EROSIOON I. Põhjaerosioon 1. Esineb mäestikujõgedes või mõnede jõgede ülemjooksul 2. Vool kiire ning setteid haaratakse kaasa palju Tagajärjed: 1) Jõesäng muutub sügavamaks ja omandab V-tähe kujulise ristlõike 2) Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes, väheneb põhja erosioon ja kulutus kandub üle jõesängi külgedele. II. Küljeerosioon 1. Esineb tasandikujõgedel ja mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksudel 2. Kulutatakse jõesängi külgi Tagajärg: jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Põhjavesi Infiltratsiooniks nim. sademete vee imbumist vette Infiltratsiooni mõjutavad järgmised tegurid: 1) KIVIMITE POORSUS – looduslik Mida suurem on pooride arv, seda rohkem vett sinna mahub 2) Inimtegevus Intensiivne vee väljapumpamise tagajärjel alaneb põhjavee tase,
kalandus ja jahindus põdrakasvatusega või karjakasvatusega, kusjuures põdra- ja karjakasvatus omasid abimajanduse tähendust. Sõltuvalt kohalikest tingimustest oli esiplaanil kas kalastus, jahindus või põdrakasvatus. Handid, kes elasid Obi jõe ja selle lisajõgede alamjooksude aladel, tegelesid peamiselt kalandusega. Jõgede ülemjooksude elanikud tegelesid peamiselt jahipidamisega. Erinevatel lokaalsetel rühmadel olid erinevad kalapüüdmise viisid ja riistad. Jõgede alamjooksudel elanud handid käisid Obil hooajalisel kalapüügil. Nad elasid kogu kalastusperioodil koos peredega suveelamutes, püüdsid kala ja varusid seda talveks. Kalastushooaja lõpul, enne jää kaanetust, tulid nad tagasi oma elupaika. Peale sesoonset kalapüüki püüdsid handid kala aastaringselt elukoha lähedastel väikestel jõgedel ja järvedel. Kalastades väikeste jõgede ülemjooksudel kasutasid handid erisuguseid punutud püüniseid ja teisi riistu.
SISSEJUHATUS Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigikord on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipeaks on keiser kes juhindub valitsuse nõuandeist. Seadlusandlusorgan on kahekojaline parlament, mis moodustatakse üldistel ja otsestel valimistel. Suurem osa Jaapani pindalast on keskmäestikud ja vulkaanilised alad (u. 150 vulkaani). Tasandikke on jõgede alamjooksudel ja rannikul. Majandus on kõrge arengutasemega imperialistlik tööstus-põllumaa. Sisemiselt kogu produktilt ja tööstuse kogutoodangult jääb ta kapitalilt riikide hulgas maha üksnes USA-st. 3. ÜLDANDMED Riik: Jaapan Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 inimest Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: keiser Akihito Valitsusjuht: peaminister Junichiro Koizumi Pealinn: Tôkyô
lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Jõe langus- lähte ja suudme kõrguste vahe ( Eestis suurim Piusal- 208 m) Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri kohta ARVUTATKASE: ( lähte kõrgus- suudme kõrgus) jõe pikkus Tavaliselt sängi kalle ehk lang suurem ülemjooksul ja väikseim alamjooksul ( erandid nt. Põhja- eesti jõed, mis suubuvad Soome lahte, sest neil alamjooksudel joad) Oma teekonnal lähtest suudmeni teeb jõgi nn. tööd VOOLUKIIRUSE SEOS JÕE POOLT TEHTAVA TÖÖGA ülemjooks voolukiirus keskjooks suur voolukiirus alamjooks keskmine vool aeglane kulutab põhja kulutab ehk kaldaid meri PÕJAEROSIOON ehk SETITAMINE KALDAEROSIOON kujunevad
Jõgede suudmealal Pärsia lahte laiuvad sood ja pillirootihnikud(kuivendamin e) Eripärad: · Soistel suudmealadel tehti kuivendustöid · Vihmavaestel alamjooksudel ehitati niisutuskanaleid · Avatus kauplemine, sõjad ja rüüsteretked, mis põhjustasid tsivilisatsiooni ebastabiilsust. · Loodusvaradelt vaene. Pilliroogu ja savi külluses. Savi tarbeesemed, ehituses, kirjutamiseks. · Suhtlemine naaberaladega tuli hankida puitu, kivi ja metalle. · Kannatas sissetungide all, kuna oli avatud. Sumerid Sumerite päritolu kohta ei teata. Elasid juba 4
Lõunast Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvate orgude sügavnemine jätkus Holotseenialguseni, jääaja lõpul jäi suurjärvede lõunaosa suures osas kuivaks. Nende orgude põhi on järvede praegusest veetasemest kuni 16 m madalamal. Ebaühtlase maatõusu tõttu, mis oli kõige suurem loodes, hakkas Holotseenis Võrtsjärve ja Peipsi pind taas tõusma. Ülesüvenenud orgudes algas jõe- ja järvesetetekuhjumine ning intensiivne soostumine (turba paksus jõgede alamjooksudel on kuni 10 m). Selline jõgede areng jätkub Lõuna-Eestis nüüdki. Põhja-Eestis hakkasid jõed tekkima paar tuhat aastat hiljem kui Lõuna-Eestis ja nende arengus saab eristada kaht järku. Esimeses järgus tekkisid Tallinnast idas paiknevates klindilahtedes liustikujõedeltad. Teine arengujärk algas klindi tõusuga merest ja jätkub tänini. Selles järgus on olnud intensiivne uuristus ja sügavate (kuni 35 m) orgude teke. Ida-Eesti
· Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud · Või jahiloom nooltest läbitud. Mesopotaamia 1. Loodusolud ja eripärad a. Asukoht: · Kreeka keeles jõgedevaheline maa Eufrat ja Tigris (praegune Iraagi ala) · Tsivilisatsioon kujunes jõeorgudes. b. Eripärad: · Soistel suudmealadel tehti kuivendustöid. · Vihmavaestel alamjooksudel ehitati niisutuskanaleid. · Haritavat maad laiendati kõrbe arveil, millega kaasnes sooldumine ja viljatuks muutumine. · Ehitusmaterjaliks oli savi (sisseveetavad puit ja kivi olid kallid). · Avatus kauplemine, sõjad ja rüüsteretked, mis põhjustasid tsivilisatsiooni ebastabiilsust. 2. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a
kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad. Üleujutus • Suurim kevadise lumesulamise ajal, väiksemad sügisvihmade ja suviste tulvade ajal. • Kestvus sõltub paljudest teguritest: – jõgede keskjooksudel keskmiselt 1 – 3 nädalat – luhasoodel 3 – 7 nädalat, suurte jõgede – alamjooksudel 3 kuud (Kasari luht võib olla vee all 7 kuud aastas). • Üleujutused toovad lammidele hulgaliselt setteidjõe valgalalt, setted ladestuvad lammile vee aeglasevoolu tõttu võrrelduna jõe vooluga. • Vee sügavus enamasti väike, 30–60 cm. • Tulvafaas – kõige rohkem setteid, jõe vesisogane, peamiselt põldude ja niitude lumesulamisvesi • Kõrgfaas – lisandub lumesulamisvesi metsadest ja soodest, vesi selgem, mineraalaineid vähem.
Esialgu voolas vesi Peipsi jääjärvest Väikese Emajõe kaudu lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Seega on need orud Piusa ja Võhandu orgudest nooremad. Liustiku sulamine loodes vabastas maakoore koormavast raskusest ja algas maatõus, mis katkestas väljavoolu läände. Võrtsjärve ja Peipsi veetase tõusis veelgi ja seetõttu algas ülesüvendatud orgudes setete kuhjumine ja soostumine (turba paksus jõgede alamjooksudel kuni 10 m). Jõed meandreeruvad silmusklevad soostunud lammil (näiteks Emajõgi). Põhja-Eesti jõed said hakata kujunema hiljem, siis kui liustik siit ära sulas. Esimestena Tallinnast idas paiknevad jõed. Klindi tõusuga merest pidid jõed uuristama endale sügavad orud, mida madalamaks ja kaugemale jäi meri, seda pikemaks nad said. Jõe ülemjooksud on tõusnud 20-30 m rohkem kui alamjooksud. Jõed voolavad
rahvastikust. 2006.a. oli Jaapanis 12 miljonilinna. Jaapanlastel on põhiusundiks sintoism, kuid suur osa jaapanlasi on samaaegselt ka budistid. Jaapani saarestik koosneb 4 suurest saarest ja paljudest väikestest saartest (kokku u. 3900 saart). u. 70% riigi territooriumist võtavad enda alla mäed, mis on valdavalt madalad või keskmise kõrgusega. Jaapanis esineb ka vulkaane, näiteks riigi kõrgeim tipp Fuji (3776 m). Madalikke on vaid rannikul ja suuremate jõgede alamjooksudel. Jaapanis on 188 vulkaani, neist 36 aktiivsed ja nende läheduses leidub palju kuumaveeallikaid. Esineb palju maavärinaid (aasta jooksul u. 1500 tajutavat) ja seega ka tsunamisi. Valitseb mereline mussoonkliima. Suuremal osal territooriumist sajab 1500-2000mm/aastas. Põhjapool on lähistroopiline ja lõunapoolsetel saartel troopiline kliima. Jahedust lisab Kuriili hoovus. Suvel ja varasügisel esineb lääneosas taifuune. Jõgedevõrk on tihe, kuid jõed on lühikesed ja kärestikulised,
annaabi.ee 
