LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) valgusallikas vedelkristall
värve; võib olla ka palju õhem ja kergem kui praegu turul olevad LCD-ekraanid. Sarnaselt võivad OLED-ekraanid hämaras ruumis saavutada suurema kontrastsuse kui tavalised LCD- ekraanid. OLED-ekraane on kahte põhitüüpi: ühed, mis baseeruvad väikestel molekulidel, ja teised, mis kasutavad polümeere. OLED-ekraanid võivad pikslite adresseerimise kasutada kas passiivmaatriks- (PMOLED) või aktiivmaatriksskeeme. Aktiivmaatriks-OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistoride kihti tagaküljel, et lülitada iga konkreetne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. 4.4 Curved Monitor 5. Videoliidesed Kuvari ja videokaarti ühendamiseks kasutatakse kolm levinumat videosisesendit/-väljandit: VGA (inglise keeles Video Graphics Array) on analoogvideoliides, mille lahutusvõime on 640 x
valgust (90¤). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis läbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle või mitte, olenevalt elektroodide pingest. Vedeklristallist teisel pool asub 90¤ polariseeriv filter, mille läbib ainult polariseeritud valgus. Passiivne maatriks: tavaline rea & veeru valimine paneb ruudu helendama, helendab niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid.
ühendatud dekooder, mille väljundis on iga sisendkoodi korral aktiivne vaid üks väljund. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad käsukoodi, kuid käsus võib olla ka aadress või andmed. Käsu etapid: käsukoodi laadimine, dekodeerimine, operandide laadimine, operatsiooni täitmine ALUs, tulemuse salvestamine. II. LCD, LED, OLED ja plasmakuvarid.(Passiiv- ja aktiivmaatriks). LCD ehk vedelkristallkuvar. Kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristall. Molekulid võtavad soonte suuna, kuna sooned on risti, tekivad keerdunud ahelad. Kui valgus ahelaid läbib, muutub selle polarisatsioon 90kraadi. Kui vedelkristalli mõlemale poolele panna elektroodid ja lasta läbi pinge, siis joonduvad molekulid elektrivälja järgi. Kui valgus läbi lasta, säilib esialgne polarisatsioon.
LCD-kuvari tööpõhimõte: Passiivmaatriksis kasutatakse lihtsat võret pingestamaks konkreetset ekraanipikselit. Klaasplaatidele kantakse läbipaistavast juhtivast materjalist triibud. Vedelkristall paigutatakse klaasplaatide vahele, plaatide väliskülgedele kantakse polariseeriv kile. Konkreetse pikseli sisselülitamiseks rakendatakse pinge ühe võre tulba ja teise võre rea vahele. 7 8 Aktiivmaatriks- LCD ehitatakse tavaliselt õhukeste kilede transistoreid (Thin Film Transistor) kasutades. Transistorid paiknevad vahetult selle vedelkristalli taga, mida nad juhivad. Konkreetse pikseli poole pöördumisel lülitatakse sisse sobiv rida ja siis saadetakse laeng vajalikule tulbale. Kuna kõik teised tulbad on välja lülitatud, siis jõuab laeng ainult õige pikselini. Kui soovime värvilist pilti, siis kasutatakse punast, rohelist ja sinist filtrit alampikselite värvimiseks.
polariseerib valgust (90¤). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis läbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle või mitte, olenevalt elektroodide pingest. Vedeklristallist teisel pool asub 90¤ polariseeriv filter, mille läbib ainult polariseeritud valgus. Passiivne maatriks: tavaline rea & veeru valimine paneb ruudu helendama, helendab niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid.
polariseerib valgust (90¤). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis läbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle või mitte, olenevalt elektroodide pingest. Vedeklristallist teisel pool asub 90¤ polariseeriv filter, mille läbib ainult polariseeritud valgus. Passiivne maatriks: tavaline rea & veeru valimine paneb ruudu helendama, helendab niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid.
................................................................ 37 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. VT XVIII piletit.............................................37 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. VT XXII piletit.....................................................................................37 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. VT II piletit..........37 XXVI........................................................................................................................................ 37 1. Loendurid. VT II piletit..................................................................................................... 37 2. Pooljuhtmälud. VT XIII piletit............................................................................................ 37 3. Analoog ja digitaal info
parameetrid. LCD ehk vedelkristall monitorid Kasutusel algselt sülearvutites, kuna on enda mõõtmetelt väiksed. Nüüd kasutusel ka tavaarvutite kuvaritena, ei arvestata värskendus sagedust LCD suudab võimaldada suuremat eraldusvõimet kui CRT monitorid väiksemate tollide juures Parameetrid: pixleid 65MHz, värskendussagedus nii horisontaalne kui vertikaalne, reageerimsikiirus ms, vaatenurk nii horis, kui vertik, sama ka polariseerimisnurk Jagatakse: passiv ja aktiivmaatriks Passiv: koosneb kahest klaaspinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaaspindadele on kantud elektroodid veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metallühendist indiumtinaoksiidist, värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter: STM (Super Twisted Nematic), DSTN, FCSTN, Aktiiv: TFT (Thin film Transistor), mille peamiseks osaks on klaaspinna peale kantud õhuke fotolitograafia
Paarsusbitiga ei ole võimalik tuvastada muudetud bitti, see ainult teavitad kas tegu on õige või vale koodiga. Vigu parandavad koodid lisavad rohkem bitte kui avastavad koodid. Vigu parandavate koodidel peab Hammingi distants kahe õige koodi vahel olema vähemalt 3. Valitakse lähemal olev kood. Seda võib vaadata ka kui, et igal õigel koodil on ühe biti moondumise korral eraldi valede koodide hulk. Sisend-väljund: LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kuvariskasutatavad vedelkristallid ei emiteeri valgust vaid moduleerivad tagant tulevat valgust (juhivad läbilastavat valgust). Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil sooned. Kristalli molekulid võtavad soontega määratud suuna. Et aga soonte suunad on risti, tekivad kahe klaasiplaadi vahel keerdunud aheled (twisted effect). Kui valgus läbib selliseid ahelaid, muutub ta orientatsioon 90kraadi. Olukord muutub kui panna mõlemale poole elektroodid ja
Kasutamine analoogiliselt baseerimise adresseerimisega. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab programmis tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kuvaris kasutatavad vedelkristallid juhivad läbipaistvat valgust. Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil on sooned. Soonte suunad on plaatidel risti ja klaasplaatide vahel tekivad keerunud ahelad. Valguse läbimisel muutub esialgu polarisatsioon 90 kraadi. Kui mõlemale poole panna elektroodid ja lasta läbi pinge, siis vedekristalli molekulid joonduvad elektrivälja järgi olenemata soonte suunast. Valgus läbib vedekristall ja jätab esialgse polarisatsiooni
Protsessoritootjad väljastavad spetsiaalselt sülearvutitele mõeldud protsessoreid (Pentium M, Celeron, Core Duo Intelilt; Athlon, Turion 64 ja Sempron AMD-lt), mis jäävad oma lauaar- vuti analoogidest taktsageduse poolest maha, kuid tarbivad tunduvalt vähem energiat ning seeläbi eraldavad ka vähem soojust. Monitori rollis kasutatakse korpusega kokkuehitatud aktiivmaatrikskuvareid (active matrix LCD), varasemal ajal ka passiivmaatrikskuvareid. Aktiivmaatriks- ja passiivmaatrikstehno- loogia erinevad selle poolest, et viimasel kasutatakse ainult juhtivaid radasid pikslitele sig- naali andmiseks, esimesel on aga pikslite juures ka transistorid ja kondensaatorid, mis hoia- vad pikslil mõnda aega ise signaali. Selle tulemusena saadakse aktiivmaatrikskuvaritel kõrge kontrastsuse ja hea reaktsiooniajaga pilt. Igal aktiivmaatrikskuvaril on pikslite arv maatriksil fikseeritud, st. kuvaril on olemas füüsiline lahutusvõime
annaabi.ee 
