16. sajandi lõpus oli Eestis 10 linna. Täielikud linnaõigused säilitasid Tallinn, Narva, Linnade hulgast langes 1599. aastal välja Pärnu ja Tartu. Narva elas üle erilise õitsengu, Vana-Pärnu. Juurde tulid 1563. aastal sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha riigi Arensburg (rajajaks hertsog Magnus), teise pealinna. 1584. aastal Valga (Walk, linnaõigused Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. andis S. Batory) Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid raekorraldus jäeti alles. Tähtsaim väljaveo artikkel teravili ja tähtsaimad sisseveo artiklid olid sool ja metall. Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Käsitööndusliku tootmise vormiks oli töö Käsitööndusliku tootmise vormideks olid töö käsitöölise töökojas
Enne Liivi sõda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Sel ajal kulges transiit Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad osalised kaubavahetuses. Rootsi võimu ajal säilitasid täielikud linnaõigused Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu. Erilise õitsengu elas üle Narva, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid mõisnik jättis neile alles raekorralduse. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine
valda. Nõukogude perioodi algul muudeti kujunenud haldusjaotust tihti. Ometi pöördus see pärast mitmeid vapustusi jälle tagasi 1938. aasta jaotusele lähedase skeemi juurde. Suurem osa Petserimaad anti Venemaale, Eestile jäänu liideti Võrumaaga. Mitu maakonda poolitati. Maavallad jagati külanõukogudeks, luues juurde haldusjaotuse kolmanda astme. Uuesti taastati alevi kategooria; senistelt linnadelt küll seda nimetust ära ei võetud ja aleviteks said mõned suuremad maavaldadesse kuulunud asulad. 1950. a. otsustati Eesti haldusjaotus ühtlustada Vene omaga. Maakonnad ja vallad kaotati, Eesti jagati 39 maarajooniks ja 6 rajooniõigustega linnaks. Maarajoonid jagati külanõukogudeks, aleviteks ja väiksemateks linnadeks. Ka Tallinn jagati linnarajoonideks, kuid rajooni nimest hoolimata olid need rohkem külanõukogu õigustega. 1952. aastal krooniti süsteem maarajoonide ja suurte linnade allutamisega kolmele oblastile
Linnade kasvamine -Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. -1914.aastal linnaelanike arv 250 000. -Suurimad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. -Muutus linlaste rahvuslik koosseis- eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. -Lisaks 12 linnale kujunes sajandivahetusel rida aleveid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber. -Sellisteks linnastuvateks aleviteks olid Jõhvi, Otepää, Põltsamaa, Sindi, Tapa, Türi ja Tõrva. Ühistegevus -Sajandivahetusel algas Eestis ühistegevuslik liikumine -Ajendiks sai piimakarjanduse levik. -Talupojad hakkasid rajama piimaühistuid, mis hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise eest.Esimene taoline rajati 1898.a. Restu- Antslas. -Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902.a. Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud
sajandil ja 19.sajandil hakkas väike majapidamiste arv suurenema. • Tekkisid popsid ja sauna külad, hiljem ka mõisatööliste moona ja kantkülad. • Popsid olid maata talupojad, kellel võõral maal oli eluase ja võis olla ka väike maalapp. Juriidiline seisus oli ebakindel. • 19.sajandi lõpul aga nende arv vähenes, sest inimesed hakkasid linnadesse liikuma. • Külad kujunesid linnliku moega asulateks nn aleviteks. • Alevites töötasid käsitöölised, oli kaubandus, erinevad seltsid, asus ka vallamaja • Küla kogukonna moodustasid pered. • Külasaras- hõlmas põlde, karjamaid, metsa, heinamaid ja see oli jagatud erinevateks maalappideks (ühe talumaad võisid paikneda erinevates kohtades). • Põhjus oli see, et kõigile taheti saada võrdsed võimalused, et põllud oleksid kõigil nii, et oleks viljakat kui ka vähem viljakat pinda kõigil
Näitab ka seda, et juhtidel ei olnud suurt huvi põhjalikult olemasolevat haldusjaotust muuta. 1945. a märts liideti Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose alevikud Tallinnaga. 1945 mais loodi linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 – Kalinini – Mihhail Kalinini järgi, kes oli mõnda aega Tallinnas olnud ja revolutsioonilist tegevust eest vedanud, suri sel aastal) ja Nõmme. Muudatused alevite ja linnade arvus: 1945. aasal hakati valdade koosseisus asuvaid asulaid nimetama aleviteks. 1946. sai linna staatuse Kohtla- Järve ja Kiviõli.Kehtestati NSVL kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, liinaalev, kuurortalev. Külanõukogude loomine: Detsember 1944 – ENSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. Moskva arvates oli arv ülepingutatud. Lõppkokkuvõttes oli Moskva nõus 650 külanõukogu loomisega. 4. mai 1945 – ENSV ÜP seadus külanõukogude loomise kohta (vähem kui 650). August – september 1945 – Külanõukogude loomine, lõpptulemusena
aastast aga külanõukogu. rastamine. Muuhulgas Rajoonide tähendas arvu see vähendamine keskkomitee propaganda uute ale nalised asulad kahte rühma: aleviteks ja lin ja agitatsiooniosa lähendas vite moodustamist, nõukogulikku alevite haldusjaotust linnadeks ümber vanale nadeks.konna Määratijuhataja esimese kindlaks asetäitjana linnaliste (194447). asulate jaotusele. Rajoonikeskusteks olid enamasti minimaalsed suurused. 1974. aga
Tuleb terve nõukogude liidu territoorium unifitseerida. Muu ühiskonna sovetiseerimine oli olulisem kui maakombede likvideerimine. NSVL uue kommunistliku reziimi ülesehitamine oli olulisem. Likvideeriti Petserimaa 1945 ning loodi Hiiu maakond, Jõhvi maakond ja Jõgeva maakond. Loodi linnarajoonid: Kesklinna Mererajoon, Kopli (1946- Kalinini) ja Nõmme. Linnarajoonide juhid olid kõrgetel positsioonidel. Hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. Kehtestati NSV Liidus kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev.Detsember 1944- Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. NSVL ei nõustunud 1250 külanõukogude arvuga, et neid võiks olla vähem. 4. mai 1945- Eesti NSV ÜP saadus külanõukogude loomise kohta.August- september 1945- 637 külanõukogu loomine. Külanõukogud tõid ainult segaduse, väiksemad haldusjaotused tekitasid rohkem probleeme kui kasu, see oli takistuseks.
Mihhail Kalinini järgi - kuni 46. aastani NSV Liidu võimuladvikus, Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tal oli eestlasest naine) ja Nõmme. Ka Tallinna jagamine rajoonideks tuleb arvestada, et selle puhul on üleliidulise näitel rakendamine, igas rajoonis tekkis uus võimustruktuur, mis oli samal tasemel mis maakonna võim. Sõjajärgsed ümberkorraldused. Muudatused alevite ja linnade arvus - 1945 hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. 1946 linna staatuse said Kohtla-Järve ja Kiviõli. Kehtestati NSV Liidus koehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev (Narva-Jõesuu). Külanõukogude loomine. Kui sovetiseerimisprotsessi vaadata, siis külanõukogude loomine on väga oluline, külanõukogude loomisega toodi olemasolevasse struktuuri esimene nõukogulik haldusstruktuuri üksus. See külanõukogude loomisprotsess sai alguse 1944. aasta detsembri - Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250
Sellisel kujul püsis linnade arv kuni Vabadussõja lõpuni. Narva, Petseri ja Valga lisandus 1921. aastast?. Samas oli 20. sajandi alguses tekkinud hulk väikseid linnalisi asulaid, mis ei saanud pretendeerida linna nimetusele: üks osa raudteede ümbrusesse, üks osa majanduslike piirkondade ümber jne. 1917. aasta suvel Vene AV andis välja nn aleviseaduse - sellega esimesed tööstuslikud asulad võisid senise valla koosseisust iseseisvuda ja nimetati aleviteks - Tapa, Türi, Nõmme, Jõhvi, Narva-Jõesuu. Järgnevatel aastatel tuli aleveid juurde, kokku aleveid tekkis 22. 1926. sai linnaõigused Tapa, Türi, Nõmme. Suurim muudatus 1938 aastal, kõikidele alevitele anti linnaõigused, v.a Võõpsu. Nüüdsest olemas Eestis 33 linna. 30.10.2012 Eesti majandus 1920-1940 Kogu see kakskümmend aastat jaguneb 4 erinevaks perioodiks · 1920-1923 - Gründertum · 1924-1929 UMP - nn uus majanduspoliitika
annaabi.ee 
