leidmine, ajakava koostamine), huviringide läbiviimine Sündmuste korraldamine Kooli siseste kui ka väliste sündmuste ettevalmistamine ja läbiviimine, kava koostamine, külaliste kutsumine, ruumi kaunistamine ning korraldustiimi juhtimine. Nt: aktused, sünnipäevad, kontserdid Kooli arengukava arendamisel/ koostamisel osalemine Kooli puudutavate probleemide lahendamine ning projekti kirjutamine ning programmide planeerimine (selleks kasutades muid võimalusi, mitte kooli eelarvet)
Lõpuaktus Autor:Ilmar Tomusk Tegelased:Direktor Peep, hr puljong ehk õpetaja Sepik, Villu,Hannes jne Direktor Peep käskis kirjutada lõpuaktuseks kõne sulemeistril Hr Sepikul(õpetaja).Hr Sepik kirjutas kõne ära ja pani selle mälupulga peale ja viis selle sekretari ruumi.Pulka algul ei leitud, aga pärast leiti.Aktusele oli tulnud ka haridusministeerimist hr Mänd kellele aktused ei meeldinud, sest alati oli kõne samasugune.Kõnes oli igasuguseid veidrusei sees ja selle taga olid kaks koolipoissi Hannes ja Villu.Kõnes esines vanaema Klaara köögikombaini hammasrattadid, õhupüssika aukliks lastud dussikabiin, kuidas Johannes ja tema sugulane käisid Tallinast Keilasse kabanossi sõõmas, missuguse muusika lahingu Villu maha pidas ja sõjast tiivani vastu.Kõne ajal sai hr Puljong aru, et
Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud nii maailmaklassika kullafondi kuuluvat kui ka eesti uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning
Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud nii maailmaklassika kullafondi kuuluvat kui ka eesti uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning
naistepäev täitis omal kombel ka valentinipäeva ülesandeid. Erinevus oli selles, et lilli ja maiustusi kinkis ikkagi noormees tütarlapsele, mitte lemmik lemmikule või sõber sõbrale, nagu see on heaks tavaks sõbrapäeval. 1988. aastal tähistati Eestis emadepäeva üle pikkade aastate avalikult taas mai teisel pühapäeval. Sellest alates on see uuesti aina rohkem riiklik ja koolipüha. Koolides, lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad ametlikud aktused ja kontserdid, kirikutes tähtpäevajumalateenistused. Päeva riiklik tähistamine on hakanud vähendama emadepäeva kui perepüha tähtsust, sellest on saanud emade ja naiste ametliku austamise päev. Mitmel pool on sel päeval hakatud surnuaial küünlaid süütamas käima. Sellisena on emadepäev asendamas muid pühasid, mil külastati vanemate haudu. Emadepäeva traditsioonid, uskumised, kombed
Vabadussõja lõpul kehtestati kohustuslik tasuta kuueklassiline kooliharidus 7. kuni 16. eluaastani. See sai teoks alles 1930. aastal. Õppetöö algkoolis ja keskkoolis toimus emakeeles. Gümnaasiumis oli võimalik valida klassikalise, humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharu vahel. 1932. aasta Tartu Ülikooli 300. aastapäev. 29. juunist 1.juulini tähistati Tartu Ülikooli asutamise 300. aastapäeva. Kavas olid jumalateenistused, aktused, ball Vanemuises ja tudengite tõrvikurongkäigud. Juubeliks said valmis ülikooli mälestusmedal, 2-kroonine metallraha ja peahoone kujutisega postmargid, peale selle anti välja hulk teaduspublikatsioone. Üritusele saabus 81 väliskülalist, teiste seas Rootsi kroonprints Gustav Adolf, valiti 45 audoktorit. Operaator Theodor Luts väntas juubelisündmustest dokumentaalfilmi. 1933. aasta. 23.-25. juunil toimus Tallinnas X üldlaulupidu. Osales üle 16 000 esineja, sealhulgas Lätist,
suusatreener. Suusatamine toimus isegi suvel, selleks kasutati rullsuuski. Samuti oli populaarne kergejõustik ja jalgrattasport. Koolis tegutses ka seinalehe toimetus, nende ülessandeks oli kõik koolis toimuv kirja panna ja stendile üles riputada. Veel olid stendid kommunistlikest noortest, Leninist, kirjandusest, olümpiaadidest, kiituskirjadest ja käskkirjadest. 8.Traditsioonid. Kooliaasta algust ja lõppu tähistati tavaliselt piduliku aktusega. Eriti ilusad aktused olid lõpuaktused. Aga eks see on vist kõikides koolides nii. 9. Kool ja riigivõim. Koolis oli kindlasti Nõukogude liidu lipp ja Eesti Nõukode Sotsialistliku Vabariigi lipp ja koolilipp kooli fuajees. Samuti oli seinal Vladimir Ilits Lenini pilt kirjaga õppida, õppida, õppida. Koolis tähistati ka Oktoobri Revulutsiooni aastapäeva, siis korraldati ka linnas paraade ja miitinguid. Kõikidest koolidest käisid õpilased marssimas. Samuti käidi
kooliga ühte Tapa Spordikeskus, kus toimuvad õpilastel kehalise kasvatuse tunnid ning pärast praegust remonti meie koolis, olen ma kindel, et maja on väga ilus ja igal lapsel kes käib Tapa Gümnaasiumis on selle üle uhke tunne. Küsitluse kokkuvõte Kui minu isa koolis käis, siis oli koolimaja seest roheliste, pruunikate ja hallide värvidega. Maas oli linaleum ja talvel oli külm, kuna tuul puhus akendest sisse. Traditsioonidest olid neil spordipäevad, riiklikute pühade aktused, matkapäevad ja neil olid ka paraadid, kus pidi marrsima ja punaseid lippe kandma. Minu isa kõige lemmikumad õpetajad läbi aastate olid vene keele õpetaja Nadjuk, inglise keele õpetaja Greenbaum, klassijuhataja, treener ja ka füüsika õpetaja Elmu Kopelmann. Nadjuk ja Greenbaum meeldisid talle sellepärast, et nad suutsid oma aine huvitavaks teha ja nad olid temaarust normaalsed, ning Elmu meeldis sellepärast et ta oli direktor
salkade vahel. Viimastega koos tegutsesid Tallinna Peetri Reaalkooli poisid. Lahingus langes lätlasest omakaitselane staabikapten Janis Muiznieks (Johann Muischneek). Tooma ja Indreku klassivend Kalnieks, kellele kaasa tundsime, olgu viiteks sellele esimesena Eesti Vabariigi eest langenud mehele. Kaunil päikesepaistelisel 25. veebruaril loeti iseseisvusmanifest ette kirikuis ja helistati kelli, koolides toimusid pidulikud aktused. Paraku sisenesid Saksa üksused juba samal päeval Tallinna ja Eesti Vabariigi asutuste tegevus peatati. Nagu Artur Kallaste koos teiste iseseisvusidee kandjatega nii ettenägelikult mõistis, pidi tuleviku otsustama maailmasõja tulemus. 2.osa: Koolipingist rindele Olukord, millesse sattusid Indrek Kallaste ja Toomas Roo koos oma klassivendadega 1918. aasta sügisel, on paljudele tuttav romaanist ja filmist «Nimed marmortahvlil». Elu seadis
Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. Under keeldub oma käekirja näidist andmast Gailiti kogusse. Under ja Adson abielluvad. (Adson ehitab maja ja pagedes jääb see maha. Hiljem kolib sinna Tuglas, kelle muuseum seal praegugi on.) Under kujuneb oma eluajal Eesti luule ikooniks. Teda esitatakse korduvalt Nobeli preemia kandidaadiks, kuid ei võida. Under on rahvusliku kultuuriteaduse keskne sümbol paguluses: pidulikud aktused, loetakse Underi luulet, austatakse teda igatpidi. Underi looming jaguneb 3 perioodi: 1. Siuru-eelne (Noor-Eesti algusest kuni 1920. aastate alguseni), noor Under: ekstaatiline tasakaalutus, pindmisus. Luulekogus „Sonetid“ (1917) on Under veel tasakaalutu luuletaja, kuid II perioodil areneb tasakaalukaks. Luulekogu ei ole revolutsiooniline, sest selle uusromantilise põhjal, millele Under oma loomingut ehitab, on varem nooreestlaste (eriti Suitsu) välja töötatud
Esmalt võiks rääkida õppevahenditest, mis õppetööd lihtsamaks muudaksid (ülesannete kogumikud, isiklik ainealane veebileht vms), või sellest, kuidas kooli füüsilist keskkonda parandada. Siinkohal on ehk õpilasedki märganud, mida uuendada või täiendada võiks (paremad tingimused jalgrataste turvaliseks parkimiseks, eri võimalused vahetunnis aja veetmiseks jne). Korraldusliku praktilise töö saab siduda kooli traditsioonidega (aktused, kontserdid, luuleõhtud, spordi- ja lauluvõistlused), mis lühendab ideede otsimise perioodi, kuid teeb ühtlasi ülesande raskemaks, kui õpilastel on piisavat ambitsiooni kujundada üritus omanäoliseks ning meeldejäävaks. Mahukamate projektide teostamine võib toimuda ka rühmatööna, kuid sellisel juhul peab iga õpilane panustama nii praktilise kui ka kirjaliku osa valmimisse ning viimases tuleb iga õpilase individuaalne panus selgelt välja tuua. Tehes näiteks
annaabi.ee 
