Ta on ka väga seksuaalne mees ning ilma selleta tema elu ei funktsioneeri.Paraku ei vali ta naisi hoolega, kelle peal oma elulist vajadust rahuldada, seega kimbutavad Tomi suguhaigused.Raamatu lõpus leiab ta naise,kellega ta tunneb end hästi ning tema pärast jätab ta maha ka oma sõbra Jürgeni, kes on ühtlasi ta parimaks sõbraks.Muidu on naised tema a Kaur Kender on väga orginaalne kirjanik.Tal on väga omapärane käekiri ning tema põhiteemadeks on raha ja naised, kuid alateemadena võib leida veel armastuse,religiooni ja seksi.Tema öelduga (''Ma tahan vaadata seda elu, mida me elame, iga kord erineva nurga alt. Elu on palju rohkem, kui ükski kirjanik suudaks kunagi elada või kirjutada.'') olen ma pea sada protsenti nõus ning minu jaoks on ta väga huvitav kirjanik. Raamat on väga,väga ropp ja kohati rõve, kuid kes suudab sellest mööda vaadata leiab sügava ja õpetliku sisu.Ka lõpp oli väga efektne,mida ma siin ei avalda...
täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest. Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinlase elutegevusvaldkond oli ka lahti seletatud,tuues välja üldisema ülevaate. Tuues näiteks lk 90 ,,Hans Holtappel, kullassepp" peatüki, siis seal oli alateemadena välja toodud, et kes kullassepad üldisemas tähenduses olid, milline oli antud ameti tähtsus keskajal, nende tunftid jne. Nii on raamat tehtud kergemini mõistetavamaks ning on hea lugemine igaleühele, kellel puuduvad laialdased ajalooteadmised. Samuti oli välja toodud, et millisest allikast andmed on võetud. Näiteks lk 60 ,,Hans Bouwer, kaupmees" peatükis oli öeldud, et kuna oli säilinud selle isiku testament, oli võimalik panna kokku nö ülevaade tema elust
sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi valjaarendamine: 0p too ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst; 1p too on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud;
1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud; 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned; 4p-6p alateemad on avatud tasakaalustatult; arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed;
0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p - 6p alateemad on avatud tasakaalustatult arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed
organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud,
pigem sõdade ja pimeduse sajandiks. Ajaloo arutluse hindamisjuhend. Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 2p - ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p - ajaline määratlus; 1p - ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p - kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p - teema element 1p - teema element 1p - teema element 1p - teema element 1p - teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 4p - 6p - alateemad on avatud tasakaalustatult; arutlus on analuusiva iseloomuga: võrdlus, seosed; probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused. 3 punkti konkreetsed näited/faktoloogia: 3p - esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks;
Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere
tulevas teemas ja niipea kui intervjueerija on esitanud ühe avatud küsimuse nimetatud teemal võivad intervjueeritavad alustada oma arvamusavaldusi. Intervjueerija roll on juhtida vestlust ja hoida seda asjakohasena. Suhtlusvormi puuduseks on see, et saadud informatsiooni on tavaliselt keeruline tõlgendada ja pole piisavalt usaldusväärne.2.Poolstruktureeritud intervjuu - Tavaliselt on põhiteema intervjuu plaanis esitatud mitmete alateemadena. Olenevalt protsessi kulgemisest võib intervjueerija osa küsimusi vahele jätta või uusi lisada. 3.Standardiseeritud intervjuu kavandatakse kindlad küsimused ja nende esitamise järjestus ja intervjuule kuluv aeg. Sel meetodi eeliseks on saadud andmete töötlemise lihtsus, ent originaalsete mõtete ja ideede jaoks on siin vähe ruumi. Iga eduka intervjuu läbiviimisel on tähtis:Selge eesmärk, Hea ettevalmistus, Võimalused kahepoolseks suhtlemiseks ehk dialoog
0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalustatult 5p arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed
annaabi.ee 
