autonoomse närvisüsteemi alla kuuluvad... Näärmetesse, eluditesse ja skeletlihastesse signaale viivad närvid Kuidas toimib parasümpaatiline närvisüsteem? Aktiveerub puhkeolekus. Kontrollib seedeelundite tahtust. Igasse elundisse suunduvad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise närvisüs. närvikiud. Mis aitab kahjustunud aksonil taastuda? müeliintuppe tekivad närvikiu ümber neuroglüarakud. See toimib isoleerkihina ümber neuriidi. Kiirendab impulsi kulgemist ja aitab aksonil taasutuda. Mille abil toimub ioonide liikumine läbi rakumembraani? Valkude, ioonkanalite ja ioonpumpade abil. Millisel juhul kasutatakse ioonpumbas lisaenergiana ATP energiat? Ioonide liikumine toimub madalama kontsentratsiooniga poolelt kõrgemale. Selgita, kuidas saad aru aktsioonipotensiaali tekkimisest ja
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas).
retseptorile mõju avaldamist. Nad ei ole retseptoriga kontaktis sedavõrd kaua, et põhjustaksid tolerantsuse tõusu. Morfiin seostub samuti dopamiinineuronitele, ent ei suuda enam dopamiini vabanemist kontrollida. Valu Heroiinil on ka valuvaigistav toime. Kui valu muutub liiga tõsiseks, püüab keha end kaitsta vabastades endorfiine. Endorfiinid seostuvad opioidiretseptoritele, mis asuvad substants P neuroni aksonil. See aeglustab valuimpulsi ülekannet. Seejärel tulevad endorfiinid retseptorite küljest lahti ja lammutatakse koheselt. Naturaalsed endorfiinid ei ole sõltuvusttekitavad, sest nad ei ole retseptoriga kontaktis sedavõrd kaua, et põhjustaksid tolerantsuse tõusu. Heroiin muudab normaalolekut järgmiselt: Keha muudab heroiini morfiiniks. Alguses toimib morfiin samamoodi kui endorfiinid. Morfiin seostub substants P aksonil asuvatele retseptoritele ja blokeerib substants P vabanemise
Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele. MÕISTEID: Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked Rakukeha- soma e.perikaarüon Jätked – dendriit + neuriit Neuriit- akson e.telgsilinder Närvikiud – närviraku jätke koos gliiaga Neurofibrill – koosneb kokkukleepunud neurofilamentidest ja nerotuubulitest(artefakt) Müeliintupp – moodustunud Schwanni rakkude poolt Schwanni rakk – neurolemmotsüüt Neurolemm – kest Ranvier soonis – Aksonil olev kahe Schwanni raku vahel olev sälk. Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsiooniga gliiarakkudest. Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüonist ehk soomast ja jätketest-akson ja dendriidid. Neuroni ehitus Raku keha: elu tugi ja informatsiooni integratsioon struktuuridesse
neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude aktivatsioonimustrid. Vähemalt 1000 erinevat sensorit, mis omavad sarnast üldstruktuuri, kuid erinevused on peenstruktuuris. Retseptoreid determineerib arvukas geenide komplekt. Signaaliülekanne on seotud G-valkude, cAMP ja viimastest sõltuvate katioonkanalitega, kuid leitud on ka teiste signaalainete olemasolu. Retseptori aktivatsiooni tulemuseks on membraani depolarsiatsiooni ja AP genereerimine aksonil. Haistmisteed ja keskused: bulbus olfactoriuses konveregeeruvad primaarsete rakkude aksonid mitraalrakkudele (umbes 1000:1). Lisaks neile on bulbuses veel periglomerulaarrakud ja somerrakud, mis kõik koos moodustavad lokaalseid närvivõrke. Mitraalrakkude aksonid moodustavad tractus olfactorius lateralise, mis läheb area praepiriformisesse ja lobus piriformisesse, amügdalasse ja entorinaalkoorde, millest sugenevad ühendused
Väheneb membraani läbilaskvus naatriumi ja suureneb kaaliumi suhtes. • Repolarisatsioonifaas: Puhkeolekule iseloomuliku membraani polarisatsiooni ja ioonide jaotuse taastumine. • Hüperpolarisatsioon: Kaaliumi kanal jääb veidi kauemaks lahti ja laeng läheb kergelt positiivseks. Leidsime prefertaalse perioodi: aja, mis kulub, et saaks esile kutsuda uue aktsioonipotentsiaali. Selle leidsime arvutuste teel. 3-4 m/s kulus aksonil, et sama aktsioonipotentsiaal anda Difaasiline aktsioonipotentsiaal: aktsioonipotentsiaali ekstratsellulaarsel registreerimisel. Monofaasiline aktsioonipotentsiaal: selle saamiseks tuli teise registreerimiselektrooni piirkonnas teise elektroodi piirkonda takistada, pannes ligatuuri registreerimiselektroodide vahele. Närvikiud kaotavad erutusjuhtivuse võime ja nii saadaksegi monofaasiline aktsioonipotentsiaal.
Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab Na+ - või K+- kanali avanemise ja sensoripotentsiaali tekke. Signaaliülekanne on seotud G-valkude, cAMP ja viimastest sõltuvate katioonkanalitega, kuid leitud on ka teiste signaalainete olemasolu (IP3, cGMP, CO). Retseptori aktivatsiooni tulemuseks on membraani depolarsiatsiooni ja AP genereerimine aksonil. Haistmismeele sensorid ehk haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis. Õhk sattub siia põhiliselt difusiooni teel või kiire ja sageda hingamise abil. Haistmisrakke on 40-100 miljonit. . Lõhnaainete vastuvõtt on seotud sensori ehituse erinevustega. Lõhnaaine seotakse spetsiifilise suuruse ja kujuga vastavasse molekuli äratundmiskohta, kus tekib sensoripotentsiaal ( Na ja K kanalite teema) Haistmisrakud on
Ja teismelisel on ... tulevad sisse tagasi ja on täiesti töökorras. Tüdrukutel teatud funkid .... Võrsumine ehk sprouting – kas tekib uus kollateraal või paraterminaalne (plaadi suuremine Ükskki haigus ei tee aju paremaks ehk nt tekita kõnet vms. Kui on vasakuajupoolkera aksonil) või siis kotakt luuakse ebatavvalise koha juures (vt slaidi kus on 3 pilti reas- must kahjustus, siis on häirunud nii verbalane kui mitteverbaalne. Meestel aga kõnefunki pidurud valget) ons amal tasemel ja mitteverbaalne fukn on neil suht hea. Parema ajupoolkera kahjus korral
annaabi.ee 
