suhtes, täisealiseks saanud lapse kohustus vanemat ülal pidada, vanavanemate kohustus lapselast ülal pidada ja lapselapse kohustus ülal pidada vanavanemat. Ülapidamisõiguse eelduseks: · Alaealisus (või kestev hariduse omandamine pärast täisealiseks saamist) see tuleb kõnealla alaneja suhulase puhul (nii laps kui ka lapselaps) · Suutmatus ennast ise ülal pidada. See võib puudutada täisealiseks saanud alanejat segulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima; samuti ülenejat sugulast (vanem, vanavanem). · Vanusepiir, milleni vanemal on kohustus ülal pidada täisealiseks saanud keskhariduse tasandil õppimist jätkavat lapst 21-eluaastaseks saamiseni. 11. Ülapidamiskohustuse ulatus · Sõltub õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist. Arvestatakse kõiki
päritakse ülejäänud osa pärandist seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja sugulased.14 Pärandaja sugulased on jagatud vastavalt sugulusastmele pärandajaga kolme pärimisjärjekorda15. Esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased – need on pärandaja lapsed võrdsetes osades. Kui laps on surnud enne pärandajat või loobunud pärandist, siis pärivad tema asemel tema lapsed. Kui pärandajal ei ole ühtegi alanejat sugulast, asuvad pärima teise järjekorra pärijad, kelleks on pärandaja vanemad. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja vennad-õed, poolvennad-poolõed. Kui ei ole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, siis asuvad pärima kolmanda järjekorra pärijad - pärandaja vanavanemad. Kui üks või
pärandvara osa abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need pole kinnisasja päraldised. III järjekorra pärijad abikaasa kõrval ei päri ehk abikaasa pärib kõik. Testeerimisvabadus on pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast. Pärandaja võib pärandada ühele või mitmele isikule teatud varalise hüve oma pärandist, ilma, et need isikud peale pärandaja surma peaksid tema kohustused enda peale võtma. Seda hüve nimetatakse annakuks ja selle saajat annaku saajaks. Näiteks, kui jäetakse testamendis elamu abikaasale, aga ülejäänud osa pojale, siis abikaasa on annaku saaja ja poeg pärija. Annakuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Näiteks võib
lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Erinevused: Pärimislepingus tehtud korraldusi ei saa ühepoolselt muuta Pärimisleping peab olema kindlalt sõlmitud notariaalses vormis Pärandist loobumise aeg on kolm kuud Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast. Pärandaja võib pärandada ühele või mitmele isikule teatud varalise hüve oma pärandist, ilma, et need isikud peale pärandaja surma peaksid tema kohustused enda peale võtma. Seda hüve nimetatakse annakuks ja selle saajat annaku saajaks. Näiteks, kui jäetakse testamendis elamu abikaasale, aga ülejäänud osa pojale, siis abikaasa on annaku saaja ja poeg pärija. Annakuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve
Ühise lapse teine vanem: Lapseootel/lapse sünnitanud (abivajav) naine (PKS § 111) Väikelast hooldav abivajav vanem (PKS § 111) Lapsendatav: Lapsendaja hoole all olev laps (PKS § 157) PKS § 98. Õigustatud isikute järjestus (1) Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. (2) Abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. Last hooldav ja lahutatud abikaasa ning sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud
Pärimisleping. Pärimine pärandaja viimse tahte järgi Pärandaja viimseks tahteks on PärS järgi testamendi või pärimislepinguga pärandaja korraldused enda surma puhuks. Testeerimisvabadus pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja on piiratud oma tahte kindlaksmääramisel ainult nn sundosaga: pärandaja ei saa pärandist ilma jätta seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast ega töövõimetut abikaasat. 22 Annak kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annakusaaja erineb pärijast selle poolest, et talle läheb üle konkreetne varaline
Kui pärandaja testament või pärimisleping ei käi kogu pärandvara kohta, siis päritakse ülejäänud osa pärandist seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja sugulased. Esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased need on pärandaja lapsed (nii bioloogilised kui lapsendatud), lapselapsed jne - võrdsetes osades. Kui pärandajal ühtegi alanejat sugulast ei ole, asuvad pärima teise järjekorra pärijad - pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja (pool)vennad-õed). Kui ei ole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, siis asuvad pärima kolmanda järjekorra pärijad - pärandaja vanavanemad ja nende alanejad (ehk pärandaja tädid ja onud). Üleelanud (kauem elanud) abikaasa pärib seadusjärgse pärimise korral koos pärandaja sugulastega. Tema pärandiosa sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib
285. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? Pärandaja viimaseks tahteks on PärS järgi testamendi või pärimislepinguga tehtud pärandaja korraldused surma puhuks. Pärandajal endal on õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja on piiratud oma tahte kindlaksmääramisega ainult nn. sundosaga. Ehk ei saa ilma jätta seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast ega töövõimetut abikaasat. 286. Mis on annak ja selle ese? Kui pärandaja võib teha korralduse, et ta määrab teatud osa oma varast ühele või mitmele isikule ilma, et see oleks tema õigusjärgne pärija. Seda nimetatakse annakuks. Annaksuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustustest vabastamine või mõni muu üleantav hüve. Nt. võib pärandaja testamendiga anda elukaaslasele õiguse elada pärandvara hulka kuuluvas elamus. 287
annaabi.ee 
