8.kaubandu, käsitöö, põllumajandus Oli teraviljakasvatamine (rukis), härjad, lehmi vähe. Mõisates oli loomi vähem ning selle tõttu oli ka väetamise probleem. Mõisapõllud suuremad kui talupõllud Maakaubandusega tegelesid mõisaametnikud, pastorid, kõrtsmikud, sõdurid, linnakodanikud ja linna alamkihi esindajad.Välismaale veetavate kaupade hulgas oli esikohal kõrgelt hinnatud rehtedes kuivatatud teravili.Peamine käsitöö keskus oli Tallinn.Üksikud käsitööharud jagunesid alaliikidesse, millest igaüks moodustas omaette tsunfti. 9. Haridus ja kirjasõna Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama. Lugemisoskus hakkas levima. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal
Puitmaterjalid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort)
· puidust raskesti väljapestavad · keemiliselt inertsed ja vähelenduvad · ei tohi suurendada puidu hügroskoopsust · ei tohi halvendada puidu liimimis- ja viimistlemisomadusi. Raske on leida sellist puidukaitsevahendit, mis vastaksid kõigile loetletud tingimustele ning igal konkreetsel juhul tuleb teha valik, mis võimalikult suuremal määral oleks nõuetega kooskõlas. Keemilised puidukaitsevahendid võib jaotada lahustuvuse ja väljapestavuse järgi allpooltoodud alaliikidesse. Lahustuvuse järgi: · veeslahustuvad · orgaanilistes lahustites lahustuvad · antiseptilised õlid. Väljapestavuse järgi: · kergesti väljapestavad · väljapestavad · raskesti väljapestavad. Enim on kasutust leidnud veeslahustuvad puidukaitsevahendid, mis viiakse puitu vesilahustena. Tulekitsevärvid ja lakid Kasutusel on mimteid tulekaitsevärve, mida võib leida nii lahusti kui ka vee baasil. Sõltuvalt koostisest on pindade katmine hingamisteeele ärritav või mitte
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi
· kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Kamberkuivatamise puudused: · kuivati on küllalt kallis ehitis, · kütuse kulu on üsna suur. 2.7 Puidust ehitusmaterjalid Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse ümarmaterjaliks (palgid), saematerjali-deks ja pooltoodeteks, hööveldatud profiiltoodeteks, põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad järgmistesse alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4...7 m; · peenpalgid, läbimõõt 80...140 mm ja pikkus 3...7 m; · ümarlatid, läbimõõduga 30...80 mm ja pikkusega 3...7 m; · laastupakud, läbimõõt vähemalt 140 mm ja pikkus 0,5...0,7 m; · vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200 mm, pikkus 1...2 m. Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud);
reeglipärased ja kokkuleppelised nimed. Reeglipärastele rakendatakse reeglid. Kasutatakse originaalkujul või siis kirjutatakse ümber (nt kui kirjutatud muu tähestikuga). Kõik on reeglite järgi ümber kirjutatud mitte meelevaldne. Teine liik on kokkuleppelised: ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased ja neid on statistiliselt tühine hulk, samas on nad olulised, sest esinevad sageli ja igapäevakasutuses. Neid ei asendata millegagi. Neid saab alaliikidesse jagada: omanimed (= naabrusnimed, välisilmelt eestipärased. Turu Turku; Pihkva - Piskov), tõlkenimed (= ennisvormi tõlked. Sõnad, millest üks nimi tuleneb, selle tõlkides saab tõlkenime. Uus-Meremaa New Zealand, tulnud saksa keele kaudu), mugandnimed (eripära selles, et võõrkeelsed nimed, mis on kirjapildilt eesti keele mugandatud. Doonau sks Donau), kaudkeele nimed (nimed üle kohalikust keelest. Belgrad Beograd). Tähemärgid
· laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale. 6
kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen,valge majaseen, kilejas majaseen. · Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puukiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud
2) Alternatiivne nõudeõigus selle puhul on ka mitu nõude alust olemas, kuid valida saab nendest ühe. Ei saa korraga nõuda täitmist ja taganemist ühel ajal. 3) Nõudeõiguse konkurents võib kõne alla tulla mitu nõuet, kuid tuleb välja selgitada, milline neist on õige antud situatsiooni jaoks. Vastuväited: Vastuväide tähendab mittenõustumist nõudega. Neid võime jagada kahte suurde gruppi, need alaliikidesse: 1) Vastuväide nõudeõiguse olemasolu kohta vastuväide seisneb selles, et nõudeõigust polegi. 1.1. Nõuet välistav västuväide nõuet kas ei ole kunagi olnud või on ta tekkinud sellise tehingu alusel, mis on hiljem tühistatud. Nt. pooled peavad läbirääkimisi ja üks pool mõistab (suuliste) läbirääkimiste lõpul, et leping on sõlmitud ja esitab täitmise nõude
oma osa lepingust). 2) Alternatiivne nõudeõigus – selle puhul on ka mitu nõude alust olemas, kuid valida saab nendest ühe. Ei saa korraga nõuda täitmist ja taganemist ühel ajal. 3) Nõudeõiguse konkurents – võib kõne alla tulla mitu nõuet, kuid tuleb välja selgitada, milline neist on õige antud situatsiooni jaoks. Vastuväited: Vastuväide tähendab mittenõustumist nõudega. Neid võime jagada kahte suurde gruppi, need alaliikidesse: 1) Vastuväide nõudeõiguse olemasolu kohta – vastuväide seisneb selles, et nõudeõigust polegi. 1.1. Nõuet välistav västuväide – nõuet kas ei ole kunagi olnud või on ta tekkinud sellise tehingu alusel, mis on hiljem tühistatud. Nt. pooled peavad läbirääkimisi ja üks pool mõistab (suuliste) läbirääkimiste lõpul, et leping on sõlmitud ja esitab täitmise nõude
a - toru, b – muhv, c – kummitihend. Mineriittooted. Eestis kasutatakse mineriittoodetest nn lujaplaate. 161 Lujaplaadid on tasapinnalised plaadid. Kattekihita on need hallid. Lujaplaate esineb kas viimistletud või viimistlemata kujul. Nende viimistluskihiks võib olla värv, lakk, marmoripuru jne. Lujaplaadid jagunevad alaliikidesse: 1. Kahhelplaadid. Need on kaetud veekindla kihiga. Kasutatakse märgades ruumides. 2. Tavalised sisetööde-plaadid (luja A). Need on kergemad kui kahhelkiviplaadid. 3. Fassaadiplaadid. Need on kaetud mingi kaunistuskihiga. Katuseplaadid „Varti“. Need on lainelised. Nad sarnanevad lainelise eterniidiga. „Varti“-plaadid on kaetud kahekordse värvikihiga. 11.6. Tsementkivid Betoontellised ehk Columbia-kivid. Neid valmistatakse peeneteralisest
2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); 3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms). A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke suurusest ja tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees. 2. Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" järgi: 1. vesikustutid 2. vahtkustutid 3. pulberkustutid 4. süsihappegaaskustutid 98 5
2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); 3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 59 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms). A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke suurusest ja tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees. 2. Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" järgi: 1) vesikustutid; 2) vahtkustutid; 3) pulberkustutid; 4) süsihappegaaskustutid; 5) halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid. Päästeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Mati RAIDMA
annaabi.ee 
