pikem ja pilvisus väiksem. See tähendab, et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär saab. Kiirgusbilanss on negatiivne siis kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. 4) Aafrika kaart PILET 5 1)Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? Värvus Mandrilisel hele Ookeanilisel tume Tihedus- Mandrilisel hõre Ookeanilisel tihe Vanus Mandrilisel vanem Ookeanilisel - noorem 2) Millistel aldel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks, ning miks ? Paksemad murenemiskoorikud on vihmametsades ja savannides. Õhemad on tegevvulkaanide nõlvadel ja liustikude sulamise piirkondades. Paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest ja sellest kui kaua on murenemine kestnud. 3) Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? Kasvuhoonefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all,
viljakamateks teraviljaaladeks maailmas (Tänapäeval jäävad need alad Iraani, Iraagi, Süüria, Türgi, Liibanoni ja Jordaania piiridesse). Kuna tolleaegne kliima nendel aladel oli praegusest tunduvalt jahedam, siis erines piirkond oluliselt tänapäevasest kõrbealast. Mägismaad katsid rikkaliku taimestiku ja loomastikuga metsasalud. Elanikud töötasid jõeorgudes põldudel, kuid elasid külades, mis paiknesid mägedes. Neil aldel elavatel inimestel oli peamiselt kaks ökonoomset suunda: viljakasvatamine mäealustes orgudes ning kulla ja vase kaevandamine anatoolia mägedest. Üks olulisemaid külade grupeeringuid sel ajal paiknes vihmaküllastest maaviljelusaladest idas ning sinna kuulusid: Tell Hassuna, mis tänapäeval asub Lääne Iraagis Tigrise jõe kohal mägedes, 150 km kirdesse jääv Tell Maghzaliyah ja Tigrise vasakul kaldal Samarra lähedal asuv Tell Es Sawwan. Samuti Jarmo ja Ganj Dareh Iraanis.
setetest. Lapima aluskorras on happelised kivimid graniit ja gneiss ning kaltsiumi ja magneesiumi vaesed kivimid. Pealikorras on erineva terajämedusega liivakivid ja liiva setted, mis suudavad endas hoida ainult väikese koguse toitaineid, enamus uhutakse veega minema. Kõigest sellest tulenevalt on Lapimaal valitsevad leostunud ja happelised okasmetsa leetmullad, mille pH jääb vahemikku 3.8-5.0. .(Ratcliffe, 2006) Külmematel aldel, Sandinaavia mäe tippudes, Lääne-Lapimaa saarestikus ja Põhja-Lapimaa arktilises vöötmes on tundra ja metsatundra gleistunud turvastunud kamarmullad. (Suur Maailma Atlas) 5. VEESTIK 5.1. Jõed Mäestike on kiirevoolulisemad ja nende sängid on graniitsete seintega (kulutatud liustikujää poolt) ja järsu languga, tihti kärestikulised. Tasandiku jõegede sängid on looklevamad ja madalamate kallastega. Jõgesi kasutatakse transpordiks, kalapüügiks, turisminduseks (kanuu
kõrgrõhuala Assooride kohal. Põhja- Atlandi ostsillatsioon tähendab nende rõhkkondade tugevuse(õhurõhu)muutumist &ostsillatsioon iseloomustab nende rõhkude vahet seda vahet iseloomustatkse NAO indeksiga. Tugevate&hästi äljakujunenud rõhkkondadega aastal on NAOindeks positiivne, vastasel korral a neg. NAO mõu suurim talvel. Pos NAO indeks toob Põhja- Euroopas endaga kaasa vihmase&pehme talve, sest niiske õhk jõuab Atlandi ookealnitl kaugemale sisemaale, Vahemere äärsetel aldel kujuneb kuiv&päikesepaisteline ilm. Neg NAO indeks kujundab Vahemere ääres vihmase&mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas kõlma&karmi talve. Selle põhjuseks on see, et läänetuuled nõrgenevad&ei vii niisket õhku mitte Põhja- Eroopasse, vaid Vahemere kohale. Põhja- Euroopas a valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal. Analoogseid ostsillatsioone eristatkse kamujal: Lõuna ostsillatsioon seotudEL Ninoga(ENSO), Vaikse ookeani
Enamik liike paljuneb vegatiivselt talluse jagunemise teel, pruun pigment fükoosantiin.sugutult rändosadena ja suguliselt vastavate sigimisorganite moodustamise teel. Munarakud arenevad oogoonides, spermatosoidid anteriidides. Kõrgemad vormid sigivad ainult suguliselt. Läänemeres sageli esinevad pruunvetikaks on Sphacelaria arctica. See paari sentimeetri kõrgune mustjaspruun hargnev põõsake on kohastunud elule nõrgas valguses, olles tihti sügavatel aldel ainsaks taimeliigiks. Eesti vetes võib leida teda kuni 30 meetri sügavuselt. Suuremate taimede küljes või kividel võib tihti kohata pruune limaseid tompe, mis lähema uurimise tagajärjel muutuvad peenikeste niitide kogumiks. Need on kõige lihtsamada vetikad pruunvetikate sugukonnast. 9. PUNAVETIKAD Punavetikad on laialt levinud kõikides meredes, eriti paras- ja troopilises vöötmes. Peale mõnede erandite on nad hulkrakse tallusega kinnitunud vormid. Enamik neist
isesuguseks osaks,Astangust kõrgemale jääb kuivem,omaaegste rannavallide ja liigestatud ala.Astangust madalamal maad on rohkete allikate tõttu liigniisked,kuid siingi looad maastikus vaheldust endised rannamoodustised. Sellises vahelduvas maastikus ongi võimalik,et leidub väga erinevate niiskus-,mulla- ja mikromaatiliste oludega elupaiku,mis omakorda võimaldab kasvada paljudel liikidel.Kõige kuulsam neist on ilmselt kunagi Lääne-Saaremaa soistel aldel välja kujunenud Saaremaa robirohi,mida ei kasva kusagil mujal maailmas.Viidumäe puisniitude uhkus on kaunis kuldking.Viidumäe ilmet kujundavad kõige rohkem palumännikud.Mitmel pool võib mändide all kohata kõverikke tammesid. Vilsandi Maastikuliselt kõige mitmekesisemal Vilsandi saarel annavad eriti põhja-osas tooni ulatuslikud looalad.Iseloomulikuna esineb ka rannavalle.Saare lõunaosas valdavad mereliivatasandikud.Aastasadu kasutatud vanad põllusiilud ning heina-ja karjamaad
vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Erosiooniohtlikud mullad · Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Erodeeritud mullad. 76. Muldade haritavus. 13 Kergelt haritavad mullad: kivivaba liiv ja sl-mullad tasastel aldel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud. Keskmiselt haritavad mullad: keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad: tugevasti kivised ja rähksed mullad, rasked ls- ja s-mullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad. 77. Muldade degradatsioon ja kaitse. Degrad
4) Suur rahvaarv 5) Kohati halvad loodusolud Muldade degradatsioon (kahjustumine , hävimine )25 milj. tonni mulda aastas hävib) a)Erosioon. Pinnaveega kantakse ära mulla ülemised kihid eriti metsastepi ja stepi aladel. b)Deflatsioon muldade ärakanne tuulega (tuulekanne) Eriti kuivadel väikese sademete hulgaga tasastel aladel (USA lääneosa, Aafrika, Aasia, stepi ja metsastepi aldel, mis on ülesharitud) 1. Suured pinnad taimestikuta. 1. Maa muutub kasutus kõlbmatuks, 1. maaharimis masinad ei või liikuda Kõrbestumine. Vihmametsade produktiivus langeb ja paigutatakse ümber piki kallakut raie 2. Nälg, toidupuudus, 2. Uued põlluharimisviisid paremad 2. Palju ülesharitud maad, 3. Rahvastiku ränne uutesse asupaikadesse tehnoloogiad
allub tugevale mineraliseerumisele. · Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. 75. Muldade haritavus: Kergelt haritavad mullad: kivivaba liiv ja sl-mullad tasastel aldel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud. Keskmiselt haritavad mullad: keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad: tugevasti kivised ja rähksed mullad, rasked ls- ja s-mullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad. 76. Muldade degradatsioon ja kaitse: Degrad
· Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. 69. Muldade haritavus. Kergelt haritavad mullad: kivivaba liiv ja sl-mullad tasastel aldel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud. Keskmiselt haritavad mullad: keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad: tugevasti kivised ja rähksed mullad, rasked ls- ja s-mullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad. 70. Muldade degradatsioon ja kaitse.
annaabi.ee 
