· Varasuvel 1862 korraldas ta vee all esimese lõhkamise. · Nitroglütseriin oli kinnikorgitud klaastorus, mis omakorda oli asetatud püssirohuga täidetud suletud tsinkanumasse. Püssirohu seest ulatus välja süütenöör. · 1863 patenteeris ta oma lõhkeaine. Dünamiidi leiutamine · Kuna nitroglütseriini käsitlemine oli väga ohtlik, rentis ta ajutise labori Elbe jõel kus ta üritas seda katsete abil ohutumaks muuta. · Ta püüdis leida ainet, mis imaks nitroglütseriini endasse ja moodustaks stabiilse segu. · Ahjus kuivatatud kiiselguur imes endasse umbes kolm korda oma mahust suurema koguse nitroglütseriini. · Kuna segu oli hästi töödeldav ning sellest sai vastavalt otstarbele sobiva kujuga pulgad voolida olid Nobeli katsetused vilja kandnud. · Uuele lõhkeainele andis Nobel nimeks dünamiit. Ballistiit · Aastal 1880 ühinesid Nobeli Itaalia ja Sveitsi ettevõtted ning moodustus Dynamite Nobel.
Tabel 3. Mittepoorse materjali tihedus ja poorsus Proovikeha nimetus Graniit Proovikeha mass õhus 17,2 Proovikeha mass vees 10,5 Proovikeha maht 6,70 Proovikeha tihedus 2567 Proovikeha poorsus 4,2 · 4.2.2 Poorne materjal Materjali poorsus suur, katse käigus imaks palju vett endasse. Et vältida vedeliku imbumist kehasse kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 2-3 korda sulatatud parafiini, lastes parafiinil vahepeal tarduda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees. Archimedese seaduse järgi määratakse keha maht koos parafiiniga. Seejärel leitakse parafiini ruumala: Peale seda keha maht ilma parafiinita: Ja lõpuks katsekeha tihedus: Tabel 4. Poorse materjali tihedus ja poorsus
kanda, nii treeningutel kui ka igapäevaselt, kuniks on täielikult taastutud. Tuleks anda juhiseid, et see ei tohiks olla liiga lõdvalt peale pandud, muidu ei ole kandmisest midagi kasu. See peab hüppeliigest toestama. 2. NÄOPIIRKONNA VIGASTUSED Andmaks esmaabi näopiirkonna vigastuste korral (verine nina, kulm, sisselõiked, marrastused), on samuti treeneril vaja korralikku esmaabi pakki. Selles peaks olema plaastreid, puhtaid salvrätikuid, mis verd sisse imaks, steriliseerivad lapid ja mõni antibakteriaalne geel. Esmaabi näide verise nina korral : Aseta salvrätik ninasõõrmete juurde, et verejooks peatada. Väldi otsest kontakti verega, võid kasutada steriilseid kindaid. Aseta külmakott ninale et vähendada paistetust. Jälgi, et keemilist külmakotti ei pandaks silmade peale, juhul kui külmakott hakkab läbi laskma. Aseta ninajuurele kompressioon ning kalluta pead ettepoole.
Juuksed 2.1Juuste struktuur Juuksed kasvavad välja nahast ja koosnevad tugevast ja kõvast keratiinist, kuid nende ehitus on palju keerulisem ja nende tähtsus kosmeetikas palju suurem. Juuksekarv jaguneb nahast väljaulatuvaks tüvikuks ja nahas asuvaks juureks. Juure alumises otsas asub juuksesibul, milles toimub juuksekarva kasv (rakkude paljunemine). Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehl makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, kor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juu...
Betoonitööd 17 2.3.3. BETOONISEGU PAIGALDAMINE 1 . E T T E V A L M I S T U S Enne betoneerimise algust tuleb: • koostada varjatud tööde aktid; • raketis tuleb üle vaadata ja puhastada; tuleb veenduda, et raketisest oleks eemaldatud praht, lumi, jää ja veeloigud; puitraketis niisutada, et praod turduksid ega imaks betoonisegust vett välja; teised raketised määrida; • kontrollida, et töövuugid oleksid puhtad, ilma tsemendipiimata ja betooni pind niisutatud kuni märgumiseni. Töövuugi pinna temperatuur peaks betoonimisel olema üle 00C. • Seinte ja postide raketise põhja laotada tsementmördi (1:3) kiht paksusega 10 – 20cm, parema nakke saavutamiseks.
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjud...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut PÕHILISTE PLASTIDE LEIUTAMINE JA AJALUGU Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Kalle Truus Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on plastid (plastmassid)? .....................................................................................................4 Plastide leiutamise ajalugu.......................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
