Ometi lisab suhteliselt rikkalik ehitusajalooline minevik paigale minevikus ära, säilinud mõisahoonestus, mis hästi sobitatud maastiku ning ümbritseva pargiga, pälvib tähelepanu oma aja ehitustraditsioonide ilmeka tunnusmärgina. Just seet õttu peaks olema põhjendatud ka viimase tähelepanelikum vaatlemine valdussuhete, omanikuloo, siin viljeldud tähtsamate majandusharude (suundade) l õikes. Veelkordselt t õstatavad Pikva arhitektuuriajaloolisi v äärtusi Alavere sovhoosi poolt kavandatud remontrestaureerimist ööd, reaalsena kerkib päevakorda kunagi tegevus ning rahvarohke 3 ansambli revitaliseerimine. Allpool esitatud ajaloolised andmed tahavad sellele lisada m õnevõrra teaduslikku autentsust ning minevikuvõlu . Ajaloolised andmed. Varasemad teated Pikva m õisast pärinevad 19. sajandi algusest. Mõisast vanem on samanimeline k üla. Veel päris 18
saal. Kujundus oli vähene ja lihtne laval olid kaks küünlaalust, kus mõlemal olid 3 küünalt peal. Muid dekoratsioone (kui välja jätta juba olemas olevad jõuludekoratsioonid) polnud. Esinejateks olid laulja Sandra Nurmsalu ja muusikaõpetaja/lauluõpetaja Heli Karu. Sandra Nurmsalu on enamusele tuntud kui laulja, kes saavutas Urban Symphonyga eurovisioonil 6. Koha. Sandra Nurmsalu on pärit Harjumaalt, Alavere külast. Alustas muusikaõpinguid viiulimänguga. Kaua aega on õppinud ka laulmist, esimesena Alavere Põhikoolis Heli Karu juures, Kehra Kunstidekoolis Eve Pärnsalu juures. On ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlane, kus ta alguses õppis klassikalises osakonnas viiulit, kuid hiljem läks pop-jazz laulule üle. Sellel erialal ta ka lõpetas. Heli Karu on muusikaõpetaja Raasiku Põhikoolis, Alavere põhikoolis ja solfedzo- ning laulustuudio õpetaja Kehra Kunstidekoolis
jaotatud kangas, mille Fourth level Fifth level vasakpoolses ülemises nurgas on Anija valla vapp. Ettevõtlus tselluloosi- ja paberitehas puidu- ja mööblitööstuse ettevõtteid kivitehas? õmblusvabrik Kariloomade pidamine ja põlluharimine Koolid, lasteaiad ja raamatukogud Koolid-Kehra gümnaasium Alavere põhikool Kehra kunstidekool Lasteaiad- Mõmmila Lepatriinu Lastetare Raamatukogud-Kehra Linnaraamatukogu Anija Külaraamatukogu Alavere Külaraamatukogu Tervishoid Kehra Tervisekeskus OÜ- Kehra Tervisekeskus teenindab Kehra linna ja Anija valla elanikke. Tervisekeskuses töötab 3 perearsti. Nimistutesse registreerunud patsientide paremaks teenendamiseks on tööl lastearst ja ämmaemand.
Helen Meier Birgit Vana Nimi Pärit haruldaselt veelinnult järvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sügavatel selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari
Ungru mõis Merseburgi loss (Saksamaal) Ungern-Stenberg · Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist. · Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919
1886 aastatel, kui mõis läks Baggehufwudtide valdusesse, hakati ehitama algsele mõisale abihooneid ja kõrvalhooneid. Praegune mõisasüda ehitati just Valerio von Baggehufwudti ajal, kes 1892. aastal kirjutas mõisa oma poja Eduardi nimele. Tema ajal, 1893. aastal valmis ka praegune mõisahoone. Eestis oli Baggehufwudtide pere omandanud üleüldse 22 mõisat: Vasalemma, Saku, Nõva, Samma, Kärevete, Rannamõisa, Prümli, Alavere, Einmanni, Hõreda, Jäneda, Kaarma, Kerbla, Kunda, Käru, Nõmmküla, Perila, Retla, Roodevälja, Räägu, Saksi ja Voivere. Baggehufwudtide Suguvõsa Esimene Baggehufwudtide soost mõisnik vasalemmas oli Valerio von Baggehufwudt, kes oma eesisa eeskujul valis elus edasijõudmiseks lihtsama mooduse: ta abiellus kuulsast perekonnast pärit, rikka pärijannaga, Josephine Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise rahad ja idee.
integreerimisvõimalusi erinevate õppevaldkondadega nagu muusika, keel ja kõne jne. Ja liikumisõpetusele seatud eesmärke ei tagata pelgalt liikumistundide kaudu liikumisõpetuses, vaid ka liikumisõpetuse eri vormide kaudu. 2 Liikumisvaldkonna õppe- ja kasvatustegevuse esimese eesmärgina on toodud välja, et laps: tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu (Oja 2009), ning Alavere lasteaed „Mõmmila“ õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on: lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Seoses sellega otsustasin teha lõputöö teemal: „Liikumistegevuse rõõm läbi ühisürituse“, ajastades selle ka isadepäevale. Kuigi elamusi ei saa garanteerida, püüdsin visualiseerida edu! Peamine on, et kõik lapsed, olenemata vanusest, oskustest,võimetest saaksid osaleda ja rõõmu tunda liikumisest. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG
5 2 Projekti seletuskiri 2.1 Maa-ala üldiseloomustus Paiknemine: Maa-ala suuruseks on baaskaardi 1:50 000 mõõtkavas lehe ulatus- 25x25 km. Baaskaardi leht kannab numbrit 6342 ja nimeks Aegviidu (Lisa 3). Kaardileht kirjeldab Harjumaa idaosa ning Järvamaa lõunaosa. (Joonis 1). Kujutatavale alale jäävad Anija, Kõue, Aegviidu, Kose, Albu, Ambla, Lehtse, Roosna-Alliku ja Paide vallad. Suurematest asulatest jäävad piirkonda Aegviidu, Alavere ning Jäneda. 6 Joonis 1. Baaskaardi lehel nr. 6342 kujutatud maa-ala asukohaskeem (Allikas: Maa- amet) Teedevõrk: Kaardilehte nr. 6342 läbib Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa põhimaantee nr. 1, Kose- Jägala tugimaantee nr. 12, Jägala-Käravete tugimaantee nr. 13. Lisaks on mitmeid kõrvalmaanteid. Teedevõrk on kaardilehe äärealadel tihedam, sest piirkonna keskosa on enamuses osast soine. Reljeef:
ALAVERE PÕHIKOOL Ariina Haug Meelemürgid Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2).....................................................................
Hiljem vahetas mõis taas mitmeid omanikke, kuni ta 1850tel aastatel läks hilisema Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi omandusse. Tema tütar Marie von Ullrich andis mõisa Eestimaa Põllumajanduse Seltsile rendile, hiljem läks mõis päriselt seltsi omandusse. Kuna mõisa viimaseks omanikuks ei olnud mitte füüsiline isik, vaid selts, oli Kehra mõis Eesti üks viimaseid, mille maad asundustaludeks tükeldati. Mõisa hoonestus paiknes Anija-Alavere maantee ja Jägala jõe vahelisel kitsal maa-alal. Varaklassitsistlik peahoone on meieni säilinud 20. sajandil ümber ehitatud kujul. Hoone vasakusse otsa on tehtud täiskahekorruseline juurdeehitus ning parempoolsesse otsa veranda ning tagaküljel vastu jõge paiknenud lahtine veranda on kinni ehitatud. Hoone katusesse on 20. sajandil rajatud rida välimust rikkuvaid vintskappe. Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones pikka aega polikliinik ja haigla, kaasajal on hoone eravalduses.
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380
juunil 1932. aastal. Avapidustustel viibisid teiste seas ka riigivanem Jaan Teemant ja kindralmajor Aleksander Tõnisson. Mälestusmärgi purustasid 16. oktoobril 1940. aastal kohalikud kommunistid. Enamik lõhutud samba tükke visati mäenõlvalt alla jõkke. 25. oktoobril 1941. aastal avasid kohaliku omakaitse mehed samba uuesti. Taastamisel kasutati orginaaldetaile, mis olid osaliselt kahjustada saanud. Pärast sõda hävitati sammas uuesti, kuid tänu Kose Muinsuskaitse Seltsi ja Alavere ühismajandi jõupingutustele tähistati 6. jaanuaril 1990. aastal Vetla lahingu 71. aastapäev mälestusmärgi teise taasavamisega. Voose lahing Avati 20.07.1930 Voose lahinguväli oli viimaseks piiriks, kuhu Vene vägedel õnnestus läbi murda. Seda fakti peeti silmas mälestussamba teksti koostamisel: ''Siiamaale ja mitte kaugemale...1918-1919. a.'' Voose lahingu mälestusmärgi asukohaks valiti kõrgendik Jägala jõe kaldal. Samba ehitusel kasutati
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380
98721822.753227 28151 Hiiu vald 80497 3700005-1Alato 58.98713922.752980 80497 Hiiu vald 29125 7800029-1Alatskivi 58.59997427.133425 29125 Alatskivi Alatskivi alevik 31411 7800028-1Alatskivi 58.60010227.133319 31411 Alatskivi Alatskivi alevik 136868 7801279-1Alatskivi ko58.59952427.134722 136868 Alatskivi Alatskivi vald 136869 7801280-1Alatskivi ko58.59945927.135019 136869 Alatskivi Alatskivi vald 5235 21401-1 Alavere 59.24779425.329439 5235 Anija vald 91964 4900015-1Alavere 58.77072326.510284 91964 Jõgeva vald 5234 21402-1 Alavere 59.24791525.328074 5234 Anija vald 30029 4900014-1Alavere 58.77070326.510093 30029 Jõgeva vald 30460 5900016-1Alavere 59.16705726.656527 30460 Vinni vald 116339 5900017-1Alavere 59.16737626.657033 116339 Vinni vald 13311 21466-1 Alavere õpi59.24463625
annaabi.ee 
