töötajaid sunnitakse tööandja poolt pea varisevates hoonetes töötama, mille varingutesse paljud evakueerumiskeelu tõttu ka oma elu on jätnud. Alamaksmine, inimelude hävitamine ning mis kõige olulisem - oma keskkonda nõnda hävitava probleemi ees võiks iga inimene individuaalselt seista. Miks oleme nõus sellega, et keegi teisel pool maad pühendab oma elu sellele, et meile rõivaid õmmelda ning miks meeldib inimestel eeldada, et kõik toimib nii, nagu peab, või tuua enese alateadlikuks lohutuseks näiteks selle, et vähemalt on inimestele antud võimalus teha tööd. Seda enam kui hetkeseisuga masstootvad firmad on jõudnud selliste hindadeni, mis tavainimese jaoks on piisavalt odavad, et ostetud riided hiljem pikemalt mõtlemata minema visata. See on see koht, kus peaks inimene mõtlema hakkama. See võiks olla kui märguanne, et me märkaks enese ümber ka maailma teist poolt, mida võib olla huvi tundmata ei märgata,
Stalin, et luua üliinimest, mis neil paraku ei õnnestunud. See kõik pani aga aluse tänapäevastele geenitehnoloogia katsetele ja pärilike haiguste ravi leidmisele. Sigmund Freudi psühhoanalüüs oli jällegi teistmoodi avastus, mis samuti on mõjutanud maailma arengut alates selle väljatöötamisest. Freud väitis, et inimese tegusid määrab tegelikult tema alateadvus, mis koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest fantaasiatest. See pani omakoda aluse kunsti muutumisele alateadlikuks. Tekkis sürrealism, mille üks mainekemaid esindajaid oli Salvador Dali. Freudi psühhoanalüüsi edasiarendatud variatsioone kasutatakse siiani kurjategijate motiivide selgitamiseks ja nende käitumisportreede loomiseks. Isegi mood ja üldine linnapilt olid asjad, mida dikteeris Euroopa 20. sajandi alguses. Pariisis asendati gaasilaternad elektrivalgustusega ja igal pool üha enam leviv elektrivalgustus muutis linnades öö päevaks. Valgusreklaamid, mis on inspireerinud
juhtimistasemetel. Õppimine on ka oma käitumise muutmine, õppimist vigade kaudu, väärtushinnangute muutmine, teadmiste muutmine. Õppimine võiks viia arenguni, ümberkorralduseni, isegi ümberkujundamiseni. Õppimist kergendab informatsiooni piisav olemasolu ja töötajate kaasamine. Õppimist soodustab kontrollisüsteem, mis ergutab õppimist. Julgustama töötajaid isiklikule arengule. Kogemuste jagamine. Pidev harjutamine, et tegevus muutuks alateadlikuks. 21. Teadmusjuhtimine ja teadmuse teke organisatsioonis. Lisanduv info annab maksimaalset efekti, vananeva info kasutamine väheneb. Kindlapiiriline e. selge teadmine, mida saab edastada kasutades sümboleid. Kultuuriline teadmine- org. liikmed kasutavad seda, et tajuda, seletada, hinnata reaalsust (arvamused, veendumused, uskumused). Mis on probleem, põhjus- tagajärg seos, mida peab tegema, miks asjad juhtuvad
15 ja mida suudab teha. Skinneri releasing-tehnika on kinesteetiline treeningsüsteem või õigemini liikumissüsteem, mis põhineb liikumisest saadavatel tulemustel kinesis representeerib liikumist ja esteetika liikumisest saadavaid väärtusi. Keha mehaanilised protsessid muutuvad alateadlikuks ja liikumine intuitiivseks, tegemist pole enam pelgalt analüütilise mõtlemisega, kuivõrd tunnetusliku mõtlemisega. "Imaginaarne liikumine on üks edukamaid vahendeid neuromuskularse struktuuri välja töötamisel" (Sweigard 2010). Tsiteerides New Yorki Yulliard'i kooli doktorit Lulu. E. Sweigard'i "Liikumine rajaneb mõtlemisele, mitte lihaste tööle.", võib näha olulisust kuidas antud tehnika viljelemine annab indu ka vigastustega toimetulekul. Suurel
1877). Õppis Tartus, täiendas end Itaalias, sidemed Venemaal. Oskar Hoffmann lemmikteema oli kohalike talupoegade kujutamine. Karl Ferdinand von Kügelgen tegutses koduõpetajana, August Matthias Hagen töötas Tartu Ülikoolis. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA EELDUSED Talurahvaseaduste välja andmise aeg, sajandi esimene pool. Esimesed suuremad sotsiaalsed muudatused Eesti talupoegkonna seas. Sellele aitas kaasa eelnev baltisaksa kultuuri elavnemine, mis sai siin alateadlikuks eeskujuks. Teatud kanalite kaudu olid ka otsesed baltisaksa mõjud siinsele kultuurile (nt estofiilid). Suurt rolli mängis ka talupoegade pärisorjusest vabastamine. Saadi aru, et senine kord ei olnud pikemas perspektiivis enam nii efektiivne. Aleksander I oli reformimeelsem ning kergendas talupoegade elu. Avaldas uusi regulatsioone (talupojale jääb tema talukoha kasutamisõigus põliselt, tuli asutada talurahvakohtud, mõisnik võis talupojalt maa ära võtta vaid kohtuotsusel)
siis ta võtab mingite oskuste arendamise suuna Neg.- võtab isikliku üleoleku suuna, inimesed soovivad teisi allutada. Seostab seda tugeva alaväärsusega. · Elueesmärkid: kõikidel on üldine eesmärk keskkonnaga kohanemine, see on aga liiga üldine, sellepärast loob iga inimene kitsamad eesmärgid: o Tekivad lapsepõleves ja jäävad suuresti alateadlikuks. o Kui alaväärsus on liiga tugev võivad olla ebareaalsed ja liialdatud. o Annavad inimesele kindal suuna, kuhu poole püüelda. o Inimese iseloomu joonud kujunevad elueesmärkide läbi. · Elustiil- mingite meetodite kogum, mida inimene oma elueesmärgide saavutamiseks kasutab. o Ühe elustiili osana loob inimene ettekujutuse endast ja maailmast, mis määrab ära meie käitumise
lihtsalt teatud psüühilise nähtuse omadus. Ei saa väita isegi seda, nagu oleks olemas kindlapiiriline klass psüühilisi nähtusi, millele regulaarselt ning kõigis olukordades oleks omane olla teadvustamata. Kõik asjad võivad olla või muutuda teadvustamatuiks. Kõik, mille unustad, või millelt pöörad ära oma tähelepanu, kuni see on unustatud, langeb teadvustamatusse. Lühidalt öeldes, kõik, mille energiatase langeb teatud tasemest allapoole, muutub alateadlikuks. (JUNG 1991:108) Jung argumenteerib tugevasti selle kasuks, et teadvuse kontroll inimese ning tema elu üle on illusoorne. Teadvustamata sisude pealetungi nägi Jung oma psühhiaatritöös igapäevaselt, kus inimest haaranud hullust ei põhjustanud ükski somaatiline põhjus. Siinjuures ei tohi teha viga, omistades teadvustamatusele ainuliselt negatiivse varjundi. Jung ilmselgelt samastab vahel teadvustamatust ja omadussõna ,,ohtlik", kuid seda samas mõttes, kui pealetulvav ookean võib
???Elu eesmärk Adlerit võib nimetada ka ökoloogiliseks psühholoogiks, sest ta väidab, et elu üks eesmärke on keskonnaga kohanemine, kuid keskkonnaga kohanemine on liialt abstraktne, üldine eesmärk. Selle tõttu loob inimene omale spetsiifilisemad eesmärgid, millele ta oma püüdlusel hakkab keskenduma. Elu eesmärgid ei ole sugugi mitte selgelt ja teadlikult valitud. Adler arvab, et need elu eesmärgid formeeruvad lapsepõlves juba ja jäävad suuresti alateadlikuks. Näide: Adler näiteks arvab, et paljud arstid valivad oma tulevase elukutse, et saada hakkama oma surmakartuse või abitusega. Näiteks tema valis meditsiini, kuna ta oli lapsena väga haige ja tundis pidevalt alaväärsuskompleksi. Elu eesmärgid tekivad kompensatsioonina abitus- või alaväärsustunde vastu (nt ebakindlus, ohutunne jms). Elu eesmärgid võivad olla tihtipeale ebareaalsed ja ka liialdatud. Liialdatus ja ebareaalsus on seotud sellega, et alaväärsustunne on olnud liiga suur
annaabi.ee 
