1.Akadeemiast Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi
Prantsuse maalikunsti standardid määras Akadeemia, uuendusi peeti võimalikeks ainult Akadeemia kitsastes raamides. Akadeemia ei dikteerinud mitte ainult maalide sisu (hinnati ajaloo- ja religiooniteemasid ning portreesid), vaid ka tehnikaid. Akadeemia hindas süngeid, konservatiivseid toone. Au sees olid rafineeritud kujundid, mis lähemal vaatlusel peegeldasid reaalsust. Kõik pintslitõmmete jäljed tuli kõrvaldada, et kunstis ei avalduks kunstniku isiksus, emotsioonid ja tehnikad. Akadeemial oli iga-aastane kunstinäitus Salon de Paris (Pariisi Salong), ja seal väljas olnud tööde autorid võitsid auhindu ja said tellimusi. Näitusel sai välja panna ainult zürii poolt heaks kiidetud töid. Züriid juhindusid Kunstiakadeemia väärtustest. Noored kunstnikud maalisid heledamates ja eredamates värvides kui suurem osa eelmise põlvkonna kunstnikest, lähtudes Gustave Courbet', Winslow Homeri ja Barbizoni koolkonna realistlikust stiilist
peetud lihtsalt üheks müüdiks, vaid see on ainulaadne sündmus kogu ajaloos. See tähendab seda, et jumal sai selles maailma inimeseks, siis on see mailm eriline paik lunastuse tähenduses. Me ei sünni teise maailma uuesti. Inimese elu on väga unikaalne väärtus. Üksikisiku tegudel on väga oluline roll. II Kristluse kokkupuuted Antiikse filosoofiaga Kristlus vs filosoofia. Kiriku isa Tertullianus on kirjutanud: "Mis on Jerusalemmal tegemist ateenaga, mis on ühist akadeemial ja kirikul?" rooma haritlased nägid kristlust kui midagi kaasaegset. Edasi liikumiseks tuli haritlasi enda poole võita. APOLOGEEDID- tegelesid kristliku usu põhjendamise, kaitsmise ja selgitamise, kasutades haritlaste keelt. Nad püüdsid selgitada, et kristlus on filosoofia kõrgeim vorm. Esimeseks tähelepanuväärsemaks apologeediks on Justinus Märter (100- 165 a) Suri märtrina. Juba enne kristlust on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest
(Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014) 3.2 SKA tutvustus: Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). Viime neis valdkondades läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakume juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes. Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike-Maarjas (päästekolledži päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledž üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledži piirivalvekooli. Kõigis õppekeskustes on õpilastele loodud mugavad õppe- ja olmetingimused. Näiteks on
Ei oma naist, oma lapsi, oma eluruumi. Üksik inimene on uputatud tervikusse. Tema arvamuse kohaselt vajasid inimesed toimimiseks riiki ja tema seisukoht oli, et mehed kui naised on võrdsed. Aristoteles Kui Aristoteles Platoni akadeemiasse jõudis, siis oli ta 18 aastane, ta oli päris arstide suguvõsast. Akadeemiast sai ta tol ajal parima hariduse. Selleks ajaks oli akadeemia töös olnud 20 aastat. Ta lahkus akadeemiast alles peale Platoni surma 37 aastaselt. Platoni akadeemial ja Platoni isiksusel oli Aristotelesele kustumatu mõju. Tema looming oli tohutu. Tema surmast möödus 2000 aastat, ilme et maailm oleks sünnitanud ainsatki filosoofi. On raske nimetada teadmiste valdkonda, mida Aristoteles poleks käsitlenud. Erinevalt Platonist on Aristotelesel huvi hoopis empiiriliste teadmiste järele. Kui Platonit võlus ideede maailm, siis Aristoteles kogub kannatlikult materjali. On iseloomulik, et esimese süstemaatilise raamatu loob just Aristoteles.
Võimutahe ilmneb jõuna. Ta ei räägi vastutusest. Õnn ja edukus piiravad võimutahet. Tahet peab juhtima ja suunama. Jõud vajab vastukaalu. Võimutahe vajab vastupanu. Valu ja kannatus teenivad võimutahtelist elu. Inimene on tervik ja tervikuna peab teda ka käsitlema. Et inimene saaks öelda jah, peab tal olemas olema võimalus keelduda. Kus on elu seal on vastupanu. Vaimseimad inimesed on tugevaimad. ARISTOTELES Asus õppima Platoni akadeemiasse 18- aastaselt. Platoni isiksusel ja akadeemial oli Aristotelesele suur mõju. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest, kunstist, spordist jne. Erinevalt Platonist juhib Aristotelest janu empiiriliste teadmiste järele. Talle meeldib koguda materjali. Huvi faktide vastu. Kirjutab kohmakalt ja abstraktselt. Avaldas suurt mõju kogu ümbritsevale kultuurile. Ta põgenes pärast Aleksander Suure surma ära. Vaadetelt elulähedane, austas sügavalt oma naist.
sajand). Sama mõte ka Eusebiusel (esimene kristlik ajalookäsitlus). Tertullianus – täiesti ristivastupidisel seisukohal. Kuna ta oli piiskopiks Kartaagos, siis ka seal oli sel mõtteviisil enim pooldajaid. Ta nägi filosoofias ohtu kristluse puhtusele. Väljenduslaad oli järsk – leidis, et perverssus, mis kristluses esineb on sinna jõudnud just filosoofia kaudu. Mis on ühist Ateenal ja Jeruusalemmal, akadeemial ja kirikul? Juba 2. sajandil on kaks väga erinevat suunda, kuidas kristlust mõtestada. Eksklusiivsus vs inklusiivsus. Kui see asetada kiriku arengu konteksti, siis ei saa kõneleda kristluse jõudmisest Rooma maailma kui pauguga juhtunud sündmusest. See on astmeline inimeste teadvusesse jõudmine. Ühes sellega, et kristlus arenes, tekkisid kristluse sees väga erinevad õpetuslikud eripärad. Kuidas roomlased kristlikku kirikut nägid? Ega ka neil polnud esimestel sajanditel arusaama,
Kujuneb apologeetiline-patristiline kirjandus. Pauluse arvamus tarkusest negatiivne. Inimesed polevat oma tarkusega millegi targaga hakkama saanud. See mõttelaad areneb edasi. Kirikuisa Tertorianus: "Kuna see on absurdne, ma usun seda" (Kristuse ristilöömise kohta). Sihtgrupp lihtne inimene (kristluse ja filosoofia vastasseis). See muutus apologeetidel. "Mis on Jeruusalemmal ühist Ateenaga? Mis on akadeemial ühist kirikuga?" (akadeemia kui mõiste skeptitsismist). AUGUSTINUS (354-430) Sündis ja suri Põhja-Aafrikas. Isa oll paganliku Rooma ohvitser Patritsus ja ema Monica oli kristlane. 16-aastasena läks Kartaagosse retoorikat õppima, tahtis juristiks saada. Kartaagos võttis endale armukese ja elas "kõlvatut elu"/vabaabielu (sai poja). Hülgas aristotellikud tõekspidamised. Cicerot lugedes tekib filosoofiline huvi, elu mõtte otsimine
annaabi.ee 
