Nii umbrohtude kui ka kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine keskkonnatingimuste muutusele sageli erinev. Eri umbrohuliikide ja eri kultuurliikide konkurentsisuhted on samuti küllaltki erinevad. Põllu koosluse keskkonnatingimusi võib ka harimisvõtetega väga mitmeti mõjutada. Ei saa täielikult nõustuda väitega, et kultuurtaimed toimivad agroökosüsteemis orgaanilise aine vähendajatena ja umbrohud varude tasakaalustajana. Kui umbrohutaimed jäävad alarindesse (nt rukki puhul) siis ei vähenda nad oluliselt saaki ning toimivad toitainete siduja ja mulla orgaanilise aine rikastajana. Sel juhul seisneb umbrohtude ja koristusjäätmete roll agrosüsteemis mulla orgaanilise aine varude täiendamises süsteemi siseselt. Seega toimivad umbrohud koos koristusjäätmetega mulla bioloogilise aktiivsuse säilitajatena. Kui orgaanilise aine varud mullas pidevalt ei täiene, siis väheneb mikroobide mass ja mulla üldine aktiivsus. Kui aga tugevasti
Meie praegustes loodustingimustes nõuab tamme kasvatamine vaeva ja hoolt. Teatud kogemused ju on, kuid siiski pole täielikku õpetust tammemetsade majandamiseks seemikutest kuni täisealiste ja põlismetsadeni erisugustes, tammele sobivates kasvukohtades. Veel pole päris selge ka see, kuidas paremini hoida meie põlistammesid ning -tammikuid. Hilisem kliima jahenemine aga andis eelise lehtpuude põhilisele konkurendile kuusele. Tunginud esmalt tammikute ja teiste lehtmetsade alarindesse, tõrjus ta nad pikkamööda välja. Tamm ise on osutunud aga hinnatud tarbepuuks. Eestis on ka palju okaspuid. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige
(´Jõgeva 118´ ja ´Karlu´) ning kahe hariliku lutserni (´WL 252 HQ´ ja ´WL 326 HQ´) seemnesegusse, mõjutas rohu I niite botaanilist koosseisu timuti suuremad külvimäärad (4 ja 6 kg). Teise niite saagis oli timuti külvisenormi mõju rohu botaanilisele koosseisule nõrgem ja kolmandas niites puudus see täiesti. Esimese niitega eemaldati timuti generatiivvõrsed ja kuna timut on aeglase ädalakasvuga heintaim, jääb ta II niites alarindesse. Esimese niite KA metaboliseeruva energia sisaldus oli 9,9- 10,2 MJ kg-1. Timuti külvisenormi muutus ei mõjutanud usutavalt kuivaine metaboliseeruva energia sisaldust (r=0,3, P<0,05). Teise niite saak koristati vanemas arengufaasis kui esimene niide ja seetõttu oli kuivaine toiteväärtus madalam (ME 9,3-9,6 MJ kg -1 ). Kolmanda niite saagi toiteväärtus oli eelmiste niidetega võrreldes kõige suurem, harilikul lutsernil ME 10,5-10,6 MJ kg -1
Järgmised kaks klassi asuvad allpool puistu üldist võrastiku tasapinda: IV klass - allajäänud puud, kitsaste ja hõredate võradega puud. Jaotatakse kahte alamklassi: IVA enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB - ühepoolse võraga V klass - rõhutud puud, tervikuna üldise võrastiku alla jäänud puud, jaotatakse kahte alaklassi: VA - surevad VB - surnud puud I,II,III klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV,V klass alarindesse. METS JA KESKKOND: METS JA VALGUS Kogu kiirgus jaotatakse kolme ossa: ¤ nähtav kiirgus 400...750 nm, ¤ infrapunane kiirgus >750 nm. Erinevad puuliigid vajavad orgaanilise aine sünteesimiseks valgusenergiat erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks e. Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel.
Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. IV klass - allajäänud puud. Jaotatakse kahte alamklassi: *IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega; *IVB - ühepoolse võraga. V klass - rõhutud puud, jaotatakse kahte alaklassi: VA – surevad; VB - surnud puud. I,II,III klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV,V klass alarindesse. 5. Mets ja keskkond: 5.1 Mets ja valgus Orgaanilise aine produtseerimiseks peavad taimed peale anorgaaniliste ainete (süsihappegaas, vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest. Valguse roll fotosünteesi- ning produktsiooniprotsessis. Maapinna ja metsa valgustatus oleneb nurgast, mille all päikesekiired langevad maapinnale
juulikuine põud. Talirukki põld peab olema ühtlase reljeefiga ning põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liigvett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase. Rukis on risttolmleja ning seetõttu kehtib seemnekasvatuses kaugusisolatsiooni nõue erinevate sortide põllud peavad puhta seemne saamiseks maastikul üksteisest eraldatud olema. Rukis on hea umbrohtude allasurumisvõimega teravili ta kasvab kiiremini ja võrsub rohkem kui teised teraviljad ja surub sellega umbrohud alarindesse. Ühtlaselt tihedas rukkipõllus on lisaks kaheidulehelistele pärsitud ka üheiduliste umbrohtude elutegevus ning seemnete levik. Vähem viljakatel, happelisema reaktsiooniga ja väljauhutud toitainetega muldadel on rukkil võrreldes teiste teraviljadega suurem saak, sest rukki juurestik on tugev ja tungib sügavale, saades hapnikku, toitaineid ja vett kätte sügavamatest mullakihtidest. Tugevasti tallatud õhu-
võrastiku alla jäänud puud, jaotatakse kahte 0º C. õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel. alaklassi: V A surevad V B - surnud puud I,II,III Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV, V klass algusele ja seemnete idanemisele: puude kasvufaasist külma esinemise ajal. Noortel alarindesse. Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel saarevõrsetel on kriitiliseks temperatuuriks juba 5.1. Mets ja valgus varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui -2...-3º C, Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl kuuse- ja tammevõrseid kahjustab temperatuur
Järgmised kaks klassi asuvad allpool puistu üldist võrastiku tasapinda: IV klass - allajäänud puud, kitsaste ja hõredate võradega puud. Jaotatakse kahte alamklassi: IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB - ühepoolse võraga V klass - rõhutud puud, tervikuna üldise võrastiku alla jäänud puud, jaotatakse kahte alaklassi: VA - surevad VB - surnud puud I,II,III klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV,V klass alarindesse. 7. Mets ja keskkond 7.1. Mets ja valgus Orgaanilise aine produtseerimiseks peavad taimed peale anorgaaniliste ainete (süsihappegaas, vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest (lisaks muidugi paljudest muudest faktoritest nagu temperatuurist, tuulest, vee hulgast jne). Fotosünteesi valem:
Järgmised kaks klassi asuvad allpool puistu üldist võrastiku tasapinda: IV klass - allajäänud puud, kitsaste ja hõredate võradega puud. Jaotatakse kahte alamklassi: IVA enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB - ühepoolse võraga V klass - rõhutud puud, tervikuna üldise võrastiku alla jäänud puud, jaotatakse kahte alaklassi: VA - surevad VB - surnud puud I,II,III klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV,V klass alarindesse. 9 6. Mets ja keskkond 6.1. Mets ja valgus Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed peale materjali (süsihappegaas, vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodetakse orgaanilist ainet. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest. Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal.
annaabi.ee 
