ehk n-tüüpi pooljuhid. p-juhtivus mehhanism: Kui lisandi täitmata energianivoo paikneb keelutsoonis valentstsooni ülemise serva lähedal. Sel juhul võivad valentstsooni elektronid suhteliselt lihtsalt "hüpata" vabale lisandinivoole, jättes seejuures endast järele auke valentstsoonis. Augud aga võivad pooljuhis elektrivälja toimel vabalt liikuda. Selliseid lisandiaatomite energianivoosid nimetatakse aktseptornivoodeks (vastuvõtvateks) ning vastavaid lisandeid aktseptoriteks. Aktseptorlisanditega pooljuhid on seega aukjuhtivusega ehk p-tüüpi pooljuhid. pn-siire pärivoolu resiimis: Pooljuhtelektroonikas kasutatakse voolu alaldamiseks pn-siiret, mis tekib p- ja n-tüüpi pooljuhi kontaktkihis. Kui vooluallika plussklemm ühendada p- pooljuhi ning miinus n-pooljuhiga, siis n-kihi elektronid kanduvad elektrivälja toimel p-kihti. Valentstsooni augud liiguvad aga p-kihist sama välja toimel vastassuunas (samaväärne elektronide liikumisega plussklemmi suunas)
Positiivse augu järjestikune täitmine elektroniga on samaväärne positiivse augu liikumisega. Kui selline pooljuht sattub välisesse elektrivälja, siis hakkab auk liikuma välja negatiivse pooluse suunas ning pooljuhis tekib auk-lisandjuhtivus. Pooljuhte, milles tekib elektrivool sellisel viisil nimetatakse lisandjuhtideks, aukjuhtideks ehk p-tüüpi pooljuhtideks. Aatomeid, mis tekitavad aukjuhtivuse nimetatakse aktseptoriteks ehk aktseptorlisandiks. Kui pooljuhti lisada nii doonorlisandit kui aktseptorlisandit, pooljuhi elektrijuhtivuse tüüp sõltub üte või teist tüüpi lisandi kontsentratsioonist. See tähendab, kui ülekaalus on juhtivuselektronid, siis on pooljuht n-tüüpi, kui aga ülekaalus on augud, siis on pooljuht p-tüüpi. Pn-siirde e tõkekiht on spetsiaalse tehnoloogilise protsessiga saadud p-juhtivusega pooljuhi ja n-juhtivusega pooljuhi piirikiht
mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks, näiteks teatud aminohapete süntees. Eukarüootsetes organismides toimub tsükkel mitokondri maatriksis. 14.Millised elektronide transpordisüsteemi puudutavad näited vastavad tõele? a)ETS´is toimub CoA reoksüdatsioon b)ETS´is kuuluvad elektronide kandjad rühmitatakse 2 f-sesse kompleksi c)Elektronde kandjad on ETS-s reastunud elektronafiinsuse (redokspotentsiaali) suurenemise järjekorras d)ETS´i läbinud elektronide lõpp-aktseptoriteks on NAD+ e)ETS toimimisega kaasneb H pumpamine maatriksist membraanide vahelisse ruumi 15.Glükogeeni molekuli ehitus, bioloogiline roll ja paiknemine. Milline ensüüm katalüüsib glükogeeni lagunemist ja milline produkt tekib? Koosneb glükoosijääkidest. Kudedes (maksa- ja lihsarakkude tsütosoolis) ladustatud glükogeen on tähtis energiareserv ning tema lagundamine on rangelt kontrollitud. Glükogeen kui varusahhariid sünteesitakse loomades kui glükoositase on kõrge.
mittemoodustava ja mittepolaarse ühendi, n-pentaaniga. Joonis 3.1. Vesiniksidemete moodustumine vees. a) veemolekuli elektronstruktuur, vabad elektronpaarid on headeks vesiniksideme aktseptoriteks. b) Vesiniksidemete moodustumine veemolekulide vahel. Veemolekul võib samaaegselt olla nii vesiniksideme doonoriks kui aktseptoriks.
Väga madalatel temperatuuridel on pooljuhid isolaatorid reaalsetel temperatuuridel (20?C) on aga pooljuhtides vabu elektrone juba üsna palju ja seetõttu on ka materjali juhtivus märgatav. Kasutades sobivaid lisandeid on võimalik tekitada pooljuhti laengu kandjaid ja suurendada selliselt juhtivust. Kasutatavad lisandid on kas 5 või 3 valentsed. 5 valentsed on As, Sb, P ja neid nimetatakse doonorlisanditeks 3 valentsed on In, Ga, B ja neid nimetatakse aktseptoriteks. 5 valentse lisandi ühele elektronile ei ole struktuuris kohta ja ta hakkab liikuma väiksemagi energia saabumisel. Sarnane olukord tekib 3 valentsete lisandite korral. 3 valentsed lisandid hakkavad põhjustama voolu. Sõltuvalt sellest, millist lisandit on pooljuhi juhtivus suurendamiseks kasutatud räägitakse N või P- pooljuhist. N pooljuhti on tekkinud suur hulk vabu elektrone ja vool seal tekib elektronide liikumise tulemusel
oksoglutaraadi transaminatsiooni oksaloatsetaadiks ja glutamaadiks. AST esinemine nii paljudes kudedes teeb ensüümi mittespetsiifiliseks, kuid pehmete kudede kahjustuste tundlikuks markeriks. gammaglutamüültransferaas- (gamma-glutamyl transpeptidase- GGT)- dimeerne (oligomeer, mis sisaldab kahte sarnast monomeeri), karboksüpeptidaas, mis lõhustab C- terminali glutamüüli gruppidest sünteetilised substraadid ja transfeerib need peptiidideks ja teisteks sobivateks aktseptoriteks nagu näiteks glütsüülglütsiiniks. arginaas- (arginase- ARG)- uriini tsükli viimane ensüüm, sisaldab mangaani. Selle ensüümi katalüüsitud reaktsioon: arginiin+ H2O ornitiin + uurea aluseline fosfataas- (Alkaline Phospahatase) ALP või AP (SAP- seerumi aluseline fosfataas) on kasutatud maksakahjustuse näitajana juba 1920ndatest. Hüdrolüüsib mitmeid fosfaadi estreid. AP on glükoproteiin. Võib leiduda eelkõige maksas, soolestikus, neerudes, luudes.
selline kompleks seondub DNA-ga. Hapniku toimel moodustuv [2Fe-2S]2+ klaster muudab Fnr-i konformatsiooni nii et see ei ole enam võimeline dimeriseeruma. Fnr-i monomeerid DNA-ga ei seondu Dimeriseerub ja seondub DNAle- (vähem O2te,) kui rohkem O2.te siis monomeer ja ei seondu Anaeroobse hingamise kontroll kahe-komponendiliste süsteemide abil vastusena nitraadile ja nitritile Enamus geene, mis on seotud anaeroobse hingamisega, vajavad aktivatsiooniks Fnr valku. Juhul, kui elektronide aktseptoriteks on nitraat või nitrit, osalevad regulatsioonis Nar (nitrate reduction) transkriptsiooni regulaatorid. Nar valgud toimivad kahes signaaliülekande rajas: 1. NarX membraanne sensor NarL tsütoplasmaatiline regulaator 2. NarQ membraanne sensor NarP tsütoplasmaatiline regulaator. Nitraat stimuleerib mõlema sensori autofosforüleerumist. Fosforüleeritud sensorvalgud toimivad kinaasidena NarL-le ja NarP-le. Nitrit seevastu stimuleerib küll NarQ-vahendatud NarP ja NarL
on represseeritud anaerobioosis ja kompleks ise inhibeeritav NADH poolt. Anaeroobsetes tingimustes metaboliseeritakse püruvaat peamiselt püruvaadi-formiaadi lüaasi toimel, mille tulemusena moodustuvad atsetüül-CoA ja formiaat. Juhul, kui puuduvad hapnikule alternatiivsed 55 elektronaktseptorid, metaboliseeritakse need ühendid fermenteerimise käigus lõpp-produktideks. Anaeroobsel hingamisel on terminaalseteks elektronide aktseptoriteks fumaraat, dimetüülsulfoksiid (DMSO), trimetüülamiin N-oksiid (TMAO), nitrit ja nitraat. Nende ühendite koosesinemisel kasutatakse neid samaaegselt, kuid nitraat on võrreldes teistega eelistatud. Valiku tegemine anaeroobse hingamise ja käärimisradade töötamise vahel on kontrollitud globaalsete regulaatorite abil. Samuti ka see, kas domineeriv on anaeroobne nitraatne hingamine või mõni teine anaeroobne hingamisrada.
n-juhtivus, nimetatakse n-pooljuhiks. Vastupidine pilt tekib siis, kui lisanditena kasutada kolmevalentseid aineid, nagu boori (B), galliumi (Ga) või indiumi (In). Sel juhul jääb struktuuris üks elektron puudu. See koht võib aga täituda kõrvalaatomi elektroniga ja tekibki struktuuri auk (vt. joonis 4.4). Seega tekitas kolmevalentne lisand aukjuhtivuse. Vool sellises p-pooljuhis tekkib aukude liikumisena. Aukjuhtivust tekitavaid lisandeid nimetatakse aktseptoriteks. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.21 JOONIS 4.4. On muidugi ilmne, et lisandjuhtivuse augud ja elektronid käituvad analoogiliselt omajuhtivuse laengukandjatega. Üheaegselt lisandjuhtivusega esineb aines alati ka omajuhtivus, mistõttu materjalis leidub nii elektrone kui auke. Vastavalt kasutatud lisanditele on aga üks või teine ülekaalus,
Pooljuhti, kus lisanditega on tekitatud N-juhtivus, nimetatakse N- pooljuhiks Vastupidine pilt tekib siis, kui lisanditena kasutada kolmevalentseid aineid, nagu boori (B), galliumi (Ga) või indiumi (In). Sel juhul jääb struktuuris üks elektron puudu. See koht võib aga täituda kõrvalaatomi elektroniga ja tekibki struktuuri auk (vt. joonis 1.4). Vool sellises pooljuhis tekib aukude liikumisena Seega tekitas kolmevalentne lisand aukjuhtivuse. Aukjuhtivust tekitavaid lisandeid nimetatakse aktseptoriteks Ptype semiconduktor Auk Lisandi aatom (aktsptor) 5 JOONIS 1.4. Üheaegselt lisandjuhtivusega esineb aines alati ka omajuhtivus, mistõttu materjalis leidub nii elektrone kui auke. Vastavalt kasutatud lisanditele on aga üks või teine ülekaalus, N- pooljuhis on ülekaalus elektronid ja nad on seal enamuslaengukandjateks ning seal
Pooljuhti, kus lisanditega on tekitatud N-juhtivus, nimetatakse N-pooljuhiks Vastupidine pilt tekib siis, kui lisanditena kasutada kolmevalentseid aineid, nagu boori (B), galliumi (Ga) või indiumi (In). Sel juhul jääb struktuuris üks elektron puudu. See koht võib aga täituda kõrvalaatomi elektroniga ja tekibki struktuuri auk (vt. joonis 1.4). Vool sellises pooljuhis tekib aukude liikumisena Seega tekitas kolmevalentne lisand aukjuhtivuse. Aukjuhtivust tekitavaid lisandeid nimetatakse aktseptoriteks Ptype semiconduktor Auk Lisandi aatom (aktsptor) JOONIS 1.4.
annaabi.ee 
