16.03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus viieks aastaks ja küsitakse ka omavalitsuste arvamust. Rahva valitud esinduskogu maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest.
Eesti oli NSV Liidu intensiivse rahvastikurände piirkondi, kuhu asuti massiliselt elama ja kust ka hulgaliselt lahkuti, olles siin elanud lühemat või pikemat aega. Sõjajärgsele rändele on eelkõige iseloomulik ülisuur rändekäive. Olemasolevatel migratsiooniandmetel kirjutati Eesti linnalistesse asulatesse 194688 sisse 929 900 ja maa-asulatesse 195688 155 200 inimest, kokku 1 085 100 väljastpoolt Eestit saabunud inimest. Samal ajal kirjutati Eesti linnadest ja alevitest välja 668 200 ja maa-asulaist 98 600 isikut, seega kokku 766 800 Eestist lahkunud isikut. Linnarahvastiku välisrände saldo moodustas 194688 261 700 ja maarahvastiku välisrände saldo 195688 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et migrantide paigastumine oli vähene ning Eestis kinnistus vaid väike osa sissesõitnuist. 1989. aasta loenduse andmed aga tõendavad, et sõjajärgse välisrände saldo on tegelikult palju suurem ja just linnalistes asulates
1230 Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt Lääne-Euroopa ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni keskvale kapitalistlikule majandusviisile. 13. sajandiks olid kõikjal Euroopas linnades saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgu. Hiliskeskajaks oli tavaliseks saanud ka linnaõiguse olemasolu, mis eristas linnalist asulat küladest ning alevitest. Linnad tekkisid ka keskaegsel Liivimaal, mis oli eriti hansakaubanduse läbi seotud eelkõige Läänemere ruumiga, aga kaudsemalt ka kaugemate ladinakristliku maailma aladega. 13. sajandi alguseks Eesti aladel linnu veel tekkinud ei olnud, kuigi eksisteerisid mõned kauplemiskeskused. Siiski puudusid keskaegsel Liivimaal tekkinud linnadel muinasaegsed eellased.
Tallinn ja Riia peaaegu monopoolses seisundis. Pärnu, Viljandi ja Tartu kuulusid Hansa Liitu seetõttu, et tollal oli veel käsutatav veetee Pärnu jõge, Võrtsjärve, Emajõge, Peipsit ja Lämmijärve mööda Pihkvasse ning sealt edasi Novgorodi. Maapinna pideva kerkimise tõttu lakkas see veetee hiljem olemast. Rakvere, Paide ja Haapsalu olid vaid haldus- ja käsitöökeskused, mis võlgnesid oma olemasolu linnusele. Alevitest eristas neid ainult linnaõiguse olemasolu. Linnade ülemkiht oli saksakeelne. Selleski polnud midagi erakordset - linnad olid tollal saksakeelsed kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, Bergenist Norras kuni Buda ja Pestini Ungaris. Suurem osa linlastest oli siiski kohalikku päritolu, seda enam, et Saksamaalt tulijate seas oli vähe naisi. Lisaks linnadele ehitati Eestis uute valitsejate poolt terve rida väiksemaid kivilinnuseid. VANA-LIIVIMAA SUHTED NAABRITEGA
saa 3 nädala jooksul asendada, siis valitsus lahkub. Valitsuse usaldamine Küsitlused: 2000 46% 2002 42% 2003 56% 2004 42% 2005 44% 2006 61% 2007 64% - enne pronkssõdurit 2008 49% - majanduslangus, venelaste vastumeel Loeng XIII: Kohalikud omavalitsused · Üldiselt on maailmas levinud mitmetasandilised KOV süsteemid. Eestis seevastu on ühetasandiline · See üks tasand koosneb linnadest, valdadest ning alevitest · KOV-ide tekke alguseks loetakse pärisorjuse kaotamist 1816 aastal, kui tekkisid vallad (iga mõis moodustas valla) · Mõisaid oli u 1000. Linnasid oli sealjuures 12 (1820) · 1920: alla 400-ja valla linnasid 12 · 1940: 248 valda 33 linna · 1945: 637 omavalitsust linnasid 33 · 1989: 191 omavalitsust 33 linna · 1993: 208 omavalitsust 47 linna · 2011: 193 omavalitsust sama mis 1993 KOV-ide liitmise variandid 1
päris linnaks kasvasid või olemasolevate linnadega liitusid. Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa muutusid tugevasti linnastunud aladeks. Mujal Eestis, kuhu tulnukaid saabus märksa vähem, oli linnade kasv aeglasem. Õieti kasvasid ainult suuremad linnad, linnadeks ümbernimetatud alevid jäid aga kasvus kängu. Siiski loodi ametlikke aleveid algul isegi juurde. Ent uued ja endisedki alevid ei osutunud kuigi eluvõimelisteks. Tõeliseks linnaks kasvas uutest alevitest ainult Põlva, mõned aga nimetati tagasi maa-asulateks. Suuremad linnad kasvasid nõukogude ajal linnastuteks. Linnastu on teatavasti rühm üksteise lähedal paiknevaid ja ühtse tervikuna talitlevaid linnu, aleveid ning maa-asulaidki. Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid
aasta KOV valimistel oli valdadest Türi vallas 9161, järgnes Viimsi vald 8802. Kõige vähem valimisõiguslikke elanikke Ruhnu vallas 77 (valimas käis 63), järgnes Piirissaare vald 105 (89). Kõige vähem valimisõiguslikke elanikke Pärnumaal oli Lavassaare vallas 439, rohkem Saarde vallas 4087 ning Audru vallas 4055. Linnade hulk on seevastu kasvanud. Märkimisväärselt on suurenemine toimunud kahel korral – 1930.aastate lõpus ja 1990.aastate algul, mil mõlemal korral suurem osa alevitest muudeti linnadeks. Praegu on Eestis 33 linna (natuke üle 900 000 inimese). Kui aga võtta kätte Eesti poliitiline kaart, siis võib igaüks näha, et riik jaguneb 15 maakonnaks. Paradoksaalsena maakond ei ole kohaliku omavalitsuse üksus – see tähendab, et tal puuduvad kohaliku elanikkonna poolt valitud võimuorganid. Tema institutsioonid eesotsas maavanemaga moodustatakse riigi – konkreetsemalt valitsuse - poolt ja sellisena kujutab ta endast riigi käepikendust kohtadel.
Viljandi, Rakvere, Paide ja Lihula. Erinevatel aegadel, erinevate võimukandjate poolt on nad läänistatud eraisikutele, kes omaaegsete organite (rae) tegevuse lõpetasid. Vaatamata sellele, et nende elanikud jäävad vabaks, on nad siiski lääniomanikuga seotud. 17.-18. sajandil on neile kohtadele iseloomulik püüd taastada linnastaatus. See ei õnnestu kuni asehalduskorrani. Ka Haapsalu oli läinud erakätesse (De la Gardie'de perekonnale). Kahe grupi kõrval võiks rääkida ka alevitest, mis on küll oma kogumi saavutanud varasematel sajanditel. Põltsamaa ja Keila. 18 Linnarahvastiku dünaamika. Siinsed linnad said Põhjasõjas kannatada. Neid nö negatiivseid protsesse oli veelgi, eelkõige majanduslikke. Tallinnale 18. sajandil sai saatuslikuks Peterburi olemasolu. Samuti oli laastamistööd teinud 1710-1712 möllanud katk. 17. sajandi lõpus elas Pärnus umbes 3000 inimest
annaabi.ee 
