Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelavade ehitus Argo Pihtjõe ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Ajalugu.............................................................................................................................5 2. Püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõtte....................................................................6 3. Mõisted........................................................................................................................... 7 4. Elektrimootoreid kasutatakse...........................................................................................9 ...
....................................................10 Elektronmõõteriistad.........................................................................................................11 Digitaalsed mõõteriistad .................................................................................................12 Pinge mõõtmine....................................................................................................................12 Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul .....................................................13 Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul.................................................16 Voolutugevuse mõõtmine ....................................................................................................17 Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul...................................................17 Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul..................................
14. Faasijuhte tähistatakse tähtedega L1, L2 ja L3 (ingl live, pingestatud). 15. Maandusjuhti tähistatakse tähega E (ingl earth, maa). 16. Neutraaljuhti tähistatakse tähega N (ingl neutral, neutraal). 17. Kaitsejuhti tähistatakse tähega P (ingl protection, kaitse). 18. Et juhte saaks paigaldus- ja remonditöödel ka värvi järgi eristada, on juhtide isolatsioonil järgmised tunnusvärvid: L1 - pruun, L2 - must, L3 - hall. Tööjuhid alalisvoolul L-, L+ pruun, must või hall. Neutraaljuht vahelduvvoolul N - helesinine, neutraaljuht alalisvoolul M - helesinine. Maandatud kaitsejuht PE - juht, kolla-roheline suhtega 0,5:0,5. Ühildatud kaitse-neutraaljuht, PEN - juht kolla-roheline helesinise lisatähistusega otsal. 19. Et välistada ohtliku pinge teket pingealtide ja kõrvaliste juhtivate osade (ehitustarindite, torustike) vahel, tuleb ka need ühendada kohapealse (tarbijapaigaldise) maandussüsteemiga ning kaitsejuhiga
Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult. Ohtliku pingestatud osa puudutamine Otsepuute alll mõistetakse madalpingepaigaldistes inimese või looma vahetut kontakti pingestatud osaga. Madalpingepaigaldis: Pinge vahelduvvoolul 1000V ; Pinge alalisvoolul 1500V Kaudpuude Siis kui inimene puudutab pingealdist osa, mis on sattunud pinge alla isolatsiooni rikke tõttu. Puutevõimalikud juhtivad osad: Pingealtid juhtivad osad Metalltorustikud jms. Mis elektirpaigaldisse ei kuulu. Rikkekaitse saavutamine: · Täiendavate kaitsevõtetega, mis ei sõltu põhikaitsest · Tugevdatud kaitsevõttega, mis on ettenähtud nii põhi- kui ka rikkekaidsena
Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest protective extra-low voltage. Lühend FELV tähistab talitlusväikepinge süsteemi, mis on vajalik teatavate nõrkvoolupaigaldiste normaalseks talitlemiseks. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest functional extra-low voltage. 2. Kaitseväikepinge süsteemid Kaitseväikepinge on väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Vahelduvvoolul on see 50V, alalisvoolul 120V. Kaitseväikepinge süsteemid jagunevad üldjuhul kaheks: SELV o Maast eraldatud ning neil ei tohi kasutada kaitsemaandust. o Paigaldamisel tuleb jälgida, et see ahel ei satuks kokkupuutesse teiste ahelate kaitsejuhtide ega muude juhtivate osadega. o Raviasutuste trafod ja nendega ühendatud raviseadmed on üks näide SELV- süsteemi rakendamisest. PELV
1.6. Elektroonika passiivkomponendid Takisti USA-s R U = IR mittelineaarsel puhul reguleeritavad potentsiomeeter, lülituse häälestamiseks R element, mis muudab elektrienergia soojuseks. Kui R on skeemis väheneb kasutegur. Takistid on lineaarsed ja mittelin(termistor). Takisti parameter on takistus R. Parasiitnähtusesk on takisti juures parasiitmahtuvus, mis tekib kõrgetel sagedustel. Kondensaator C, Alalisvoolul kondekas voolu ei juhi ehk toimib kui isolaator! Vahelduvvoolul juhib voolu, toimub pidev ümberlaadimine. Vahelduvvoolul on käitub ta kui reaktiivtakistus X C, mis on kui aku, mis annab-võtab. Kondekast vool läbi ei lähe, vaid tekib laeng tema katete peal. Mida suurem on C, seda kauem läheb aega, et kondekas saavutaks vajaliku pinge. Induktiivsus L (vasktraadist mähis) . Raudsüdamiku korral, muu südamik . Alalisvoolul lühis e. praktiliselt lühis
3. Üldteadmised elektrotehnikast 1 4. Kodune ÜL 1 2 19 Eksam Pilet nr. 11 1. Käiviti lülitus skeem. 2. Auto generaatori tööpõhimõte. 3. Sulav kaitsmed. 1. 2.Generaatori tööpõhimõte on oma ringliugumisega toota voolu millega toida auto voolu tarrvideid ning laadida akud. Generaator töötab alalisvoolul (12-14.4V) 3.Sulav kaitse puruneb kui pinge suureneb väga äkiliselt. Seda pole võimalik remontida vaid tuleb välja vahetada. 20
kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub kinnihoidev toime a Vahelduvvoolu sagedus (joonis) a Puudutamise iseloom: kindel, juhuslik, lühiajaline a Õhuniiskus niiskuse suurenedes takistus väheneb a Temperatuur temperatuuri tõusmisel takistus väheneb a Närvisüsteemi ärritatuse aste a Tähelepanufaktor a Alkoholi sisaldus veres vähendab takistust oluliselt a Õhurõhk õhurõhu vähenemisel takistus väheneb Elektriohutusalastes arvutustes võetakse inimkeha takistuseks 1000
kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub kinnihoidev toime a Vahelduvvoolu sagedus (joonis) a Puudutamise iseloom: kindel, juhuslik, lühiajaline a Õhuniiskus niiskuse suurenedes takistus väheneb a Temperatuur temperatuuri tõusmisel takistus väheneb a Närvisüsteemi ärritatuse aste a Tähelepanufaktor a Alkoholi sisaldus veres vähendab takistust oluliselt a Õhurõhk õhurõhu vähenemisel takistus väheneb Elektriohutusalastes arvutustes võetakse inimkeha takistuseks 1000
adekvaatsele, kuna füsioloogilistes tingimustes kaasnevad nende kudede talitlusega alati ka elektrilised nähtused. Kasutatakse alalisvoolu, mille tugevust, toimeaega ja sagedust on kerge doseerida, ka kudesid kahjustav toime on minimaalne. Kasutatakse spetsiaalseid elektrostimulaatoreid, mis genereerivad erineva kujuga alalisvoolu impulsse(eksponent, kolmnurk, trapets, ristkülikimpulss). Alalisvoolul põhineva elektriärrituse doseerimine: Voolutugevuse alusel Toimeaja alusel Voolutugevuse kasvu kiiruse alusel Sageduse alusel Lihaste otsene elektrostimulatsioon elektriärritus antakse elektroodide kaudu otse lihasele Lihaste kaudne elektrostimulatsioon elektriärritus antakse lihast innerveerivale närvile. Alalisvoolu seadus alalisvool kutsub närvi- ja lihaskoes erutuse esile ainult sisse- või väljalülitamise momendil, samuti voolutugevuse järsul muutmisel
· paadisadamad, paadid, jahid jm huvisõidualused · elektrivarustusettevõtete ehitised. Eeskiri ei puuduta · elektriveoseadmeid · mootorsõidukite elektriseadmeid · laevade elektriseadmeid · lennukite elektriseadmeid · avalikke tee ja tänavavalgustuspaigaldisi · kaevanduse elektripaigaldisi · elektrikarjuseid · ehitise piksekaitset. Eeskiri käib elektripaigaldiste kohta, mille nimipinge on vahelduv- voolul enimalt 1000 V, alalisvoolul aga enimalt kui 1500 V. 1.3 TOITESÜSTEEMID Toitesüsteemi või süsteemide valikul tuleb määrata nende järgmised omadused: · vooluliik ja sagedus · nimipinge või pinged · lühisvool toitesüsteemiga liitumise punktis · toitesüsteemi vastavus paigaldise nõuetele, arvestades ka maksimaalset koormust. Välise toitesüsteemi korral tuleb nimetatud omadused välja selgitada, oma toitesüsteemi kasutamisel aga valida. See käib nii nor-
Energiassteemi ja teisi ettevttest vljaspool olevaid vrke nimetatakse vlisvrkudeks. Iga vrk vib omada ht vi mitut toiteseadet. Liini phielemendiks on juhid. Juhid on kas juhtmed, kaablid, latid, siinid jt. Hoonesiseseid (tsehhi) liine nimetatakse ka juhtmestikuks. Liini juhid jagunevad: - tliinid ( faasijuhid ) - kaitseliinid ( maandus ) - abiliinid ( juht-, kontroll- ja signaalahelad ) Thistus: - Faasid L1, L2, L3 - Alalisvoolul L-, L+ - Vahelduvvoolu neutraal N - Alalisvoolu neutraal M - Maandatud juhe E - Kaitsejuhe P - Juhtmed potentsiaali htlustamiseksU 4.2. Pinge valik Kige tavalisemalt vikse ja keskmise vimsusega elektritarvitite toiteks kasutatakse pingessteemi 230/400V. Vimsamate tarbijate korral kasutatakse pinget 690V. Kohtades, kus on thtis elektriohutus, kasutatakse pinget 50V ja alla selle. Mningate allikate jrgi
seadekondensaatoreid (esmahäälestuseks). Ehituselt on nii häälestus kui seadekondensaatorid enamasti pöördkondensaatorid. 17 Tingmärgid: s CU 2 C = WC = l ; kus - dielektriline läbitavus; 2 salvestav energia Kondensaator alalisvoolul on isolaator! Kondensaator vahelduvvoolul on reaktiivtakistus. 1 1 XC = = 2fC C ; kus f - sagedus, Hz - nurksagedus, (ringsagedus), rad/ Tunnussuurused: Nimimahtuvus pikofaradites vastab standardridadele (elektrolüüt. kond. on oma rida) Mahtuvushälve - ±5% (E24), ±10% (E12), ±20% (E6) Elektrolüüt. kond. mahtuvushälbed võivad ulatuda kuni +100%, - 20%.
Seega võime väita, et juhtme "A" takistus ei saa olla leitud väärtusest väiksem. Kolme ja viiejuhtmelise süsteemi puhul, toimub mõõtmine analoogselt. Kui isolatsioonitakistuse mõõtmisel tarbijad oleksid sisselülitatud, siis nad sunteeriks juhtmete "A" ja "B" vahelise isolatsiooni ning selle takistuse määramine oleks võimatu. Pingestatud seadme isolatsioonitakistuse mõõtmine Pingestatud seadme isolatsioonitakistuse mõõtmiseks alalisvoolul võib kasutada kahte voltmeetrit, mis on lülitatud vastavalt skeemile. Korras isolatsiooni puhul näitab iga voltmeeter pool võrgupinget. Kui aga tekkib isolatsioonirike ning selle juhtme isolatsioonitakistus väheneb, siis selle juhtmega ühendatud voltmeetri näit väheneb, teise voltmeetri näit aga suureneb. Seletatav on see sellega, et kogutakistus esimese voltmeetri klemmidel väheneb, võrgupinge aga jaguneb võrdeliselt takistusega.
adekvaatsele, kuna füsioloogilistes tingimustes kaasnevad nende kudede talitlusega alati ka elektrilised nähtused. Kasutatakse alalisvoolu, mille tugevust, toimeaega ja sagedust on kerge doseerida, ka kudesid kahjustav toime on minimaalne. Kasutatakse spetsiaalseid elektrostimulaatoreid, mis genereerivad erineva kujuga alalisvoolu impulsse(eksponent, kolmnurk, trapets, ristkülikimpulss). Alalisvoolul põhineva elektriärrituse doseerimine: Voolutugevuse alusel Toimeaja alusel Voolutugevuse kasvu kiiruse alusel Sageduse alusel Lihaste otsene elektrostimulatsioon elektriärritus antakse elektroodide kaudu otse lihasele Lihaste kaudne elektrostimulatsioon elektriärritus antakse lihast innerveerivale närvile. Alalisvoolu seadus alalisvool kutsub närvi- ja lihaskoes erutuse esile ainult sisse- või väljalülitamise momendil, samuti voolutugevuse järsul muutmisel
puudub vahelduvvoolutoide või loomuliku kommutatsiooni poolt põhjustatud reaktiivvool ja kõrgemad harmoonilised on ebasoovitavad, kasutatakse sundkommutatsiooniga muundureid, mille lülitused on palju keerulisemad ning mõnikord suuremate võimsuskadudega. Samuti eksisteerib analoogne olukord alalis-ja vahelduvvooluajamites, milles loomuliku kommutatsiooniga muundur osutub võimetuks toime tulema rangete dünaamika ja energiasäästu nõuetega ning kus lisamuundurit toidetakse alalisvoolulülist kõrge lülitussageduse puhul. Seetõttu on välja töötatud sõltumatud aktiivalaldid. Peamiste alalditüüpide elektriskeemid on näidatud joonisel 1.2. Dioodide baasil koostatud alaldit nimetatakse mittetüüritavaks alaldiks ja türistoride või transistoride baasil koostatud alaldit tuntakse tüüritava alaldina, kuna selle alalis-väljundpinge on muudetav. Alaldusprotsess võib olla üsna mitmesugune ning seetõttu kasutatakse erinevaid alaldilülitusi:
annaabi.ee 
