskohad, mida peeti stabiilselt kasutusesolevaks juhul, kui seal oli varem tuvastatud rohukonnade kohalolu ja sigimine mitme järjestikuse aasta vältel. Cost-distance meetod (optimaalse teekonna analüüs) Cost-distance meetodit, mis põhineb maastiku läbitavusel, kasutati iga-aastaste koduterritooriumi elupaikade defineerimiseks. Nende abil piiritleti iga-aastased
p1V1 = p 2V2 , millest avaldame otsitava rõhu p1V1 p2 = . V2 Lihtne arvutus annab 105 0,004 p2 = ( ) Pa = 2 10 5 Pa. 0,002 Vastus: gaasi rõhk kolvis on 2 10 5 Pa (2 bar'i). Kuna isotermilisel protsessil on rõhu ja ruumala muutused teineteisega pöördvõrdelised, siis näeme, et ruumala vähendamisel kaks korda suureneb gaasi rõhk samuti kaks korda. NB! Siin ülesandes jätsime ruumala ühikud (liitrid) algandmetes kuupmeetriteks teisendamata, sest lõpptulemuse arvutamisel on vaja teada ruumalade suhet. Kahe füüsikalise suuruse suhe ühikute valikust ei sõltu, oluline on ainult see, et nad oleks samades ühikutes. Näidisülesanne 7. Gaasi temperatuur kolvis on 30 0 C. Millise temperatuurini tuleb gaasi isobaariliselt jahutada, et tema ruumala oleks 90% esialgsest? 8 Lahendus. Antud: T1 = 302 K Teeme algandmeid kajastava joonise
Polaarfrondi teooria, pärast I maailmasõda 1961 mudeliga arvutamisel ümardamine: (1920) 0,506127 asemel 0,506 Polaarfront: peaaegu pidev globaalne piir Saadi kaose teooria. Väikesed erinevused külma polaarõhu ja sooja troopilise õhu Äkktulvad. algandmetes viivad suurte erinevusteni vahel lõpptulemustes “Liblika efekt” Üldjuhul ekvatoriaalse ja troopilise õhumassi vahele fronte ei teki. Troopilisest Numbrilised mudelid (HIRLAM jt) frondist saab rääkida siis, kui ekvatoriaalne Vaatlusandmed teisendatakse mudeli poolt õhk tungib peale (temperatuur pea sama,
Käsitletava töö käigus kasutati mitmeid erinevaid meetodeid. Esimeseks meetodiks oli sekundaarandmete analüüs. Antud teema kohta oli sekundaarandmete analüüs kergesti teostatav, sest info oli kergesti kättesaadav, kergesti mõistetav ning usaldusväärne. Selle meetodi suureks plussiks on kindlasti see, et keegi teine on eelnevalt teinud ära suure töö, mis säästab teiste inimeste aega. Lisaks on plussiks kohene ülevaade tulemusest. Miinuseks on kindlasti see, et puudub ülevaade algandmetes, info võib olla lünklik ning mõnikord ka puudulik. Teiseks kasutatavaks meetodiks oli küsitlus ning selle ankeedi koostamine. Küsitluse positiivseks küljeks oli see, et saadi mingil määral aimu, mida inimesed arvad. Küsitluse ankeedis kasutati erinevaid tüüpe küsimusi ( avatud, poolavatud ja etteantud vastusevariantidega ), mille kasutamisel tulid välja head ja halvad omadused. Näiteks on
ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur on maht (kogus), tehnoloogia, tootmisviis ja efektiivsus ei muutu, varud ei muutu või varude arvestust rakendatakse ainult muutuvkulude ehk piirkulu meetodil, inflatsiooni mõju on neutraliseeritud, st inflatsioon puudub, mõjutab kõiki kulutegureid võrdselt või tema mõju on juba arvesse võetud ja KMK- analüüsi algandmetes kajastatud, raha ajaväärtust ja riske ignoreeritakse. (Alver & Reinberg, 2002, lk 98-99) KMK-analüüs muutub kaubanomenklatuuri laienemisega komplitseeritumaks. Kaubaühiku kaalutud keskmine piirkasum leitakse teades toodete müügitulu ja muutuvkulusid ning toodete planeeritud struktuuri. Jagades ettevõtte püsikulud kaubaühiku keskmise piirkasumiga arvutatakse kaubaühikute kogus ja jaotatakse
hinnatasemel 80% nimiväärtusest ning pakuvad investoritele tootlust 8% aastas. Tuginedes eeltoodud informatsioonile, leidke: a) ettevõtte omakapitali hind ning kapitali allikate osakaalud b) ettevõtte kapitali hind c) kui palju on ettevõte maksimaalselt investeerima äriprojekti, mis toob järgmise 12 aasta jooksul sisse igal aastal 65 000 eurot. Kui Te ei suutnud leida kapitali hinda, võite arvestada 10%-ga. Lahendus: a) ke= 4% + 1.5*8% = 16% kd = 8% (tootlus on juba algandmetes antud) E = 500 000x2,0x8 = 8 milj D = 600 000x80%x100 = 4.8 milj 37 Ehk D+E = 12.8 milj Seega We = 8/12.8 = 62.5% ja Wd = 1-62.5% = 37.5% b) WACC = 37.5%x8% + 62.5%x16% = 13% Ettevõtte kapitali hinnaks, ehk varadelt nõudavaks tulumääraks kujuneb 13% c) Maksimaalne investeering oleks leitud kapitali hinna juures projektist oodatavate rahavoogude hetkeväärtus
annaabi.ee 
