George Edward Moore George Edward Moore oli inglise filosoof ning üks analüütilise filosoofilise algatajatest. Tema vanemad olid baptistid, kes käisid igal pühapäeval kaks korda kirkus. Umbes 15-aastaselt oli ta relogiooni suhtes üsna jahedaks muutunud. Ta läks Cambridge Ülikooli klassikalist filoloogiat õppima. Kuid kahe sõbra mõjutusel hakkas ta kolmandal õppeaastal õppima lisaks ka filosoofiat. Ta võitis oma tööde eest Kanti vabaduse- ja mõistusemõiste kohta tohkem kui kuueks aastaks Trinity College’i uurimistoetuse. Stipendiumi lõppedes, Moore sai päranduse, mis tegi ta sõltumatuks. Ta elas eraõpelasena, uurides Bertand Russelli raamatut ’’Matemaatikaprintsiibid’’. Sel ajal töötas ta oma ’’Eetika’’ kallal ning pidas loenguid metafüüsikast. Lisaks õpetas ta mitmetes ülikoolides ning oli ka ajakirja toimetaja. Ta jätkas filosofeerimist kõrge eani. Moore hakkas endalt küsima, mida tähendavad absoluutse i...
See raamat pani aluse eetikaterminite tähenduse ja faktide-väärtuste suhte uurimisele (tänapäevasele metaeetikale). Mittenaturalism (nonnaturalism) teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Emotivism - nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Alasdair MacIntyre "After Virtue" (1981) Väitis, et entusiastlikult alustatud "valgustusprojekt" on 20. sajandi teiseks pooleks mitte "säravalt lõpule viidud", vaid "läbipõlenult läbikkunud", sest "teaduslikud" teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi. Millel eetiline mõttekäik põhineb?
eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. See on Aristotelese teooria kuldsest keskteest äärmuslike käitumisviiside vahel. (kriitika: Kuidas aga rakendada seda „kuldset keskteed“?) Aristoteles ei pea oma loetelu täielikuks ja lõplikuks. Ta lihtsalt teab, et voorusi on rohkem kui Platon arvas (vt Riik 430c-d): tarkus, vaprus, tasakaalukus, õiglus, mida Platon pidas piisavateks ja lõplikeks (Riik 487a). Moodsad voorusteoreetikud: Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (1919–2003) Vooruseetika kriitika: • Teoreetikud annavad küll vooruste loetelu, aga need ei kattu. Voorused sõltuvad ajast ja kohast Kui Aristoteles pidas uhkust vooruseks, siis kristluses on uhkus patt. • Teoreetikutel on oma eelarvamused ja eelistused vooruste puhul (eluviise, mis neile ei meeldi, käsitlevad pahelistena)
Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed, ehkki vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu. Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda. Aristotelese õnne valem: Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote, Hursthouse. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. oVoorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne.
moraalifilosoofia juhtivaks suunaks. seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard juurde ja rääkida voorustest. 20 Taylor, Michael Slote, Hursthouse 21 © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
kogemused) katkematus; 2) füüsiline jätkuvus/järjepidevus – põhiliseks identiteedi kriteeriumiks on sama ihu omamine. Nende kõrval eksisteerib nt ka nn „narratiivne vaade“. Selle juurde kuuluvad mitmed inimese identiteedile omased elemendid: tema elukäik, väärtused ja eesmärgid. Ka inimese ihul on siin keskne roll. See vaade sobitub kokku eelpool vaadeldud Merleau-Ponty käsitlusega ja mugandatult nn „sõltuvuslähenemisega“. Šoti filosoofi Alasdair MacIntyre järgi on isiku ühtsus seotud ühtse narratiiviga: inimese sünni-elu-surma seotus on sarnane narratiiviga, millel on algus, keskpaik ja lõpp. Elusündmused on üksteisega seotud, minevik on seotud olevikuga. Võimalik on vaadelda, kuidas üks elufaas või -olukord on välja viinud järgmiseni. Samuti seda, kuidas isiku-välised sündmused ja olukorrad mõjutavad seda elukäiku. Siia on haaratud ka sihid ja eesmärgid: nt valitakse õendus teatud motiividel ja eesmärkidel
reeglid, seadused, printsiibid peavad olema kellegi kehtestatud. Loomuseaduse traditsoonis oli autoriteedi rollis Jumal, kuid nüüd on eetika saanud religioonist sõltumatuks ja moraaliprintsiipidel pole enam kehtestajat. Moraalse kohustuse mõiste on muutunud sisutühjaks. Selles mõttes õõnestab moraaliteooria legalistlik hoiak moraali vaimu. 52. Palun nimeta vähemalt üks antiikajast pärit ja üks kaasaegne vooruseetik! Aristoteles, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Elizabeth Anscombe 53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist
– reeglid, seadused, printsiibid peavad olema kellegi kehtestatud. Loomuseaduse traditsoonis oli autoriteedi rollis Jumal, kuid nüüd on eetika saanud religioonist sõltumatuks ja moraaliprintsiipidel pole enam kehtestajat. Moraalse kohustuse mõiste on muutunud sisutühjaks. Selles mõttes õõnestab moraaliteooria legalistlik hoiak moraali vaimu. 52. Palun nimeta vähemalt üks antiikajast pärit ja üks kaasaegne vooruseetik! Aristoteles, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Elizabeth Anscombe 53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?”, vastatakse “Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist
Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid v ettekirjutusi. Preskriptivism nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotustused on universaalsed ettekirjutused. Alasdair MacIntyre · Väitis, et teaduslikud teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. · Mõisted hea, õiglane, kohus on lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist eba sobi enam õigupoolest kellelelgi ega millelelgi. · Tema põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb?; vastus: ajaloolisele traditsioonile. · Tema arvates 2 võimalust: o Valida Aristotelese voorusõpetus või
lähenemise juurde ja rääkida voorustest. Kaasaegne vooruseetika · 1988. a-l kirjutati teisigi artikleid, kus kurdeti selle üle, et vooruseetikale on väga vähe tähelepanu pööratud. · 1991. a-l täheldatakse, et see on võrdväärne rivaal moodsatele eetikateooriatele. · 1994. a-l on vooruseetika tunnistatud moraalifilosoofia juhtivaks suunaks. · Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote, Hursthouse Voorusteooria peaks ütlema: · Mis on voorus? · Missugused iseloomuomadused on voorused? · Millest need voorused koosnevad? · Miks on inimese jaoks hea neid voorusi omada? · Kas kõigile inimestele on tähtsad samad voorused või erinevad need inimeseti, kultuuriti? Mis on voorus? Aristotelese jaoks oli voorus iseloomuomadus, mis avaldus kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises.
Voorusi kultiveerides saad sina inimolendina "õitsema". Vooruseetika põhiidee Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, et inimene peab oma lubadusi, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Moodsad voorusteoreetikud Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (19192003) Vooruste ja tegude seos Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad eelkõige head, st vooruslikud inimesed (hoolimata sellest, et vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu). Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, kuigi vahel võib ka nii juhtuda. Kuidas kritiseerida vooruseetikat? 1
annaabi.ee 
