Kuni 1 sajand leötide Gallia aeg. 1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule
oma kuningriigi. Barbaritest väepealik Odoakes kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Miks Ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma e. Butsants püsis kuni 15 sajandi keskpaigani. *soodsamad geograafilised tingimused *rikkalikud materiaalsed ja inimressursid *võimalus pidada sõda merel *tohuktu riigiaparaat Alalises regulaarväes oli u 150 000 meest, kellele maksti palka kullas. 1.5 Frangi riigi kujunemine Tänapäeva territooriumil elas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguunid. Sugurühmade ühtsust kartsid druiidid e. preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi andmise eest. Frangi riigi algus 3. sajandil ilmusid Euroopasse frangid. 5. sajandi lõpus kuningas Chlodovechi ajal haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust
edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood. Ja kronograafiad. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku. Esimene suurem riiklik moodustis,mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis,oli Frangi riik.Tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased. Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis. 6 sajandi lõpul hakkas Frangi riigis tekkima neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele
Ladina keele eksamiks valmistumine Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I Kogu Gallia on jaotatud 3 osasse, millest ühes asuvad belgid, teises akvitaanlased, kolmandad, keda nimetatakse nende endi keeles keltideks, meie keeles nim gallideks. Kõik nad erinevad üksteisest keele, tavade ning seaduste poolest. Garonne jõgi eraldab gallialasi akvitaanlastest, Marne ja Seine eraldavad neid belgidest. Nendest kõigist on Belgia kõige vapram/tugevam, sest nad on kõige kaugemal provintsi tsilivisatsioonist, ja kaupmehed väga harva tulevad nende juurde ja veavad sisse seda, mis muudavad iseloomu naiselikuks, lähedal või kõrgemal on
ühtsele Vana-Vene riigile. 988.a. vürst Vladimir lasi ennast ristida ning ka ülikud, peale seda ka lihtrahvas. Seda loetakse vene ristiusustamise aastaks. Frangi riigi areng: Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus; Rooma-Gallia aeg; merovingide 5-8 saj ja karolingide ajal 8-10 saj. Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal. Kuningas Chlodovech võttis selle vastu katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Nad kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid , hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid
antiigi vastu. 2)Rooma õiguse süstematiseerimine, edasiarendamine 3)425 I kõrgkool Konstantinoopolis 3)kirjanduses pühakute elulood e. hagiograafiad 4)ajalooteadus-kroonikad 5)geograafia-Idamaade-suundumus 6)suur mõju slaavimaadele-õigeusk, slaavi tähestik, kirjandus 7.Frangi riik Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele. Mõjutatud keldi,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi-Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Clodovech I-Pani aluse Merovingide dünastiale,mis valitses Frangi kuningriiki5-8 saj, 496a võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga. 8.Merovingide kuningad pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3- ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel.
1)Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I, lk 146; kommentaarid lk 147 Kogu Gallia jaguneb kolmeks osaks, selle ühes osas elavad belglased, teises akvitaanlased ja kolmandas need keda nimetatakse nende oma keeles keltideks, aga meie keeles gallideks. Nad erinevad kõik oma vahel keele, kommete ja seaduste poolest. Galle eraldab akvitaanidest Garunna jõgi, belgidest Matrona ja Sequana jõed. Nendest kõigist kõige tugevamad on belglased, sest nad elavad kõige kaugemal eemal Provintsi kultuurist ja tsivilisatsioonist. Väga harva kaupehed tulevad nende juurde ja toovad sisse seda/neid asju, mis muudavad iseloomu naiselikuks. Kõige lähedamad
õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Gallia Keldi ja Rooma ajal. Frangi riik - esimene, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele. Tuumikalad endises Rooma-Gallias 1) iseseisva keltide Gallia aeg -1. saj keskpaik eKr 2) Gallia Rooma provintsina -1. saj II pool eKr - 3. saj pKr Rooma-Gallia aeg 3) Merovingide Gallia 5.-8.saj 4)Karolingide Gallia 8. -10. saj. Keldi-Gallia lõpuks koosnes Gallia 80 alast, mida asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid-gallialased. Suguharude ühtsust kandsid druiidid, keldi usu preestrid, kandsid hoolt jumalatega suhtlemise, seadusandluse, gallialaste vaimse pärandi edasiandmise eest. Caesari vallutus viis Gallia ladina tsivilisatsiooni toimealasse, Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid senise mõju, keeleks ladina keel, 48.a-l avas Claudius Rooma senati Gallia ülikutele. Lääne-Rooma lagunemine tegi arenguliinile lõpu ja barbarite vallutused liitsid
skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511 Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit) maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6.saj piirkonnad: Neustria, Akvitaania, Burgundia, Austraasia, Alemannia
Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II. Gallia Rooma provintsina ehk 1 saj II poolest eKr 3. Sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. III. Merovingide Gallia aeg 5-8 saj IV. Karolingide aeg 8-10 saj Keldi-Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas'eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. 3 saj ilmusid frangid. Esimest korda märgitakse seda germaani hõimu rooma allikates 238.aastal. peamiseks frankide varasemat ajalugu kirjeldanud kroonikuks oli 6. Saj elanud Tours'i piiskop Gregorius, kelle järgi jagunesid frangid kaheks suureks koosluseks: saali frankides ja ripuaari frankideks. 253
(Genova rannik, Côte d'Azur, vrd. Liguria maakond), sikulid (Sitsiilia). Need on nüüdseks kadunud, roomlastega sulandunud rahvad. Lääne-Euroopas: Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Sveits, Britannia kr. k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid (Seine'i ja Loire'i vahel), treverid (Meuse'i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône'i ja Saône'i vahel), akvitaanlased (Aquitaine). Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena. 5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina gaeli (Sotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique) Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas Pürenee (Ibeeria) poolsaar (baski keel või olla ibeeride keele järeltulija) 6. - 4. saj. "keltibeerid" (keldid segunesid ibeeridega) Pürenee mägistes piirkondades elab siiani üks rahvas, kes pole kellegagi suguluses. Need on baskid
Miks ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma ehk Bütsants püsis kuni 15saj. keskpaigani. Põhjused: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikud materjaalsed ja inimressursid · Võimalus pidada sõda merel · Tohutu riigiaparaat · Alalises regulaarväes oli umbes 150 000 meest, kellele maksti palka kullas 1.3 Frangiriigi kujunemine Tänapäeva Prantsusmaa territooriumil elas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Suguharude ühtsust kandsid druiidid ehk preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi edasiandmise eest. Karl Suur Pippin Lühikese järeltulijaks oli Karl Suur. 774a. tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile ning Karl Suurest sai ka Itaalia valitseja. Järgmisena vallutati araablastelt Barcelona ning sellesse piirkonda rajati Hispaania mark. Risti usustati saksid, kelle alistamiseks kulus üle 30 aasta. Karl Suur laiendas riigi piire Balkani poolsaarele
annaabi.ee 
