Emotsioonid Põhiemotsioonid Mis on emotsioon? Emotsiooni mõiste ja olemus. • Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised
3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas. Kepikesed kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed . ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) talamus auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll.
neuronist teise Aktsioonipotentsiaal neuroni membraani elektrilise laengu muutus, neuronis liikuva signaali füüsikaline alus NS infokandja!! Puhkepotentsiaal pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud. Erutuslävi neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse Refraktaarsusperiood aktsioonipotentsiaalile järgnev aeg, mille vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis. Depolariseeruma membraan kaotab talle omase elektrilaengu Propagatsioon aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest. Kõik-või-mitte-midagi-seadus aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist.
1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Nägemine: kuidas valgussignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; peamised nägemisteed (tadlik genikulostriaat ja jmitteteadlik tektopulvinaarne) ja nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. 4. Edasi ajju.
Energiafiltrid - sensoorsed retseptorid on energiafiltrid – valgus langeb silma – retseptorid reageerivad erinvatele lainepikkustele mis viiakse edasi ajju – tõlgitakse silmade ja aju vahepeal – kuklapiirkonnas toimub samuti infotöötlus – liigub assotsiatsioonialasse mis seostab teiste asjadega Sensoorse retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks: - Nägemine – valgusenergia keemiliseks energiaks reetina fotoreteptorite abi – keemiline energia aktsioonipotentsiaaliks - Kuulmine – õhurõhu lained algul mehaaniline energia ja siis võtavad vastu auditoorsed retseptorid - AP - Maitse ja lõhnataju – keemilised moekulid sobituvad retseptoritele. - AP - Somatosensoorne süsteem – mehaaniline energia aktiveerib puudutatud retseptorid mis tekitavad aktsioonipotentsiaalne. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korral neurotransmitteritena toimivad kemikaalid mis aktiveerivad valuga seotud närvirakud ja takistavad APd
membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Aga jah.. konspektis on ta kirjutanud tõesti -50 aga loengus ta rõhutas, just +40... ((Positiivse. umbes -50mV pole? arvan ka, et -50mV)) 31. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. Na kanalid, K kanalid. Na/K pump. Veel midagi? Ligandiseoselised kanalid 32. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 100-120 m/s 33. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? umbes 4ms 34. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on raku membraanipotentsiaali kiire järsk langus (membr pot on negatiivne) ja tõus kindla reeglipära alusel. 35. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Pärast AP-d on rakk refraktoorses perioodis, mil teda ei ole võimalik enam erutada niimoodi. Seepärast ei saa impulss liikuda tagasi vaid ainult edasi selles sünapsis. Refraktoorses perioodis on Na kanalid suletud ja ainult K saab liikuda rakust välja. 36
19 Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes? ~ +50mV 20. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. K/Na-ATPaas, Na kanalid, K kanalid. 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 1m/s 100m/s mida jämedam või rohkem müeliniseeritud on närvirakud, seda kiiremini. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? Tsükli kestvus 1-2 ms. 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase membraanipotentsiaali taastumine. Seega toimub impulsi ülekandumisel membraani pidev depolariseerumine ja repolariseerumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Aktsioonipotentsiaali levik ainult ühes suunas piki aksonit on põhjustatud Na kanalite refraktsiooniperioodi esinemisest
neurotransmitterid avavad Cl või K kanalid ja tavaliselt tekitavad kerge hüperpolarisatsiooni.Tüüpilisemad virgatsained on: atsetüülkoliin, glutamaat, dopamiin, norepinefriin, epinefriin, serotoniin, histamiin, -aminobutüürhape, glütsiin. . On leitud, et lämmastikoksiid (NO) ja CO võivad olla neurotransmitteriteks 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? Ülekandumise kiirus on väga suur~100m/s. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? 1-2 ms 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase membraanipotentsiaali taastumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Sünapsiteks nim kahe neuroni ühenduskohta kus toimub impulsi edasiliikumine ühelt rakult teisele. Sünapsites toimub 5
ärrituskohast kaugemale ning normaliseerub koos ärrituse lakkamisega 2. lävi- ja üleläviärritust: membraani seisundi muutus võimaldab Na+ laviinitaolise sissevoolu, millega kaasneb kiire ja ulatuslik depolarisatsioon - puhkepotentsiaali vähenemine. Puhkepotentsiaal mitte üksnes ei vähene, vaid muutub lühiajaliselt isegi positiivseks (20 40 mV). Sellist ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nim aktsioonipotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaale on võimalik vastavate seadmetega registreerida ja graafiliselt kujutada. Aktsioonipotentsiaalis on eristatavad järgmised faasid: * depolarisatsioon * repolarisatsioon * tipp-potentsiaal * negatiivne järelpotentsiaal * positiivne järelpotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küünib kindla ulatuseni: motoorses närvirakus -45 mV-ni, lihaskius -55 mV-ni
välispinna vahel toimuvaid elektriliste potentsiaalide muutusi. Normaalselt tekivad muutused närviraku potentsiaalides rakku saabuvate stiimulite mõjul. Stiimulid on jaotuvad olemuselt kaheks alalävisteks ja ülelävisteks. Alalävine on stiimul, mille intensiivsus ei kutsu esile muutusi närvirakus. Ülelävine ehk adekvaatne stiimul on sellise intensiivsusega, mis kutsub esile potentsiaalide muutuse närvirakus. Kiiret potentsiaalide muutust nimetatakse tegevus- ehk aktsioonipotentsiaaliks ehk närviimpulsiks. Membraanipotentsiaal (puhkepotentsiaal) on selline potentsiaal närviraku sise- ja välispinna vahel, mis on iseloomulik raku puhkeolukorrale. Sel juhul on närviraku sisemus 70 mV laenguga raku välispinna suhtes. Põhjuseks on Na+ ioonide juhtimine rakust välja. Stiimulite mõju võib puhkepotentsiaali viia lävepotentsiaalini, mil pinge raku sisemuse ja välispinna vahel alaneb kuni - 55 mV -ni). See viib uute nähtuste tekkele rakus.
annaabi.ee 
