Küsimuse tekst Kaitselüliti termiline vabasti kaitseb seadet: Valige üks: a. lühise ja ülekoormuse eest. b. lühise eest c. ülekoormuse eest. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: ülekoormuse eest. Küsimus 14 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaks hõõglampi, mille nimiandmed on: a. 230 V, 100 W b. 230 V, 25 W. Ühendati jadamisi ning lülitati võrku pingega 230 V. Kumb lampidest põleb heledamini? Valige üks: a. heledus on ühesugune. b. esimene. c. teine. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: teine. Küsimus 15 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline vahekord on liini ja faasipingete vahel trafo mähiste ühendamisel kolmnurka? Valige üks: a. faasi ja liinipinged on võrdsed b
Juhtide jada- ja rööpühendus Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. Mida suurem on takistus, seda suurem on pinge juhi otstel. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuse summaga. Ppinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest.
Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega I=I1=I2 Pinge juhitide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on pinge iga juhi otstel n korda väiksem pingest juhtide jada otstel. Ui=U:n Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide taksituste summaga R=R1+R2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti on nende juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nRi
Keerates nuppu (vms) ühele poole liigub liugur (mille otsas on klemm) kaugemale. Mida kaugemal ta on, seda pikem osa juhtmest on ühendatud vooluringi. Ja kuna juhtme takistus on võrdeline selle pikkusega, siis mida pikem juhtme osa on ühendatud vooluringi, seda suurem on reostaadi takistus. Milline on reostaadi ehitus? · Traat mähitakse tihedalt keraamilisest materjalist (mittejuht) torule. Milline on voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides? · Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega, sest üheski juhis ei saa laetud osakesed kaduda, tekkida ega kuhjuda. Milline on pinge juhtide jada ja iga juhi otstel? · Kuna voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides on sama väärtusega siis on pinge suurem selle juhi otstel, mille takistus on suurem. Millega võrdub jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus?
Vooluring Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja elektritarvitist. Elektritarviteid ja vahel ka vooluallikaid võib olla rohkem kui üks. Vooluringis võib olla kas alalisvool või vahelduvvool. Vooluallikas ja elektritarviti on omavahel juhtmetega jadamisi ühendatud ja moodustavad vooluringi. Juhtmed ühendavad vooluringi osasid. Vooluallikas tekitab vooluringi ühendatud elektrijuhtides elektrivälja ja hoiab seda. Vooluallikal on kaks poolust. Üks on positiivse laenguga ja teine on negatiivse laenguga, mis peavad olema eraldi juhtmetega edasi kantud elektritarvitile, et selles saaks muunduda osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. See on suletud vooluring, milles levib elektrivool. Vooluringi saab avada
Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit. Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust jadamisis ühendatud lampi põlevad ühesuguse heledusega . Juhte võib ühendada mitmeti, kuid kõikide ühendusviiside korral on mingi osa juhtidest alati ühendatud kas jadamisi või rööbiti. Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda nagu kaks taskulambipatareiga ühendatud taskulambipirni joonisel 1 . Mõlemad lambid põlevad ühesuguse heledusega. Vooluringi avamisel katkeb vool korraga mõlemas lambis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega, sest üheski juhis ei saa ju laetud osaksed kaduda, tekkida ega kuhjuda
Skaala on jagatud jaotisteks, mille väärtus arvutatakse, jagades mõõtepiirkonna suurima väärtuse jaotiste arvuga. Skaalajaotise väärtus määrab selle, kui suure intervalliga saab voolutugevust mõõta. Et saada näitu tuleb lugeda skaala jaotiste arv kuni osutini ja korrutada see jaotise väärtusega. Mõnel ampermeetril võib olla mitu mõõtepiirkonda ja ka mitu skaalat, sel juhul tuleb näidu määramisel kasutada mõõtepiirkonnale vastavat skaalat. Ampermeeter ühendatakse jadamisi (kuna jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega) juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse, jälgides voolu suunda. Kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada, kuna voolutugevus võib osutuda liiga suureks. Elektrivoolu liigitatakse vahelduvvoolus (vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, tekib juhis, mis elektrivõrgu kaudu on ühendatud elektrijaamades
vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega (U=nUj)
juhipikkus l Juhi takistus= eritakistus · ristlõikepindala ; R = · ; S 5. Aine eritakistus. Aine eritaksitus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. R·S · 1m 2 Eritakistus = ; 1 · m = l 1m 6. Jagamisi ühendatud juhtide voolutugevus. Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I1 = I2 = jne 7. Pinge juhtide jadamisi ühendatud juhtidel. U = U1 + U2 8. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus. R = R1 + R2 9. Pinge rööbiti ühendatud juhtidel. U = U1 = U2 10. Voolutugevus rööbiti ühendatud juhtides. I = I1 + I2 11. Rööbiti ühendatud juhtide kogutaksitus. 1 1 1 = + R R1 R2 12. Elektrivoolu töö
R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3 1 R2 ühendatud takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelasolevate takistuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. Kogumahtuvuse arvutamine jadaühenduses: jadamisi 1 1 1 -1 ühendatud kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne kõigi C kogu = C + C + C ahelasolevate mahtuvuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. 1 2 3 Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti ühendatud kondensaatorite
........................................................................................................ 4 Ülesanne nr. 3 ..................................................................................................................................................... 5 Ülesanne nr. 1 Juhtimisskeemi pingestamine ja mootori jõuahelate kaitsmine lühise eest toimub liinikaitselüliti QF abil. Mootori ülekoormuskaitse toimub maksimaalvoolurelee KA1 abil, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ankruahelasse, avanev kontakt aga nullpingerelee KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA2 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4.
Elekronide ja ioonide omavahelise mõjumise tulemusena tekivad elektronidele mitmesuguste suundades mõjuvad jõud.Järelikult takistab juht elektronide läbiminekut temast s.t tal on elektritakistus. Erinevatel ainetel on elektritakistus erinev.Seda isemloomustab füüsikalise suurus mida nim. eritakistuseks. Aine eritakistuse nim.sellest ainest 1m pikkuse ja 1m2 ristlõikepindala juhi takistus. Valem ;R-pl S Tarviteid saab ühendada vooluvõrku kahel viisil 1) järjestikku ehk jadamisi 2)rööbiti ehk parallelselt Jadamisi lülituse korral ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega .See on ühejuhtmeline vooluahel. Rööpõhenduse korral vooluahela hargneb kahest või enamaks haruks. Kõik elektriahelate lahendused taanduvad jada-või rööpühenduse reeglitele. Ohmi seadus : Patarei on ühetüübiliste seadmete kogum,mis on omavahel ühendatud süsteemiks. Vooluallikaga on jadamisi on ühendatud tarviti R ja ampmeeter A.Voltmeeter on
mõõtemehhanism, millega ühendatakse erinevad mõõteahelad. Ümberlülitamine toimub korpusel asuva ümberlüliti või pistikupesade kaudu. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine mõõtemehhanismi ei tohi läbida lubatust suurema tugevusega vool. Osa voolust tuleb mõõtemehhanismist mööda juhtida. Selleks ühendatakse rööbiti lisatakistus, mida nim suntiks. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine voltmeetri mõõtepiirkonna muutmiseks ühendatakse temaga jadamisi lisatakistus, mida nim eeltakistiks. Alalisvoolu mootor ehitus: koosneb paigalseisvast(staator) ja pöörlevast(prootor) osast. Liigid: peavoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega jadamisi. Arendab väikesel kiirusel suurt pöördemomenti(Tramm, troll); haruvoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega rööbiti. Kasutatakse, kus on muutumatu kiirus, kuid koormus on muutuv või kus on vaja kiirust suures ulatuses reguleerida(Ventilaator); kompundmootor: üks
Takisti nr.1 Keskmine: 423,662 =0,95 t=2,6 Rx1=t* Rx1=102,393 Takisti nr.5 Keskmine: 502,146 =0,95 t=2,6 Rx5=t* Rx2=89,683 Takistite ühenduse taksitus Rk=Rx1+Rx5 Rk= 925,808 Rk= Rk=136,116 Järeldus: Takisti nr.1 424 102 Takisti nr,5 502,1 89,7 Kaks takistit jadamisi 655,5 0 Takistite ühenduse taksitus arvutuslikult 926 136 Kui mööda potentsiomeetrit libisev kontakt on täpselt keskel, see tähedab, et potentsiomeetri skaala on näit 5 ühikut, sain jadamisi pannes takitstite takistuseks 655,5 oomi. Eraldi mõõtes sain nr.1 takistuseks 291,5 oomi ja takisti nr.5 takistuseks 364,2 oomi. Kui need kokku liita saan 655,7 oomi, mis on päris lähedal mõõtmis- tulemusele,kus takistused on ühendatud järjestikku.
kuni miljoni oomini. Reguleeritava takistusega takistit nimetatakse reostaadiks. Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse: Rjada=R 1+R 2+R 3+… Joonis 2 Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused: 1 1 1 1 = + + +… Rrööp R 1 R 2 R 3 Joonis 3 Juhtide jadaühendus Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I =I 1=I 2 Pinge juhtide otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U 1+U 2 Kui jadamisi ühendatud n ühesuuruse takistusega juhtu, on pinge iga juhi otstel n korda väiksem pingest juhtide jada otstel. U Ui= n Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. Rjada=R 1+R 2+R 3+… Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide
Lahendus: Andmed: Lahendus: Pinge igal lambil võrdub võrgupingega, sest lambid on ühendatud rööbiti: Voolutugevuse igas lambis saame leida Ohmi seaduse abil: Voolutugevus peajuhtmes võrdub lampe läbivate voolutugevuste summaga: Kahe rööbiti ühendatud lambi kogutakistuse leiame Ohmi seaduse abil Vastus: I2 0,73 A; I2 = 0,88 A; R = 136,65 Juhtide jadaühendus Kaks juhti takistusega R1 = 3 ja R2 = 4 on ühendatud jadamisi. Voolutugevus vooluringis on 1 A. Leia vooluringi takistus, pinge igal juhil ja kogu vooluringis. Andmed: Lahendus: Voolutugevus on kõigis jadamisi ühendatud juhtides ühesugune ja võrdub voolutugevusega vooluringis, st Vooluringi kogutakistus Pinge igal juhil leiame Ohmi seaduse abil, millest tuletame pinge. Pinge kogu vooluringis Vastus: R = 7; U1 = 3V; U2 = 4V; U = 7V
(2p) Voolutugevus peaks suurenema umbes 4 korda. 5. Sõnasta Ohmi seadus. (3p) Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: 6. Miks ühendatakse ampermeeter voolutugevuse mõõtmisel juhtidega jadamisi? (2p) Juhtide ühendamine jadamisi suurendab ühenduse kogutakistust. Jadaühenduse pikendamine tähendab lisaraskuste tekitamist voolu läbiminekul ahelast. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral
3 4,8 5,2 254,9 235,29 0,05 0,00 4 4,7 5,3 265,2 235,18 0,07 0,00 5 4,6 5,4 275,7 234,86 0,39 0,15 6 4,5 5,5 286,8 234,65 0,59 0,35 235,24 R1 ja R5 jadamisi jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 954,3 954,30 1,98 3,92 2 4,9 5,1 992,4 953,48 1,16 1,35 3 4,8 5,2 1032,5 953,08 0,76 0,57 4 4,7 5,3 1073,5 951,97 0,35 0,12
pindalaga ning sõltub juhi ainest. Juhi pikkus Juhi takstus= eritakistus x juhi ristlõike pindala l R = p ( roo) x S _______________________________________ RS p (roo) = l ________________________ Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Juhtide jadaühendus Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I 1 = I2 Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U = U1 + U 2 Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. R = R 1+ R 2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R = nR i _________________________________________________________________________
võrreldes teiste ergutusviisidega. Pöörlemiskiirust saab hästi reguleerida (muutes näiteks ankruvoolu tugevust, vt joonis 6.10), samas pöörlemiskiiruse sõltuvus koormusest on minimaalne. Nende omaduste tõttu on rööpergutusega elektrimootorid väga laialdaselt kasutusel. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust 8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli? . Jadaergutus- ankrumähisega jadamisi ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Jadaergutusega elektrimootoris (peavoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). Mootoril on suurim käivitusmoment ja käivitusvool ja samuti tühijooksu voolutugevus. Siit ka oht, et väikestel koormustel kasvab pöörlemiskiirus ohtlikult suureks.
1. Milliste juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühandatud juhtide jaoks. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 = ... = In 3. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U = U1 + U2 + ... Un 5. Millist juhtide ühendust minetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemilt.
sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi takistus. ρ=R*S/l OHMIseadus: 1) Voolutugevus juhi on võrdeline juhiotstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R 2) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=αU 3) Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=ε/R+r JADAÜHENDUS: Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on VOOLUTUGEVUS sama. I=I1=I2 PINGE juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 KOGUTAKISTUS on võrdne juhtide takistuste summaga. R=R1+R2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuurusega takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n-korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nR RÖÖPÜHENDUS: PINGE rööbiti ühendatud juhtide otstsel on sama vaartusega. U=U1=U2
tõusva frondi puhul ja väljund Q läheb olekusse "1" (1). Võrreldes lihtsa impulssfunktsiooniga ei sõltu ajaintervalli lugemine ja väljundsignaali oleku "1" kestus sisendisse S antava signaali kestusest, kuid sõltub R sisendisse antava signaali olekust. Väljundi Q signaal läheb olekusse "0", kui etteantud ajaintervalli loendamine on lõppenud (2) või kui R-sisendis on tuvastatud tõusva frondiga (3) signaal. Mitme jadamisi etteantud ajaintervalli jooksul S-isendisse saabunud impulsi korral hakatakse aega lugema viimase impulsi tõusvast frondist (4). Seda ajafunktsiooni tähistatakse sümboliga SE. Pikendatud impulssfunktsioon Viivitusega sisselülitusfunktsiooni kasutamisel hakatakse ajaintervalli T loendama S- sisendimpulsi tõusva frondi korral (1). Väljund Q läheb ajaintervalli möödudes olekusse "1", kui
Teooria küsimused 1. Mille ühik on 1V? Pinge ühik 2. Mille ühik on 1W? Voolu võimsuse ühik 3. Mis on nulljuhtme ja faasijuhtme vahe? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 4. Mis on kaitse? Kaitse on jadamisi elektritarvititega ühendatud vooluvõrgu osa, mis katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. 5. Mis on lühis? Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. 6. Mida tähendab kohtkindel elektritarviti? Kohtkindel elektritarviti on tarviti, mille ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist. (nt
Juhi elektritakistus on 1 oom,ühiku tähiseks on .Kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper.Juhi takistust määratakse kaudesel meetodil .Mida suurem on keha ristlõike pindala,seda väiksem on traadi takistus. Metalli takistus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on metalli temp., seda suurem on selle takistus.Mõõdetakse takistustermpmetriga,takistuse sõltuvus temp on suur.Vooluringi takistuse muutmiseks kasutatakse takisteid jareostaate.Kõikides jadamisi ühendatud uhtides on voolutugevus sama väärtusega. R-juhi takistus,eritakistus,L-juhi pikkus,S-juhi ristlõike pindala, U- L pinge-ühik V,I-voolutug,ühik A,R= S U ,I= R , Jadamisi :I=I1=I2,U=U1+U2,R=R1+R2,R=nxRir Ri ööbiti:U=U1=U2,I=I1+I2,R= n ,kogu 1 1 1 = + takistuse pöördväärtus R R1 R 2
Juhtide jada- ja rööpühendus. 1)Jadaühendus ehk järjestikune ühendus. Jadaühenduses vool ei hargne. Jadamisi on kõik vooluringi hargnemata osad. Jadamisi vooluahelas on voolutugevus kõikides juhtides ühesugune(laeng q ei kogune, ei hargne jne) => J=J1=J2=...=Jn (n juhtide arv) Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. (U=A/q : kuna tehtavad tööd liituvad, siis ka pinged liituvad.) => U=U1+U2+..+Un. Kui on n ühesugust juhti => U =n*U1 . Jadaühenduse korral on juhtide kogutakistus võrdne juhtide takistuste summaga.=> R= R1+R2+R3+.
vooluringis. Katsete tegemine nõudis suurt osavust, sest G. S. Ohmil ei olnud amper- ega voltmeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Jadaühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Jadaühenduses vool ei hargne. Voolutugevus jadaahelas on kõikides juhtides sama ( I=I1=I2=...=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide takistuste summaga ( R= R1+R2+..+Rn ) Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega (U1:R1 = U2:R2) Jadaühendust kasutatakse tavaelus üpriski harva, nii on nt. ühendatud elektriküünlad jõulupuul. Rööpühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela hargnenud osad on ühendatud vooluahelasse rööbiti ehk paralleelselt
sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Voolu juht soojeneb Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Kuidas ilmneb voolu magneetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela Millise asendi võtab vooluga raam magneti harude vahel? Kui traadi otsad ühendada vooluallikaga, tekib traadist mähises elektrivool ja raam pöördub
aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikmõju. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I = q : t. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, ühiku tähis on 1 A. 1 A = 1 C : 1 s. Voolutugevus, mille väärtus on üle 100 mA, võib olla inimese jaoks surmav. Voolutugevus, mille väärtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada. Elektrivoolu liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Alalisvool tekib juhis, mis on ühendatud taskulambipatareiga või akuga. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad.
suurusega. Tähis I. Ühik 1 amper (1 A) Valem 6. Defineerida 1C. 1C on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolutugevus on 1 amper. 7. Kui suur laeng on 1A? 1A on niisugune voolutugevus, mille puhul läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 8. Voolutugevuse muutmine. Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit, mis ühendatakse vooluringi jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõta tahetakse. Tingmärk elektrilistes skeemides: ----A---- Ühendamisel alalisvooluringiga tuleb jälgida polaarsust. + klemm tuleb ühendada + klemmiga ja klemm klemmiga. Suuremate voolutugevuste mõõtmiseks tuleb vooluallikaga rööbiti ühendada sunt. Kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, siis ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada.
lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit, mis alati lülitatakse vooluringi jadamisi (joon. 1.1). Joonis 1.1. Voolu vahetu mõõtmine Ampermeeter on väikese sisetakistusega mõõteriist, mistõttu tema lülitamine tarbijaga rööbiti põhjustaks vooluringis lühise. Tugev lühisvool aga võib rikkuda mõõteriista. NB! Tingimata jälgida ühendamisel polaarsust, et mitte kahjustada mõõteriista! Alalisvooluringis laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda šundi abil. Ampermeeter ühendatakse šundiga rööbiti (joon. 1.2).
eriti elektriseadmete kaitsmiseks liigpinge eest. Varistori tööpinge võib olla vahemikus 1...1000 V, töövool 1 µA ... 100 A. Kui tekib mingi pingeimpulss, siis varistori takistus väheneb ning ta juhib liigpinge tarbijast mööda. 36 Fototakisti Fototakisti ehk LDR (Light Dependent Resistor) takisti takistus kahaneb valguse toimel. Fototakistit kasutatakse näiteks valguse juhtimise seadmetes, näiteks hämaralüliti juhtimisskeemis. Hämaruse saabumisel releega jadamisi ühendatud fototakisti takistus suureneb, vool väheneb, lülitus- relee ennistub ning lülitab valguse sisse. 2.2 Mittelineaarne vooluahel Elektriahelat, milles on kas või üks mittelineaarne osa (takisti, element), nimetatakse mittelineaarseks. Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või elementide) pinge-voolu tunnusjoon(ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist meetodit. 2
Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. Juhtmied kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Jadaühenduse korral on elektritarvitid üendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis ning kustub ka teine lamp. Rööpühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. Lambid põlevad teineteisest sõltumatult. Lüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Elektrivälja pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Pinge on füüsikaline suurus.
5. Juhi takistus, millest ja kuidas see sõltub? Juhi takistus on füs. suurus, millega iseloomustatakse juhi mõju teda läbiva voolutugevusele. See sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest, aga ka temperatuurist. Kui juhi temp. Hoida konstantsena, siis määravad juhi takistuse ainult selle materjal ja mõõtmed.. 6. Jadaühendus: U= U1+U2+U3, R=R1+R2+R3 I=const, voolutugevus on kõigis juhtides samasugune. Kui jadamisi on ühendatud n ühesugust takistus R, siis R=n*R1 Rööpühendus: I=I1+I2+I3 Uab=U1=U2=U3- ÜHESUGUNE PINGE 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 R=R1/n 7. Millega mõõdetakse voolutugevust ja millega pinget? Kuidas need mõõteriistad ühendama peab? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............
5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada 8. Teisend 0,0008 A = 0,8 mA 328mA = 0,328 A 9. Millist elektrivoolu toimet kasutad kõige sagedamini?too näide. Soojusliku toimet nt: vesi keeb elektrilises veesoojendis 10. Mida tähendab voolutugevus 3 A? järelikult juhi ristlõiget läbib 1s jooksul elektrilaeng suurusega 3 C 1. Millistel tingimustel tekib elektrivool?elektrivool tekib siis,kui: 1
• Koroonalahendus – püha Elmo tuled – äikeselise ilma puhul tekivad kõikidel teravikel teraviku otsast voolujoad POOLJUHTIDES • Laengukandjateks on elektronid ja augud • Mida madalam on temperatuur, seda paremini juhivad elektrit • Halvad juhid 10. Kuidas kasutatakse elektrimõõteriistu? VOLTMEETER • Ühendatakse rööbiti • Mõõdetakse pinget • Takistus peab olema võimalikult suur • galvanomeeter jadamisi AMPERMEETER • Ühendatakse jadamisi • Mõõdetakse voolutugevust • Takistus peab olema väike • Galvanomeeter rööbiti OOMMEETER • Kasutatakse testri sees olevat vooluallikat • Mõõdetakse takistust • Ühendatakse allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi TESTER • Saab kõikidena kasutada
võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega. 10. Millised on eritakistuse ühikud? ×m või ×mm2/m. 11. Kuidas sõltub juhi takistus temperatuurist? R=R0(1+alpha*t) 12. Milles seisneb ainete ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. 13. Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja juhtide jadaühenduse seaduspärasused. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühe ja sama väärtusega. I=I1+I2+...+In. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on kogutakistus võrdne nende juhtude takistuste summaga R=R1+R2+...+Rn 14. Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja juhtide rööpühenduse seaduspärasused. Rööpühenduse korral on kõikide juhtide pinged võrdsed U=U1=U2=...=Un. 15. Milliseid jõudusid nimetatakse kõrvaljõududeks? Kõrvaljõududeks nimetatakse mitteelektrilisi jõude. 16. Defineerida elektromotoorjõud
Elektromagnetid erinevad teineteisest konstruktsiooni ja muude näitajate poolest, elektromagneteid liigitatakse konstruktsiooni järgi: -hoidvateks, raskuseid ja detaile kinni koidev electromagnet. -tõmbavateks, nt. tõmmtes kontakt ankrut südamiku külge. Lülitusskeemi järgi eristatakse elektromagneteid: -rööpmähisega mähise vool on määratud ühiselt elektromagneti mähise enda parameetrite ja toitepingege. -jadamähisega mähis lülitatakse jadamisi jõuahelasse ning mähise vool on määratud mitte mähise enda parameetriga, vaid nende elektritarvitite vooluga (elektrimootorid, küttekehad vms.), milliste ahelasse elektromagneti mähis on ühendatud. Vooluliigi järgi: -alalisvoolu elektromagnetid -vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi: -pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid
Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Tähis on I, ühik on 1 amper, Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi, voltmeeter aga rööbiti. Voolutugevuse ühik Voolutugevuse ühikuks on amper. Üks amper on selline voolutugevus, mis liikudes mööda kaht lõpmatult pikka väikese ristlõikega paralleelset sirgjuhti, mis asuvad teineteisest 1m kaugusel vaakumis, kutsub nende vahel esile tõmbejõu 2 x 107N/m.
vooluallika omadustest Sõltub Sõltub Mõõdetakse Traadi omadustest U Mõõdetakse I= R Mõõdetakse Ampermeetriga jadamisi Juhi (traadi) takistus sõltub... Juhi pikkusest (l) võrdeliselt Juhi ristlõike pindalast pöördvõrdeliselt Võrdeteguri δ kaudu o Ainest o Temperatuurist l R=δ s l (m) s (mm2) R (Ω) 2 R•s δ= l ( Ω• mm m ) – eritakistus Eritakistus on... Ainet iseloomustav suurus
üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 1. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 2. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 3. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Leiame pinge vooluringis siis kui rakendame järgmist valemit U=I*R 4. Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil.
tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 3. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 4.Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 5.Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kuii pinge on üksikutel juhtidel on teada ? 6.Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil. rööpühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud
laeng ja magnetväli . Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil: kui asetada vasak käsi magnetvälja nii, et jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis kõrvalesirutatud pöial näitab juhtme liikumise suunda. Ühe juhtme liikumisest praktikas kasu ei ole, juhe tuleb pöörata raamiks. Ka ühest raamist pole kasu. Elektrimootori puhul on pandud jadamisi sadu ja tuhandeid raame (traat on keritud vastavale alusele) ja selle raamide jada pöördumisel magnetväljas muundubki elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mis ongi elektrimootori tööülesanne. Kruvireegel-näitab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga,kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Inklinatsioon-Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel olev nurk.Deklinatsioon-geograafiline
· Muutes ristlõikepindala on juhi takistus R pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S · Takistuse sõltuvust materjalist näitab eritakistus. 4. Juhtide ühendusviisid: · Jadaühendus: - U=U1 + U2 - I =I1=I2 - R=R1+R2 · Rööpühendus - U=U1=U2 - I=I1+I2 - 1/R =1/R1 +1/R2 · Segaühenduse korral vaatame erinevaid vooluringi osasid eraldi. 5.Ühendamine · Takisti ühendatakse nii rööbiti kui ka jadamisi. · Reostaat ühendatakse rööbiti · Ampermeeter ühendatakse jadamisi · Voltmeeter ühendatakse rööbiti. 6. Voolutugevus sõltub selle liikumise keskmisest kiirusest ja laengukandjate kontsentratsioonist ja pingest. (mida suurem on seda suurem kontsentratsioon) 7. Metallide takistus sõltub juhi pikkusest, juhi ristlõikepindalast, temperatuurist ja ainest. 8.Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus/eritakistus suureneb. 9
ankru- ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolumootorid a) sõltumatu ehk võõrergutusega masin, kus ankrumähist ja ergutusmähist toidetakse eraldi; sisuliselt on püsimagnetitega masin samasuguste omadustega b) rööpergutusega ehk haruvoolumasin, kus ergutusmähis on ühendatud ankrumähisega rööbiti; ergutusmähis on suure keerdude arvuga, ergutusvool on enamasti vaid mõni protsent ankruvoolust c) jadaergutusega ehk peavoolumasin, kus ergutusmähis on ühendatud ankrumähisega jadamisi; ergutusmähist läbib ankruvool, ergutusmähisel on vähe keerde d) liitergutusega ehk segaergutusega ehk kompaundmasin, mille poolustel on nii rööpergutusmähis kui jadaergutusmähis. Jadaergutusmähis Rööpergutusmähis Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa.
suurus,mis näitab kui palju tööd peab tegema elektriväli,et viia ühikuline laeng ühest punktist teise. tähis: U ühik: V U=A/q U=E*s E=U/s Mahutavus sõltub mõõtmetest,vahekaugusest ja dielektrilisest läbitavusest. Mahtuvus -füs. suurus, mis näitab kui sure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib nende vahel ühikuline pinge. tähis:C ühik F C=q/U C=*0*s/d(diameeter) kasutamine(raadio,mikrofon,klavituur) Jadamisi-1liikumisetee Rööbiti-laeng valib millist juhti mööda minna. Ckogu=(1/C1+1/C2+1/C3)-¹ Ckogu=C1+C2+C3 S1=S2=S3 S1+S2+S3 d1*d2*d3 Elektrivälja energia: Ee=CU²/2 Ee=q*U/2 q=n* Alalisvool -laengute liikumine juhis,kus aja jooksul voolutugevus ja suund ei muutu nt. akud ja patareid. Tegurid: I=SvN(osakeste arv) Ohmi Seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja
kõige parempoolne bitt ning lõpetame kõige suurema tähtsusega bitiga, kõige vasakpoolne bitt. Nt binaarkoodile 1100 vastab kümnendarv 12, mis on digitaalsel ekraan-indikaatoril tähisega ,,c". 1 23 1 22 0 21 0 20 8 4 0 0 12 Skeem. Töö põhimõte. Antud elektroonika skeem koosneb neljast JK trigerist (JK flip-flop), neljast valgusdioodist (LED probe), lülitist (switch), takistusest (resistor), maandus (ground), 4 sisendilisest NING lülitusest ja vooluallikast (VCC). Jadamisi ühendatud JK triger koosneb 5'st sisendist (set, reset, J, K ja clock) ja 2'st väljundist Q ja inverteeritud Q ( Q ). Triger töötab valemi põhjal: Q järgmine J Q K Q Meie sisendid J ja K on alati väärtusega 1, andes signaaligeneraatoriga sisendimpulsse hakkavad väljundid Q ja Q vaheldumisi töötama. Triger kannab edasi tõusva positiivse signaali korral väärtuse 1 läbi väljundi Q (indikaator elementi), langeva negatiivse signaali korral kandub väärtus edasi läbi
rakendatud pingega I=GU; I-voolutugevus, G-võrdetegur e juhtivus, U-pinge*tavaliselt esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu. Takistus on esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena.*juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A 7. *Voltmeeter ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt e rööbiti*voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur*ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi e järjestikku *ampermeetri takistus peab olema väike*oommeeter8. Jadaühendus- jada otste vaheline pinge võrdub üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga Uj=U+U... +Un *kõiki takisteid läbib sama vool I* jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuse summaga*kui jadamisi on ühendatud n ühesugust juhti takistusega R, siis jada kogutakistus on nR.*kõigil takistilel on sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget ei
võrdsed (rööbiti). Sellest järeldub, et voltmeetri sisetakistus peab olema suur. Valesti ühendatud voltmeeteri näidu moodustab pingelang tema enese sisetakistusel. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks lülitatakse sellega jadamisi eeltakisti. Sarnaselt sundiga on ka eeltakisti valmistatud manganiinist, sest temperatuuri muutudes jääb selle takistus praktiliselt konstantseks. Re - eeltakisti takistus Rv - voltmeetri sisetakistus Ue - eeltakistil tekkiv pingelang
VOLTMEETRID, AMPERMEETRID, MULTIMEETRID (TESTRID) JA TERMOMEETRID Voltmeetrid Mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse rööbiti Mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid Volt on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi elektromotoorjõu, potentsiaali ja pinge ühik Tähiseks on V Ampermeetrid Seade voolutugevuse mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse jadamisi Multimeetrid(testrid) Multifunktsionaalne mõõteriist Standardne multimeeter on elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks Veel saab nendega mõõta ka elektritakistust, mahtuvust, induktiivsust Odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 aga kallimad isegi 3500 Termomeetrid Mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri Neid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest
annaabi.ee 
