Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 12 Kauged planeedid.... Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 13 3. Esitatud erinevate tehnikate võrdlus. Võrdlus sõltub sellest, millistel eesmärkidel ja kellega valitud tehnikaid kasutada. Mina saan lähtuda isiklikust kogemusest rühmatöös ajutraumaga klientidega. Savi materjalina on kõige isiklikum ja tundlikum vahend oma tunnete ja ka oskuste väljendamiseks. Antud kliendigrupi puhul on hea funktsionaalsete oskuste arendaja. Toetab mitmete meelte koostööd (taktiilne, visuaalne, motoorne). Kõik, mida sa saviga teed, on kohe näha ja ka tunnetatav, samas on võimalus muuta, ümber vormida. Ja lemmiklooma teema avab kiiresti kliendi sisemaailma: see, kes ta on või olla tahaks. Kindlasti on oluline ka oma valiku ehk
Esmasuse efekt - Mälu on sõltuv sellest, kui palju sa midagi harjutad. Seepärast jäävad esimesed asjad nimekirjas hästi meelde, sest need on kõige paremini läbi harjutatud Värskuse efekt (recency effect)- Nimekirjas viimati esinenud sõnad jäävad hästi meelde, sest need on ajus kõige värskemad, viimasemad 2. Mis on esmasuse ja värskuse efektid? Kuidas tõendavad need lühi- ja pikaajalise mälu erinevust? Kõige tugevam õigustus tuleb ajutraumaga patsientidelt, kel on tihtipeale halvatud pikaajaline mälu, ent säilunud lühiajaline mälu. Harva on ka vastupidi. Erineva unustamise efekti osas - vabal meenutamisel esinevad eri järjekorraefektid: esmasuse ja värskuse efekt. Mäluhoidlad erinevad töötlusaja, hoidla suuruse, unustamismehhanismide poolest ning ka ajukahjustuste poolest, seega on see lihtsustatud mudel ka õigustatud. 3. Mis on känkimine ja rekodeerimine? Too näiteid.
veri soonestikus ja mille varal ta “surub” veresooneseinale Otsene mõõtmine - mõõdetakse RR otse arterist. Arterisse viiakse kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri ja registreerimisseadmetega. Näidustused: invasiivse rõhu pidev mõõtmine; kui kaudne mõõtmine pole võimalik, korduvad arterivereanalüüsid Kanüüli paigaldamise kohad: arteria radialis, arteria brachialis, arteria axillaris, arteria femoralis intrakraniaalne rõhk näidustatud raske ajutraumaga patsientidel, kellel nähtav patoloogia esmasel KT uuringul ning vajalik koljusisese rõhu muutuste ja ravile reageerimise kontrollimine. Kateetri paigaldamise kohad: ajuvatsake (võimaldab ajuvatsakese tühjendamist ajuvedelikust), epiduraalruum Norm täiskasvanud <10-15 mmHg talutav 20-25 mmHg; mõõdukas tõus 21-40 mmHg; kõrge tõus >40 mmHg 12. Neerude asendus ravi Dialüüsravi kasutatakse kehast jääkainete filtreerimiseks ja liigse vedeliku eemaldamiseks,
vigastused ja lumbaalkanali kasvajad. Pea- ja seljaaju süvastruktuuride elektrilise stimulatsiooniga on võimalik ravida ka selliseid neuroloogilisi haiguseid ja seisundeid nagu Parkinsoni tõbi, essentsiaalne treemor, düstooniad ja krooniline valusündroom. Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus Kukkumine, löök vastu pead jms. Ajutrauma võib põhjustada muutusi mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel
Kirurgilist ravi rakendatakse põhiliselt sel juhul, kui närvijuurt pitsitavad väljasopistunud disk või lülisamba luulised osad. Lihtsate nimmevalude puhul tuleb operatiivne ravi väga harva arvesse NEUROKIRURGILISED HAIGUSED Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus Kukkumine, löök vastu pead jms. Ajutrauma võib põhjustada muutusi mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata)
Ka võib juhtuda, et haigel on raskusi mingi tegevuse lõpetamisega. Näiteks paluti haigel joonistada 3 ruutu, tema aga teeb neid mitukümmend. Haige võib äkki söögilaua tagant tõusta ja minna õue puid lõhkuma ja siis 10 minuti pärast jälle tuppa söögilaua taha tagasi tulla. Käitumises puudub järjepidevus ja ta võib sageli ärrituda, kui mingi tegevus mingil põhjusel ära jääb, tal on raske rutiinist eemalduda. Ajutraumaga inimesega on tavaliselt omastel ja arstidel raske suhelda. Haigel on mäluhäired, ta on emotsionaalselt tasakaalutu, ta võib olla depressioonis ja igasuguse lootuse kaotanud. Nii haige kui tema lähedased vajaksid nendel juhtudel psühholoogide toetust ja nõuandeid, et sellest raskest olukorrast välja tulla. Kahjuks ei pruugi pärasr rasket ajutraumat patsient saavutada täielikku paranemist. Otsmikusagara kahjustusega võivad kaasneda tähelepanuhäired
teisiti. Seda üles leida, et aju töötab teistmoodi, on keerulisem, need probleemid nii tõsised ei ole. Mis selle taga on? Enamasti geneetilised probleemid. Sellest oleme rääkinud, et Downi sündroom, Williamsi, Edwardi sündroomid käivad selle alla. Ja ajutraumad võivad siia minna. Lapsed, kes kukuvad varajases arengus, saavad ajukahjustuse, või siis need lapsed, kelle puhul rääkisime raputatud lapse sündroomist. Vanemad ise võivad VAA lastele tekitada. Tegemist on ajutraumaga. Üks tüüp on orgaaniline VAA ja enamasti on see tõsisemat sorti VAA, kus on ajus kahjustus tõepoolest leitav – mõõdukas, raske või sügava VAA enamasti tegemist. 20 Vastutav õppejõud: Kaili Palts
Aju spetsiifilise vereringe talitluse tõttu (vt eespool) on vaja osata ära tunda hingamist (rindkerevigastused) ja vereringet (verekaotused) kahjustavad vigastused ja neid õigeaegselt ravida. Teadvusetuse kestvus - ajutrauma raskuse indikaator Teadvusetus alla 1 tunni järgneva selginemisega = kerge ajutrauma, teadvusetus 1–24 tundi = keskmise raskusega ajutrauma, teadvusetus üle 24 tunni = raske ajutrauma. 490 Peatraumaga patsiendi abistamine ja ravi Stabiilsed patsiendid kerge ajutraumaga, s.t lühikest aega kestva teadvusetusega, teadvuse taastumisega, GCS üle 12 ja kellel kaasnevad vigastused puuduvad või on ebaolulised, tuleb viia lähimasse kompetentsesse haiglasse järgnevaks diagnoosi täpsustamiseks ja raviks. Ajutrauma raviks peab kompetentsel sihthaiglal olema kompuutertomograafia ja kirurgilise ravi võimalus ööpäev läbi. Kui patsient on GCS-ga 12 ja vähem palli, siis tuleb hospitaliseerimise osas
annaabi.ee 
