tervikus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs sõna jagamine morfeemideks (segm) ja morfoloogilise info lisamine morfeemile (gloss) Morfoloogia uurib keele sõnade sisestruktuuri morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar koosneb mitmest voorust, tavaliselt järgib reegleid (nt tervitus - vastutervitus) Nominatiiv-akusatiivsed keeled keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti; skemaatiliselt: A = S; P Patsient lause osaline, mis on mingis seisundis/ tingimustes või allub seisundi/tingimuste muutustele Polaarsus eristab jaatust ja eitust. Polüseemia mitmetähenduslikkus Polüsünteetiline keel sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (väga pikk sõna=üks lause)
Morfeemianalüüs: sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine: sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar: mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega edastatavate
Morfeemianalüüs - sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia - on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine - sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar - mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled - keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient(semantiline roll) - lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika(nimetatakse ka tajufoneetikaks) - uurib häälelainega
võivad ühilduda e käänduda samades kategooriates nagu peasõna. Eesti omadus- või asesõnad ühilduvad peasõnaga arvus ja käändes (neis kauneis metsis). Ühildumine suurendab teate liiasust ja seega aitab kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid, rohke ühildumine vabastab sageli sõnajärje, ühildumine on korduv viitamine samale keelevälisele referendile. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled On 2 osalist> agent e sooritaja ja patsient e teo suund&objekt. Need on semantilised makrorollid. Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. absolutiiv-ergatiivsed: Keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga
moodustas. ( näiteks annab edasi käsku või soovi). Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus ei iseloomusta sündmust, vaid propositsiooni staatust. 50. Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tunnuste tingitus teise elemendi ( sõna või mõnikord moodustaja) vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Näiteks belle fille pr keeles. 51. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. Nominatiiv-akustatiivne süsteem on maailmas rohkem levinud ( kõik euroopa keeled , välja arvatud baski keel). Sel juhul on sihitislikus lauses, kus on nii agent, kui patsient agent tavaliselt nimetavas käändes ja patsient mingis markeeritud käändes.
Morfosüntaks- 62. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid?????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis
Morfosüntaks- 62. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid?????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis
Morfosüntaks- 62. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid?????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis
Morfeemianalüüs: sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine: sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar: mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega
1)Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP2)Omadussõna ehk adjektiiv AP3)Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP 4)Määrsõna ehk adverb AdvP 5)Arvsõna ehk numeraal QP 6)Asesõna ehk pronoomen PronP 7)Määrasõna ehk kvantor QP 8)Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) 67. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus:Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem,(2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne - akustatiivne süsteem on maailmas rohkem levinud ( kõik euroopa keeled , välja arvatud baski keel)
lause ainsat osalist. (1) Niminatiiv-akusatiivne süsteem. ladina keele puhul, kus akusatiiv märgib sihitiskäänet. See on rohkem leivinud. (2) Absolutiiv-ergatiivne süsteem. suhteliselt eriline, aga ta on areaalse levikuga seega on piirkondi, kus ta on valdav. + segasüsteemid (nt sõltuvalt lausetüübist esineb1. Ja 2. tüübi jooni.).Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiivsed keeled, erand: kaski keel absolutiiv-egatiivne. 31.10 Kordamine Deiksis Polaarsus: jaatus ja eitus eituse väljendusvahendid Aeg ehk tempus, ajaeristused (abs. ja rel.) ; sündmushetk, kõnehetk, viitehetk; eesti keele ajakategooria Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjunktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine Tegumood ehk genus: aktiiv passiiv, personaal impersonaal; eesti keele passiiv=?
annaabi.ee 
