Kuni 1 sajand leötide Gallia aeg. 1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike
sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgiti frangi hõimu 238. aastal kuid juba 15 aasta pärast oli see hõim nii tugevaks saanud, et suundus alemannide hõimuga ühinenuna Rein'i jõe aladele. 6-nda sajandi algul, kui valitses Chlodovech, olid frangid juba Gallia valitsejad. Chlodovech võttis aastal 496 vastu ristiusu katoliikluse vormis ning see pani aluse koostööle gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulike vahel, kes nägid Chlodovech-is jõudu, millele toetuda raskeil aegadel. Katoliikluse vastuvõtmine tõi kaasa palju vallutussõdu, sest katoliiklus ei salli mitte-uskujaid
saj. eKr (Caesari vallutusteni) · Rooma-Gallia:1. saj. II pool 3. saj. · Merovingide Gallia: 5.-8. saj · Karolingide Gallia: 8.-10. Saj Merovingide Gallia- Chlodovech I (Clovis I) 466/481-511 · oskas valida liitlasi: idagootide kuningas Theoderich Suur, burgundid jt; kasutas ära teiste pakkumised · õppis ära ladina keele -> liitlassuhted Itaalia ülikutega, katoliku kirikuga · 496 (?) võttis vastu ristiusu · vallutas mitmeid alasid: alemannide, läänegootide valdused (riik suurenes kolm korda) · alustati saali õiguse koostamist · Pärast Chlodovech I surma jagati riik: - Neustria - Austraasia - Burgundia - Alemannia · tugevnes kohalike hertsogite võim · al. 7. saj. nn Laiskade Kuningate ajastu - võim majordoomuste käe Karolingide Gallia- · Pippin Heristalist (Austraasia majordoomus) -> Karl Martell · Karl Martell (Frangi riigi majordoomus 714741)
Tänu Chlodowech I targale poliitikale ja õigtele otsutele liitlaste suhtes sai Frangi riigist peagi väga suur ja tähtis riik. Samuti oskas ta hästi ladina keelt, mis aitas tal sõlmida suhteid Itaalia eliidi ja katoliku kirikuga. Chlodowechi katse allutada burgunde kukkus 500. aastal läbi, kuid järgnevalt purustas ta Lõuna-Gallias läänegoodid, kes suundusid Ibeeriasse. Ta vallutas 486. aastal viimase Rooma riigile kuulunud Gallia ala. Peale selle saavutas 496. aastal võidu alemannide ja 507. aastal läänegootide üle ning ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Ta tegi 509. aastal oma riigi pealinnaks Pariisi. Chlodowech I võttis arvatavasti 496. aastal vastu ristiusu katoliku usu vormis, mis soodustas galloromaanide ja frankide kokkusulamist ja tugevndas Chlodowech I seisundit. On võimalik, et ta oli kristlane juba varem, aga see ei ole teada. Ristiusu vastuvõtmine aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, sest nüüd sai ta rasketel
Caledonia vallutamine lõpetati. Aastal 212 andis Caracalla välja edikti (Constitutio Antoniniana), millega kõik vabad mehed Rooma riigis said kodanikeks ja kõik vabad naised Rooma naistega võrdsed õigused. Sellega laienesid kõik kodanikele seatud maksud kõigile Rooma elanikele. Jõukamate inimeste maksukoormust tõsteti ja raha hakkas rohkem kuluma paleede ning avalike hoonete (tuntuim on Terme di Caracalla) ehitamisele. Aastal 213 korraldas Caracalla sõjakäigu Germaniasse alemannide vastu ja aastal 214 läks Süüriasse. Pealinna ta oma valitsusajal tagasi enam ei jõudnud, jäädes aastateks Süüriasse ja Egiptusesse. Aastal 215 rüüstas ta kättemaksuks sõnakuulmatuse eest Aleksandria linna Egiptuses, tappes üle 20,000 inimese. Aastal 216 alustas ta uut sõda Pärsiaga Caracalla toetus sõjaväele, tõstes nende palka ja püüdes end näidata sõduritega võrdsena, täpselt nagu isa oli talle soovitanud. Ometigi löödi ta aprillis 217 maha Carrhae linna lähedal
keisriõigust, kuid sellega konkureerisid ja ka kohati vastandusid nii kanooniline õigus, linna- ja maaõigused ning rüütli- ja talurahvaõigused ning inimesed pidid elama mitme õigusallika segapuntras. Leges barbarorum: Ehk barbarite õigused. Germaani hõimude tavaõiguste üleskirjutised keskajast: gootide ja burgundlaste Lex burgundiorum 500. aastast, läänegootide Codex Euricianus (kuningas Eurichi seaduseraamat 475. aastast), frankide Lex riburia VII sajandist, alemannide Pactus alemannorum VII sajandist ning tuntuim vast Elsass-Lotringis elanud saali frankide seadus Lex salica, mis kirjutati üles V saj. Lõpus või VI saj. Alguses. Need kõik on tekkinud germaanlaste tavaõiguse, kanoonilise õiguse ja Rooma õiguse segunemisel. Põhiliselt sisaldavad kriminaalõiguse norme, eelkõige konkreetsete tegude eest määratavaid trahve ning seetõttu nimetatakse neid tihti trahvikataloogideks. Ent neis leidub ka tsiviilõiguse sätteid. Ajaliselt kuuluvad need
Praktikas pöörduti tagasi hellenistliku aja põhimõtete juurde kodifitseerimise põhimõtete realiseerimine. Keiser Theodosius II - Codex Theodisianus. Keiser Justinianuse ajal sündis Corpus iuris civilis. Saali frankide õigus Lex Salica. Tegemist seaduskoguga, mis sai prantsuse õiguse allikaks uuematesse väljaannetesse lülitati üleriiklikud seadused ehk kapitulaarid. Saksamaa õiguse lätted on peidus alemannide õiguses 7. saj lõpust ja 8. saj (Pactus Legis Alamannorum ja Lex Alamannorum). Õiguse allikae kujunemisloo sisuline aspekt inimene kuulus õiguse sfääri selle järgi, kellena ta sündis või siis arvestati nende abielu. Roomlased rooma ja germaanlasi germaani õiguse alusel. Keskajal lokaa- ehk partikulaarõigus 13. saj hakati kokku koguma selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad
kristlusesse. Esialgselt olid frankide alad vaid Loode-Gallias. 480. aastal moodustati suur hõimuliit frangi hõimude vahel, Chlodovech saab pealikuks ning saavutab Rooma üle võimu. 486. aastal võtab oma võimu alla kogu Gallia. Võitluses alemannidega 497 toimub Chlodovechi pöördumine katoliiklusesse, ta valib tugevama jumala ja temast saab ristiusu kiriku isa. Otsus pöörduda kristlusesse ei tulnud kergesti, Chlodovechi lapse surm ristimisriietes paneb ta kõhklema, kuid imeline võit alemannide üle kinnitab taaskord ta usku Kristusesse. Ka frangi rahvas on imetabasel kombel kristluse vastuvõtmisega täiesti ühehäälselt nõus. Frangid uskusid sarnaselt juutidele, et nad on välja valitud rahvas seda nimetatakse uue Iisraeli motiiviks. Frankide ristimine tähendas samaaegselt ka nende vastuvõtmist Rooma kultuuriruumi, katoliiklusesse. See paistab välja ka reformatsiooni ajal, sest reformatsioon kinnitas kanda pigem nendel aladel, mis vallutati ristiusu poolt alles hiljem
Langobardide riik Põhja-ja Kesk-Itaalias (suuremjaolt endistel Idagootide riigi aladel, mis langobardid Bütsanstilt vallutasid). Kestis 568-774, selle vallutas Karl Suur. Väiksemad riigid. Sueebide riik Hispaania loodenurgas (vallutatud läänegootide poolt). Burgundid rajasid algul riigi Wormsi lähedal, kuid selle hävitasid hunnid. Seejärel liikusid burgundid Galliasse ning V saj. keskel lõid oma riigi tänapäeva Burgundias (vallutati frankide poolt 543), alemannide riik Gallias (vallutati Frangi riigi poolt). Gepiidide riik Daakias (hävitati 567 langobardide ja avaaride poolt) Avaaride riik (565- u 800) Pannoonias (purustati Karl Suure poolt). Algselt oli barbarite riigi formaalselt (Lääne-)Rooma koosseisus föderaatidena. Odoaker (elas 433- 493; valitses 476-493 )Germaani väepealik, kes teenis Lääne-Rooma keisri ihukaitses. 476 kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ja kuulutati germaani palgasõdurite toetusel Itaalia kuningaks
Samuti oli tal vend Honorius, kelle tütre Serena ta hiljem adopteeris. Hiljem sai Serena väga mõjukaks, abielludes Stilichoga. Theodosius veetis lapsepõlve Hispaanias. Tema õpingutest on teada ainult niipalju, et ta tundis huvi ajaloo vastu ning oli ka muidu huvitatud õppija. Alates 368. aastast viibis ta isa kaaskonnas. Sõjaväelasena võttis ta koos isaga osa sõjakäikudest Britanniasse 368/369, sõjakäigust alemannide vastu 370 ja sarmaatide vastu 372/373. Aastal 373 kutsuti isa Africasse, et ta alistaks usurpaator Firmuse. 374 lõi Theodosius Pannoonias sarmaate, kes olid Doonaust üle tulnud. Sellega näitas ta end võimeka väejuhina ja võitid roomlaste lugupidamise, sest seni ei olnud ühelgi väejuhil õnnestunud sarmaate tagasi tõrjuda. 376 tegi Theodosius äkitselt oma sõjaväelisele karjäärile lõpu ning tõmbus tagasi oma valdustesse Hispaanias
annaabi.ee 
