õigusnorme. Õigusnormid grupeeruvad süstematiseeritult moodustades üheskoos õiguskorra. Õigus – õigussugukond – õigusperekond – õiguskord – õigusvaldkond – õigusharu – õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks.
· 2.1 tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus -kasvuvõimalused -anda hinnang kui suur on turg · 2.2 kliendid (KLIENT ON ETTEVÕTLUSE ALUSTUGI) · 2.3 konkurents (tuleb teha analüüs vähemalt 3-4 konkurendi kohta) ETTEVÕTTE ANALÜÜS · SWOT-analüüs: tugevad ja nõrgad küljed -millised konkreetsed tugevad küljed on varuks -analüüs võib olla tekstina, olukorda kirjeldav jutustav vorm, loetelu -suurem täpsus kui jaotada alavaldkondadeks -sisu on vormist tähtsam · Marketing sinu tugevad küljed? Vanad kliendisuhted? -konkurentsisituatsioon, turuniss -mille poolest on asukoht hea? -toodete ainulaadsus? -sinu isiku, ettevõtte tuntus? -millel põhineb hinna konkurentsivõime? -turukanal, müüjatalent, müügi aktiviseerimisoskus? -meedia abi? -personali müügivõimed? Millised on puudused? Arenguruum?
Ajalooline õigus tuleneb loomuõigusest. Ajalooline õigus on rahva õigustaju peegeldus. Pole võimalik lugematute üksikisikute laialivalguva, pealiskaudset ja vastuolulist kogemust sellest, mis on õige ja väär kujundada ühtseks õiguspõhimõtete koguks (von Savigny). Õigus peab rahvast välja kasvama, seda ei tohi teha loomulikku arengut arvestamata, kunstlikult. Kontinentaal-Euroopas jaguneb õiguskord kahte suurde valdkonda: era ja avalik õigus. Need jagunevad veel alavaldkondadeks ning kõrvalvaldkondadeks. Õiguskorra jagunemine määrab ära, milline riigiasutus on kindla kaasuse puhul pädev otsust langetama. Kaasajal on määravaks subjektiteooria. Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisus (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis kui subjektid on alluvussuhetes (subordinatsioonisuhetes). Koordinatsiooni puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna
printsiibid, põhiseadus ning püramiidi tipus asub loomuõigus, mida kõik madalamad tasandid peavad sisaldama, et olla kehtivad ja õiglased. Soolise võrdõiguslikkuse seadus asub rahvusliku õiguskorra püramiidis seaduste tasandil. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris, mille on paljuski kujundanud rooma õigus, jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda era- ja avalik õigus. Neid peavaldkondi on võimalik liigendada omakorda alavaldkondadeks, kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad.2 Soolise võrdõiguslikkuse seadus kuulub võrdõiguslikkuse rühma, mis omakorda on haldusõiguse alajaotus. Haldusõigus kuulub aga avalikõiguslikku valdkonda. Seega laiemas jaotuses kuulub soolise võrdõiguslikkuse seadus avaliku õiguse valdkonda. 1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 7. aprill 2004. RT I 2004, 27, 181. 2 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 44. 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga
Poliitika on inimeste tegutsemisviis eesmärgiga muuta midagi või kaitsta kedagi muutuste eest. Poliitikale vastandub administreerimise mõiste administreerimine tähistab tehnilist otsuste elluviimist. Poliitika on konfliktide lahendamise vahend ning põhimõtteliste otsuste langetamine. Poliitika tähendab kokkulepitud väärtushinnangute alusel konkreetsete lahenduste valikut. Poliitikat võib teha riigi, omavalitsuse ja organisatsiooni tasandil. Poliitikat jaotatakse valdkondadeks ja alavaldkondadeks. 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid Sotsiaalpoliitika on otseselt ja eranditult poliitiliste süsteemide looming, mille mõistmiseks tuleb tutvuda valitsuse ideoloogiaga, eesmärkide, eeskujude ja põhimõtete ning bürokraatlike menetlustega.Poliitika on eelnevate otsustuste lõpptulemus. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks.
Poliitika on inimeste tegutsemisviis eesmärgiga muuta midagi või kaitsta kedagi muutuste eest. Poliitikale vastandub administreerimise mõiste – administreerimine tähistab tehnilist otsuste elluviimist. Poliitika on konfliktide lahendamise vahend ning põhimõtteliste otsuste langetamine. Poliitika tähendab kokkulepitud väärtushinnangute alusel konkreetsete lahenduste valikut. Poliitikat võib teha riigi, omavalitsuse ja organisatsiooni tasandil. Poliitikat jaotatakse valdkondadeks ja alavaldkondadeks.lähtutakse sageli alltoodud jaotusest: 1. hariduspoliitika, 2. sotsiaalpoliitika, mis jaguneb alavaldkondadeks ehk :lastep. Perep.töötup jne. 8 3. pensionipoliitika, 4. majanduspoliitika, 5. keskkonnapoliitika. 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid Sotsiaalpoliitika on otseselt ja eranditult poliitiliste süsteemide looming, mille mõistmiseks
soodsalt või takistavalt. Iga organisatsiooni jaoks on palju olulisi mõjutegureid ja need on kas sarnased või erinevad. Makrokeskkonna mõju hindamiseks saab kasutada PEST analüüsi. Nimetus tuleneb inglisekeelsetest sõnade political, economic, social & tehnological change esitähtedest. Seega keskendutakse poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste analüüsimisele. Iga nimetatud valdkond jaguneb paljudeks alavaldkondadeks, mille tähtsus ja mõju sõltub konkreetsetest organisatsioonidest. Kindlasti mängib siinkohal väga suurt rolli ka Eesti maine ja paiknemine globaalses pildis. Siinkohal on ka riigil palju võimalusi, et tõsta oma konkurentsieeliseid ja võimekust teiste riikide ees. Näiteks oleme suutnud saavutada väga hea ja eeskujuliku positsiooni e-riigina ning see omakorda annab väga head eelised meie IT-ettevõtetele võrreldes teiste riikidega. Samas oleme töötajate
sellisena kasutatav. ü Teleoloogiline tõlgendamine peab välja selgitama õigusnormi otstarbe ja eesmärgi ning selle väärtussüsteemi. 37 Õiguse süsteem. (Slaid 15) Õiguse moodustavad erinevad õigussugukonnad. Viimased ühendavad lähedasi õigusperekondi. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks ja need omakorda õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu võivad lülituda ka õiguse kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal astmel on õigusharud ja nende kodifitseerimine, olgu siis konkreetsete seaduste ja koodeksite või muude õigusnormide kujul. Õiguse taksonoomia: Õigus- Õigus- Õigus- Kodi`itsee- ÕIGUS sugukond perekond Õiguskord valdkond Õigusharu rimine
loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõiglusele ehk ülipositiivsele õiglusele. 350. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Õiguskorra kaks suurt valdkonda (kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris). Need on peavaldkonnad, mida on võimalik liigendada alavaldkondadeks, kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad. Huviteooria– vanim eristamise kriteerium –avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga. Subjektiteooria – kaasajal määrvaks – õiguslik probleem kuulub sellest teooriast lähtudes eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku
õigusnorme. Õigusnormid grupeeruvad süstematiseeritult moodustades üheskoos õiguskorra. Õigus õigussugukond õigusperekond õiguskord õigusvaldkond õigusharu õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks.
annaabi.ee 
