Rikkevoolu kaitselüliti tööpõhimõtte on kaitsta inimesi ja loomi tekitatud rikkevoolu kahjude eest. Elektriarvesti- on mõõteriist, mis mõõdab tarbitud või toodetud elektrienergiat. Tarbitud elektrienergia loetakse digitaalsignaaliga iga tunni järel. Elektrinäidikult on meil võimalik näha LCD- või LED- ekraanilt, kus vahelduvad öise ja päevase tarbimise KWH (kilovatttunnid) iga veerand minuti tagant. Tavalisel tarbijal (kodutarbijatel) mõõdetakse aktiivenergiat ainult. Tarbijad, kellel on suur ühendusvõimus mõõdab elektriarvesti ka reaktiivenergiat. Tänapäeval pannakse elektrikappidesse elektronarvesteid, mis võimaldavad ka näitude kauglugemist. See tähendab seda, et meil on võimalik oma nutitelefonist nt eesti energia appist vaadata päevast ja öist elektrivoolu tarbimist. Erinevad elektrikilbid erinevates kohtades Liitumiskilbid- Asetsevad hoone krundil, välisseinal või liitumiskarbis.
mille eest hoolitseb EE Televõrk. 10. Dispetšisüsteemi kasutajaliides Ehk MicroSCADA. Erinevate õigustega kasutajatel erinevad liidese omadused kasutada. MicroSCADA eeldab, et elektriseadmed klassifitseeritakse alajaamade ja nende elektriliste ühenduste kaupa. Häiretena on dispetseritel punane täpp mis näitab kõiki häireid. 11. Elektrienergia kaugmõõtesüsteem (Multifunktsionaalne kaugmõõtesüsteem) Saab mõõta nii reaktiiv kõi aktiivenergiat, fikseerida koormustippe, sättida tariifivahemikke, teha koormuse seiret erinevatel aluste, saada andmeid elektri kvaliteedi kohta. 12. Elektrienergia kaugmõõtesüsteem (Kaugmõõtesüsteemi andmeside) Arvestite andmed edastatakse mõõteterminali (kontsentraatoritesse). Andmeside toimub võrgu kõrgsageduskanali kaudu (distribution line carrier, DLC), telefonivõrgu kui kaabeltelevisioonkanali abil. 13. Elektri kvaliteedinäitajad 14. Elektri kvaliteedimõõtur 15
mahtuvuslikust takistusest suurem siis on ahel induktiivse iseloomuga ning on reaktiivvõimsuse tarbija. Vastupidisel juhul on ahel mahtuvusliku iseloomuga ning käitub reaktiivvõimsuse allikana. Aktiiv- ja reaktiivenergia Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia , mõõtühikuks Wh või kWh. Reaktiivenergia , mõõtühikuks varh või kvarh. Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia-arvestiga, reaktiivenergiat reaktiivenergai-arvestiga. Energeetikas hinnatakse keskmist võimsustegurit mingi ajavahemiku (päeva, kuu, aasta) jooksul. See avaldub valemiga Ülesanne Ettevõttes fikseerisid elektriarvestid 24 tunnise tarbimise korral aktiivenergia näiduks 800 kWh ja reaktiivenergia näiduks 100 kvarh. Milline on ettevõtte keskmine võimsustegur? Kolmefaasiline vool Tänapäeval töötavad elektrijaamad toodavad kolmefaasilist voolu.
Voolutõugete vähendamiseks kasutatakse tähest kolmnurka ümberlülitamisega käivitust. Siis väheneb pinge 1,73 korda, käivitusvool ja moment vähenevad aga kolm korda. Lühis- ja faasasünkroonmootorite juures on kasutatavad kõik kolm pidurdusviisi: rekuperatiiv-, vastulülitus- ja dünaamiline pidurdus. 1) Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest. Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks. Rekuperatiivpidurdust kasutatakse näiteks koormuse langetamisel suure kiirusega. Võrku lülitatud asünkroongeneraatoriga tuulejõujaama generaator on rekuperatiivpidurduses asünkroonmootor. 2) Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna muutmisel. Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas.
3. Kuidas vooluresonantsi saada? 4. Milline on resonantsi korral vooluringi kogutakistus? 5. Milline on vooluresonantsi korral ahelas vool? 6. Kus vooluresonantsi kasutatakse? Kas vooluresonants on ohtlik nähtus? 55.Võimsustegur 1. Mida tähendab cos ? Kui suur võib cos maksimaalselt olla? 2. Miks püütakse cos parandada? 3. Mis kasu on cos tõstmisest? 4. Mida tehakse cos parandamiseks? 54.Aktiiv- ja reaktiivenergia 1. Mida nimetatakse energiaks? 2. Millega mõõdetakse aktiivenergiat? 3. Mis ühikutes aktiivenergiat mõõdetakse? 4. Millega mõõdetakse reaktiivenergiat? Mis on mõõtühikuteks? 55.Kolmefaasiline vool. Kolmefaasilise voolu saamine. 1. Miks kasutatakse kolmefaasilist vahelduvvoolu süsteemi? Mis on kolmefaasilise voolu eeliseks? 2. Millist voolu nimetatakse kolmefaasiliseks vahelduvvooluks? 3. Joonestada lihtsaim kolmefaasilise voolu generaator. Kuidas saadakse kolmefaasilist vahelduv voolu? 4. Nimetada kolmefaasilist vahelduvvoolu iseloomustavad
β ≤ –10. 4. Tõusev tunnusjoon (4, joon. 2.3). Moment kasvab nurkkiiruse suurenemisel. Tõusva tunnusjoonega on alalisvoolu liitergutusmootor, millel on ülekaalus vastusuunatud jadaergutusmähis, samuti asünkroonmootor käivitamise alguses. 25. Asünkroonmootori pidurdus. Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest. Mootori emj. on suurem pingest. Muutuvad rootori voolusuund ja moment. Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks. Rekuperatiivpidurdust ka- sutatakse näiteks koormuse langetamisel suure kiirusega. Mootor lülitatakse koormuse allalaskmisele, koormusmomendi mõjul ületab rootori nurkkiirus sünkroonkiiruse. Pidurdusmoment on võrdne takistusmomendiga Mp=Mt. Koormus laskub püsiva nurkkiirusega. Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna muutmisel. Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas
tavaliste vattmeetritega. Vattmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse nii, et jälgitava voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk oleks 90 kraadi. Sümmeetrilise koormuse korral saab reaktiivvõimsust Q kolmefaasilises süsteemis mõõta ühe vattmeetriga. Elektrienergia mõõtmine: Elektrienergia mõõtmiseks vahelduvvooluahelais kasutatakse ühe-, kahe- ja kolmeelemendilisi induktsioonsüsteemi arvesteid, alalisvooluahelais on kasutatavamad elektrodünaamilised arvestid. Hõlpsamalt saab aktiivenergiat Wa kolmefaasilises ahelas mõõta kahe- või kolmeelemendilise arvestiga. Kolmejuhtmelises ahelas tehakse mõõtmised kaheelemendilise arvestiga. Reaktiivenergiat Wr, juhul kui koormus on sümmeetriline, saab määrata kahe ühefaasilise arvesti abil. Energia Wr leidmiseks tuleb arvestite näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng. Seadmeid, mis on määratud mehhaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks või vastupidi nim. ele
niisuguste mootoritega rööbiti ühendada kondensaatorid. Niisugust tegevust nimetatakse võimsusteguri parendamiseks. 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia Wa = P t = U I t cos Wa aktiivenergia vatt-tundides (Wh) P aktiivvõimsus vattides (W) t aeg tundides (h) Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti süsteemivälist 100 ühikut vatt-tund, enamasti selle kordseid ühikuid kilovatt-tund ja megavatt-tund. 3 3 1 kilovatt-tund = 10 vatt-tundi =3600·10 vattsekundit 6 3 1 megavatt-tund = 10 vatt-tundi = 10 kilovatt-tundi. Reaktiivenergia Wr = Q t =U I t sin Wa reaktiivenergia vartundides (varh) P reaktiivvõimsus varides (var)
Reaktiivtakistus on põhjustatud induktiivsuspoolist või mahtuvuskondensaatorist. Ideaalsed induktiivsused L ja mahtuvused C omavad ainult imaginaarsed reaktiivtakistust Z L= jL või ZC=1/jL , kus on sagedus. Elektrienergi arvestamine - Kasulikku tööd teeb ainult aktiivtakistus. Reaktiivtakistus nihutab voolu ja pinget, kuid koormab ülekandeliine. Elektrienergiaarvestid mõõdavad aktiivkomponenti või reaktiivkomponenti. Aktiivenergiarvesti suudab mõõta lubatud hälbe piirides ainult aktiivenergiat E= UIt, kus t on aeg voolu ja pinge faasi nihkega kuni cos = -0,5 (induktiivsus) või või cos =0,8 (mahtuvus). 28. MÕÕTEVAHENDITE OMADUSED Mõõtesüsteemi tundlikkus, sensitivity of a measuring system - Mõõtesüsteemi näidu muutuse ja selle tekitanud mõõtesuuruse väärtuse muutuse suhe. Mõõtesüsteemi tundlikkus võib sõltuda mõõtesuuruse väärtusest. Mõõtesüsteemi selektiivsus, selectivity of a measuring system - Mõõtesüsteemi omadus, kui mõõtesüsteemi
niisuguste mootoritega rööbiti ühendada kondensaatorid. Niisugust tegevust nimetatakse võimsusteguri parendamiseks. 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia Wa = P t = U I t cos Wa aktiivenergia vatt-tundides (Wh) P aktiivvõimsus vattides (W) t aeg tundides (h) Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti süsteemivälist 100 ühikut vatt-tund, enamasti selle kordseid ühikuid kilovatt-tund ja megavatt-tund. 3 3 1 kilovatt-tund = 10 vatt-tundi =3600·10 vattsekundit 6 3 1 megavatt-tund = 10 vatt-tundi = 10 kilovatt-tundi. Reaktiivenergia Wr = Q t =U I t sin Wa reaktiivenergia vartundides (varh) P reaktiivvõimsus varides (var)
annaabi.ee 
