Kütuseakstiis AnnaBugajova Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli Tahkekütuseid kütusesarnast toodet ja biokütust. Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus kütuste tarbimisse lubamisel teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel Aktsiisimaksukohustuse tekkimise hetk sõltub: tarbimisse luba aktsiisikaupade käitleja staatust kütuse kasutusele võtmise või üleandmise hetk kütuse otstarbe Kütuse liik Maksustamisperiood ja deklareerimine Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kaubasaajatel on maksustamisperiood üldjuhul kalendrikuu aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtaeg järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5
· eesmärgiga hankida riigitulu, piirata luksuskaupade tarbimist v jaotada ümber ressursse. · Aktsiisi kehtestamise mõju(Kuna aktsiisid mõjutavad kauba hinda ja seetõttu võib aktsiisidega maksustamine takistada kaupade vaba liikumist ühisturul, siis harmoniseeritakse Euroopa Liidus aktsiisialaseid maksueeskirju. Peamine harmoniseerimise alane õigusakt on nõukogu 25. veebruari 1992. a direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisikaupade ja nende hoidmise, veo ja kontrolli üldise süsteemi kohta (nn süsteemidirektiiv). Direktiiv puudutab kolme aktsiisi alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi. ) Aktsisiipolitika(Maksupoliitiliste otsuste tegemisel lhtutakse enamasti vajadusest mingi kauba tarbimist piirata ja/ v riigitulusid maksimeerida.) Aktsiisisüsteemi peetakse limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas,
Käibemaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon tuleb teil esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. 1.4 Aktsiisid Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus. Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest. 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest Tulumaksuseaduses jõustus 2012. aasta aasta alguses kõige rohkem muudatusi. Ühe olulisema muudatusena vähendatakse tulust tehtavate mahaarvamiste ülempiiri. 3196 euro asemel hakkab nn vabatahtlike mahaarvamiste (eluasemelaenu intressid,
suurem osa, peaaegu pool oma sissetulekust toidu ja alkoholita joogi peale, kõige vähem aga hotellide, kohvikute ja restoranide ning üldse vaba aja peale. Teistest suurema osa moodustasid ka kulutused eluasemele ning majapidamisele. 5 Kuludetsiilide keskmises osas oli protsentuaalselt vähenenud toidu, sideteenuste ja aktsiisikaupade kulutuste osakaal. Suurem osa oma sissetulekust kulus nüüd hoopiski vabale ajale ning transpordile. Viimases, X detsiilis on olukord võrreldes I detsiiliga tunduvalt muutunud. Kulutused toidule ja alkoholita jookidele on vähenenud juba 10% piirimaile, mis on ca neli korda vähem kui I detsiilis. Sama jõudsalt on alanenud ka kulutused aktsiisikaupadele ning sideteenustele. Umbes samaks on jäänud kulutused eluasemele ning ka tervishoid pole palju muutunud
Komisjon. Ühtlasi lepiti kokku, et luuakse Läänemeremaade organiseeritud kuritegevuse vastane töörühm (Task-Force on Organized Crime in the Baltic Sea Region). Töörühm loodi 13. juunil 1996. aastal Stockholmis. Töörühma kohtumisel 1996. aasta sügisel määrati kindlaks selle eesmärgid: · uimastivastane võitlus, illegaalse migratsiooni ja autovaraste tõkestamine, tulirelvade ja radioaktiivsete materjalide salakaubanduse tõkestamine, aktsiisikaupade smugeldamise vastane võitlus, rahapesu, maksevahendite võltsimine ning isikuvastaste kuritegude toimepanemise tõkestamine; · regiooni õiguskaitseorganite vahelise koostöö süvendamine; · riikidevahelise infovahetuse parandamine õiguskaitseorganitele huvipakkuvate isikute osas; · sideohvitseride süsteemi loomine; · piiriületamise Euroopa Liidu ja Schengeni nõuetega kooskõlla viimine;
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas.
· Maamaks · Hasartmängumaks · Tollimaks Aktsiisid · Kütuse - · Alkohli - · Tubaka - · Elektri ja · Pakendiaktsiis Raskeveokimaks Kohalikud maksud on · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõiduki maks · Loomapidamismaks · Lõbustusmaks ja · Parkimistasu · Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalkie rahaliste vahendite olemasuolu · Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtunud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest. KÄIBEMAKSUSEADUS1 Vastu võetud 10. detsembri 2003. a seadusega (RT I 2003, 82, 554), jõustunud vastavalt §le 50 7. 12. 2005 (RT I 2005, 68, 528) 1. 01. 2006, osaliselt 1. 01. 2007, osa muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 1. 11. 2005 ja nende jõustumiseaeg on 23. 12. 2005 § 15. Käibemaksumäärad
ka merevedusid EL liikmesriikide vahel. EL-s on EL sisesed kabotaazhveod autovedude kõrval üks kiiremini kasvavaid veoliike. Aastatel 1991-2000 kasvas EL siseste merevedude maht 34%. Euroopa siseselt on mereveol konteineritega autoveo ees eelised järgmistel juhtudel: · Laadimis- ja mahalaadimiskohad paiknevad konteinerterminaaliga sadamate läheduses, kuni 200-300 km raadiuses. Sadamaid ühendab regulaarne laevaliiklus. · Veetakse raskeid kaupu. · Kõrge väärtusega ja aktsiisikaupade vedu, millel maanteed mööda transportimisel on vajalik konvoeerimine ja printsipaal kogu veo kestel. · Turvalisuse põhjused, kui kaubaomanikud soovivad vältida riskantseid transiitriike ning eelistavad tendiga treilerile, , mida on kerge puruks lõigata ja kaup seest varastada, rauast konteinerit. · Vedu teostatakse sellisesse Euroopa piirkonda, kust puuduvad veoautodele tagasikoormad ning veoki tühisõidu kinnimaksmine on kallis. Peamised kaubalaevatüübid.
annaabi.ee 
