Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades. Loogiliselt võimalik on kõik see, mis võib kehtida vähemalt ühes võimalikus maailmas (ja see, mis kehtib tegelikult). Loogiliselt mittevõimalik on kõik see, mis pole võimalik mitte üheski võimalikus maailmas. ! 12/14 35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et…; on ümberlükatud, et…; on lahendamatu, et…) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p
Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades. Loogiliselt võimalik on kõik see, mis võib kehtida vähemalt ühes võimalikus maailmas (ja see, mis kehtib tegelikult). Loogiliselt mittevõimalik on kõik see, mis pole võimalik mitte üheski võimalikus maailmas. ! 12/14 35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et...; on ümberlükatud, et...; on lahendamatu, et...) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p
Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühiskonna ja inimese suhe, miks mõni asi on väärtuslikum kui teine jne. Filosoofia on mõtlemisviis, mis tegeleb nende 3 suure valdkonnaga. Filosoofia esitab küsimusi, nagu *Kas universumil on üldse mõtet? *Kuidas peaksime elama? *Kas looduses valitseb korrapära Filosoofia teke Vana-Kreekas: Aksioloogilised probleemid olid ka teistes kultuurides olemas, kuid klassikaline filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus.
võimalik. Lause Mart Laar oli EV peaminister 1999.a. on võimalik, kuid pole paratamatult
tõene.
Kuna lause on mittevõimalik siiss, kui ta on paratamatult väär:
¬p = ¬p, saame ja avaldada teineteise kaudu:
p = ¬¬p;
p = ¬¬p
Iga tõene lause on võimalik, iga paratamatu lause on tõene.
Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades.
AKSIOLOOGILISED (ik axiological) modaalsed laused (
? Kas ma peaksin parandama maitset (maitse-teraapia), või juhul kui tegemist esteetilise/kunstilise tahtenõrkusega (akraasia), koguma lihtsalt tahtejõudu? Kas hea kunst kohustab mind meeldimisele? Ja halb kunst mitte- meeldimisele? 4. Millistest eeldustest sõltub vastus küsimusele 'kas hea kunst peab meeldima'? Vastus küsimisele, kas hea kunst peab meeldima, sõltub mitmetest asjaoludest, nn muutujatest, mida võidakse erinevalt tõlgendada: 1.Objekt, 2.Aksioloogilised eeldused, 3.Psühholoogilised eeldused, 4.Temporaalsed eeldused, 5.Deontilised eeldused. (on siin lähiküsimuste raames lahti kirjutatud). 5. Mida saab silmas pidada fraasiga ,,hea kunst"? Objekt: "Hea kunst"? Personaalne tõlgendus: Kellegi isiku poolt tema enese hinnangustandardite alusel heaks hinnatud kunst (mis võib lahkneda ühiskondlikult heaks tunnistatud kunstist). Impersonaalne tõlgendus: Kunstiteosed mida ühiskonnas peetakse
Kui reaalsus on osaliselt produtseerivad, siis on ka tõed. Tõde pole midagi, mida peame pasiivseelt aktsepteerima, vaid see avab võimaluse aktiivsusele. Järeldus: ratsionalistide ja pragmatistide erinevus (lk 148). Me loome uut reaalsust, mis vastab meie soovidele jm paremini. Seminar 8. Friedrich Nietzsche. Antikristus. Nietzsche teos “Antikristus” (katkend) probleemipüstitus ontoloogilised ja aksioloogilised lähtekohad kristluse-kriitika lähtekohad kaasaegse filosoofia “arheoloogiline” käsitlus Kanti ja kantiaanluse kriitika kristluse ajaloolis-psühholoogiline rekonstruktsioon tuleviku filosoofia Probleemipüstitus: Postmetafüüsilisel ajastul filosoofia roll. Siin on eeldus, et teadus on põhiline moderniseeriv jõud. Teadusele ennast nii instrumentaalselt ei allutata
on mõlema toimingu sooritamine. O(p ¬p) Toimingu sooritamine või selle mittesooritamine on kohustuslik. MODAALSE LOOGIKA LIIKIDEST Ülalpool juba käsitleti aleetilist loogikat ning deontilist loogikat. Siinses alajaotuses tutvustatakse põgusalt aksioloogilisi ja episteemilisi modaalsusi. FORMAALNE AKSIOLOOGIA (formal axiology) on väärtushinnangute modaalne loogika. Aksioloogilised (axiological, kr sõnast 'väärtuslik') modaalsed laused väljendavad väärtushinnanguid. Väärtuse (value) abil saab hinnata tegevusakte, sündmusi või objekte, omistades neile kas positiivse, neutraalse või negatiivse hinnangu, lähtudes üksikisiku või isikute rühma standarditest. Väärtushinnangutel on mitu aspekti: · hinnangu objekt hinnatav tegevusakt, objekt, subjekt, nähtus (nt kuritegu, kauba kvaliteet, linnapea, tööpuudus);
mahus vähemalt ühes eelduses 21. Ühekohalist predikaati käsitletakse sageli, kui indiviidide omadust 22. Konjunktsioon on tõene siis ja ainult siis, kui kõik osalaused on tõesed 23. Kui kehtiva kategoorilise süllogismi üks eeldus on osaeitav, siis järeldus peab olema osaeitav 24. Kahe lause konjunktsiooni tõesusaste hägusloogikas on komponentlausete tõesusastmetest väikseim 25. Kui termini (mõiste) sisu väheneb, siis sama termini (mõiste) maht suureneb 26. Aksioloogilised modaalsused väljendavad hinnanguid 27. Kui dilemmas esineb järeldustüüp modus tollens, on tegemist destruktiivse dilemmaga 28. Valem on disjunktiivsel normaalkujul, kui see koosneb erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni ehk elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonid 29. Kui kategooriliste väidete loogilises ruudus on üldeitav väide väär, siis on paratamatu, et vastav osajaatav väide on tõene 30
annaabi.ee 
