arv oluliselt vähenenud. Euroopas on see arv väiksemaks läinud umbes 25 %, Eestis aga lausa ligikaudu 33 %. Liiklussurmade vähenemises olime me Euroopas koguni auväärsel teisel kohal. Oluline liiklussurmade vähenemine ja liikluspildi paranemine viimastel aastatel on tingitud kindlasti inimeste rohkemast teavitamisest ja ka karmistunud karistustest. Mina arvan, et liiklusrikkumiste arv on vähenenud just seetõttu, et inimesed ei taha saada trahvi ning nende alalhoidlikus on tingitud eelkõige soovist mitte vahele jääda. Hoolimata sellest, et reeglite täitmine ja järgimine peaks olema iseenesest mõistetav ja loomulik, on sellised võtted teinud liikluspildi Eestis ja Euroopas üldisemalt paremaks. Rikkumisi on jäänud vähemaks ning liikluses sureb aina vähem inimesi. Liiklemine on inimestele tehtud aina mugavamaks ja tõhusamaks ning nuriseda ei ole enam eriti midagi. Tuleks vaid
industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Keskriigid I maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915 ja astus sõtta Antandi poolel kommunism poliitline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärk on klassideta ja eraomanditeta ühiskond. konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal. monopol (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine.
mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi. Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus.(konservatiivid ei tormanud kike muutma vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 19. Saj lppul hakkasid nad ha rohkem kaisma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.) Sotsialistide arvates pidi riik toetama abivajajaid. nad lootsid saavutada hiskonda, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavrdsust.
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis
lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude vgivaldne hendamine hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrk on klassideta ja eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidavust thtsustav poliitiline petus. kriis - riikide konflikt, mis vib viia sjanid. ksumajandus - majandus, mida juhitakse jigalt ja brokraatlikult riigiasutusest. klm sda - lne dem ja kom reiimi pikaleveninud vastasseis, mis hlmas kiki eluvaldkondi. liberalism - vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini.
d) Entsüklopedistid · 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. · Kokku 28 köidet (1772). · Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut. · Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa. 2. Konservatism Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorra muutusi. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks. Liberalism Ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Adam Smith pidas majandust turuks
kerkisid esile 19.-20. saj., miks ja millised olid nende nõudmised? Tööstusrevolutsiooniks hakati nimetama ajajärku, mil Suurbritannias toimusid eriti suured muutused ja vabrikutes hakati kaupade tootmiseks kasutama auru jõudu. Eurotentrism, imperialism, sotsialism, konservatism, liberalism, natsionalism. POLIITILISED VOOLUD XIX, XX SAJANDIL: Konservatism (ladina keeles säilitamine) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikus - rõhutati ajaloolist järjepidevust. Otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muutusi peeti kahjulikuks.. Liberalism (ladina keeles vaba) ehk vabameelsus - selle aluseks olid valgustusajastu vaated. Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik võimude lahusus; Adam Smith - majandus areneb kõige kiiremini vabakonkurentsi tingimustes;
Poliitiliste voolude väljakujunemine XIX ja XX sajandil. Vool Kihid, kelle hulgas Põhivaated poliitilisele Eesmärkide vool levis ja ühiskondlikule saavutamise teed korraldusele Konservatism ehk Napoleoni vastased, Rõhk ajaloolisel Feodaalkorra, vanamoelisus aadelkond, järjepidevusel: "olgu nii absolutismi, ehk alalhoidlikus vaimulikkond kuis oli" valitsejate, aadli ja kiriku keskaegsete õiguste kaitse. Liberalism ehk Jõukamad ja Piiramatu kuninga Üksikisiku vaba vabameelsus haritumad kodanikud vastased; algatus ja
Paljurahvuselistes Impeeriumides avaldas lammutavat mõju: Peale I maailmasõda Austria-Ungari ja Venemaa lõhenemine ja uute rahvusriikide iseseisvumine/tekkimine. Kultuurirahvuslus: rahvuse tunnuseks on oma keel ja oma kultuur. Keelenatsionalismi algus (Herder): Saksa alad ja Ida-Euroopa, Rahvusromantika. Natsionalismi politiseerumine (Fichte, Hegel). Rahvusriigi ideoloogia: Iga väljaarenenud rahvus peab moodustama oma riigi. 3) Konservatism = üldine alalhoidlikus poliitika, kultuuri ja moraali alal. Olulised traditsioonid ja vanad ühiskonnastruktuurid (demokraatia vastasus, ,,tagurlus") 4) Sotsialism. Põhjuseks tööstusühiskonna pahupooled. Eesmärgiks õiglasem ühiskond. Nn teadusliku sotsialismi ajajärk (Marx ja Engels 1848 - ...). Revolutsioon ja proletariaadi diktatuur. Kuni 20.saj alguseni oli samatähenduslik kommunismiga. 20saj alguses moodsa sotsiaaldemokraatia = revisionismi ja demokraatia ühendamine.
Luiga asus TEKÜ ajalehtede vastutavaks toimetajaks, nende hulgas olid siis "Päevaleht", "Aeg" ja "Koit". Tema toimetamisel arenes "Päevaleht" Eesti suurimaks ja mõjukamaks ajaleheks. Luiga lähtus seisukohast, et ajalehest ei tohi saada erakondlikku hääletoru ega ärilist ettevõtet. Luiga hoidis ajalehte väljaspool ehk ülevalpool erakondi, nagu ta ise kirjutas: "et meie rahvalik-vabameelses ja rahvuslikus vaimus tahame töötada". Mõõdukas ja kohatine alalhoidlikus ei tähendanud hoidumist ühiskonnakriitikast ega teravast probleemikäsitlusest. Luigat ja "Päevalehte" trahviti korduvalt kriitiliste artiklite eest, näiteks kubermanguvalitsuse ametnike tegevuse kohta. Luiga autoriteet enne Eesti iseseisvumist oli Tallinna volikogus arvestatav, sellele apelleeris näiteks Konstantin Päts, paludes vahendada oma märgukirju, arupärimisi ja ettepanekuid. Kuna Luiga arvates oli lugejal vaja nalja ja satiiri, asutas ta "Päevalehele" nalja- ja
annaabi.ee 
