MAOHAMMUSTUS Tegutsemine maohammustuse korral: 1)Rahusta kannatanut. Ära luba tal ilma vajaduseta liikuda. 2)Toeta või jäse või hoia jäse liikumatu; ära langeta seda madalamale. 3)Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. 4)Vii maohammustusega kannatanu pärast esmaabi andmist kiiresti haiglasse. Nii tuleb tegutseda ka juhul, kui on maohammustuse kahtlus. PEAVIGASTUSED AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: - mitmesugused teadvushäired kuni püsiva kaotuseni välja, - peavalu, iiveldus, - nägemis- ja tasakaaluhäired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus. Tegutsemine ajuvapustuse korral (juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks): 1) Pane kannatanu lamama küliliasendisse. 2) Kutsu kiirabi.
kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Kui ilmnevad järgmised nähud, viia kannatanu arsti juurde või kutsuda kiirabi Pearinglus, tasakaaluhäired Tekib iiveldus ja kannatanu oksendab Järgmistel juhtudel kutsu kindlasti kiirabi: Jutt on segane Tekivad teadvuse häired Silma pupillid on erineva suurusega Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku NB! Teadvuse häiretega kannatanu pane lamama külili asendisse. AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, peavalu, iiveldus, nägemis- ja tasakaaluhäired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus TEGUTSEMINE AJUVAPUSTUSE KORRAL: Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks:
Lihase ja kõõlusevigastused Lihas või kõõlus võib rebeneda, suure koormuse või löögi tagajärjel. Rebenemiskoha ümbruses tekib verevalum ja valu. Esmaabi: KKK tõsta jäse kõrgemale (jäseme tõstmisel vähenevad verevalumid, sest veresoonte sisene rõhk langeb) kompressioon e rõhkside (rõhksideme tegemine vähendab turset ja verevalumit) pane peale külma (külm aheldab veresooni ja vähendab seega verevalumite teket) Tegutsemine ajuvapustuse korral: Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama küliliasendisse. Kutsu kiirabi. Tegutsemine ajupõrutuse korral: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise
ehk kehatemperatuuri alanemine. Külmunut ei tohi panna sauna, kamina juurde jne. kõik mis ületab 37 °C. kraadi!!! 8. PEATRAUMAD Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel (vahel ka hiljem) päeval. Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Ajuvapustus Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: · mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, · peavalu, iiveldus, · nägemis- ja tasakaaluhäired. 16 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus. Tegutsemine ajuvapustuse korral:
psühhooside puhul ja vstupidi, mingi haigusel vältel võib sümptoomide kliiniline pilt muutuda, iseloomustades tavaliselt ühe või teise psühhoosi kulgu. Yksikute symptoomide vahel on tihe seos. Teadvuse häirete syndroomid: 1. Uimasusseisund Võib tekkida mistahes nakkushaiguse, intoksikatsiooni, kolju trauma või ajukasvaja puhul. Ajuvapustuse puhul näiteks tekib uimasus otsekohe pärast traumat. Haige on unine, väheliikuv, otsekui pooleldi teadvuseta. Kui talt midagi kysida, avab ta silmad ja peaaegu kohe paneb nad kinni ka. Vastuseid annab ta suure hilinemisega või ei annagi yldse.Uimasusseisund võib ka süveneda. Sellele võib järgneda kooma, mispuhul võib patsient surra.
Muidugi oli tal sõja ajal parem elu, kui enamikel teistel inimestel, kuid tundis ta end nagu kuldses puuris vang, kes tahtis tagasi pääseda keskkonda, kuhu ta kuulus. Junge oli olnud juba üle aasta abielus, kuid temasse suhtumine polnud muutunud. Hitler pidas teda ikka pesamunaks ja naljatles temaga. Oli 1944. aasta augustikuu lõpp, kui Traudlile teatati, et tema mees on langenud. Lein kestis mõnda aega ja siis tuli tal asuda taas oma kohustusi täitma. Hitler sai ajuvapustuse. Ta ei tõusnud voodist mõnda aega. Kuid teada, et venelased on Ida-Preisimaale sisse tungimas, ajas Hitleri jalule. Võidu lähenemist paraku aga ei paistnud ja lähenesid hoopiski vaenlase väed. Ka Lääne-Euroopas rühkisid liitlase vähehaaval Saksamaa piiri poole. Hitler püüdis uusi diviise maalt välja nõiduda ning saatis need venelaste vastu. 1944. aasta novembrikuu esimestel päevadel võtsime hundikoopast kogu oma kraami kaasa, sest venelased olid juba lähedal
· http://www.naistetugi.ee/ · http://www.lapsemure.ee/ · http://www.glandre.ee/ · http://www.ohvriabi.ee/ · ,,Laste- ja noortepsühhiaatria" MADICIAN · ,,See juhtus minuga" 42 Lisa 1 Tõsielujuhtumid PEREVÄGIVALD · Ema, kelle poeg (28) on alkohoolik ja narkomaan. Varem peksis teda mees, nüüd peksab poeg, nagu mees pole kunagi peksnud. Naine on saanud sellest ajuvapustuse. Tahab midagi ette võtta, aga nii, et poeg sellest teada ei saa, muidu lööb ta veel maha. Mida on võimalik ette võtta, nii et poeg teada ei saa, samas lõpetab joomise, unustab narkootikumid?! *** 48aastane naine, keda mees peksis muu hulgas rusikatega kuklasse nii, et kaelalüli sai kannatada. Mees ei kutsunud abi ega toonud naisele isegi külmkapist süüa. Vähe jäi puudu, et oleks tekkinud halvatus. Lõpuks pääses naine haiglasse
Patsiendi seisundi esmane hinnang Kas patsient on teadvusel? Kas ta tajub teid, räägib teiega? Kas ta orienteerub ja kas ta suudab meenutada, mis temaga juhtus? Küsige nii, et ta ei saaks ainult vastata „jah“ või „ei“ ja küsige talt lähemaid üksikasju, ka neid, mis puudutavad aega vahetult enne õnnetust. Mälulünk seoses 486 õnnetuse kuluga ja ajaga vahetult enne õnnetust (retrograadne amneesia) on ajuvapustuse põhisümptom. Püüdke teada saada õnnetuse pealtnägijatelt, kas patsient oli teadvuseta ja kui kaua teadvusetus kestis. Kui patsiendil on teie saabumisel teadvushäire või ta on teadvuseta, hinnatakse teadvushäire sügavusastet Glasgow’ kooma skaalal punktide süsteemi järgi, kusjuures hinnatakse silmade avamist, motoorikat ja sõnalist reaktsiooni (→ peatükk „Olukorra hindamine“). Silmade avamine Motoorne reaktsioon Sõnaline reaktsioon
annaabi.ee 
