Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat: · Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. · Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Ühtlasi ei liigu info normaalselt edasi kiirusagarasse, kus eristatakse kiirkorras sõnas leiduvaid tähti. Põhjuseks on ajukeskuste vahelised kehvad ühendused. Häire seostub eelkõige parema ajupoolkeraga. · Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. See on tingitud aju arengu omapärast närvirakud ei ole piisavalt küpsed ega võimelised lühikesi kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema. (Mere 2007) 2.2. Pärilikkus On perekondi, kus düsleksiat on kergemal või raskemal kujul igas põlvkonnas.
Välja tuuakse kolm levinumat teooriat (Mere 2007 järgi): · Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. · Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Ühtlasi ei liigu info normaalselt edasi kiirusagarasse, kus eristatakse kiirkorras sõnas leiduvaid tähti. Põhjuseks on ajukeskuste vahelised kehvad ühendused. Häire seostub eelkõige parema ajupoolkeraga. · Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. See on tingitud aju arengu omapärast närvirakud ei ole piisavalt küpsed ega võimelised lühikesi kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema. On perekondi, kus düsleksiat on kergemal või raskemal kujul igas põlvkonnas. Arvatakse, et sel juhul võib tegemist olla päriliku rasvhapete ainevahetuse häirega
8. Uni on aeg teie ajule. Ärge tundke süümepiinu, kui võtate kasutusele abinõud parema une saavutamiseks. Elukaaslase, naabrite või muude öiste häälte vastu kasutage kõrvatroppe. Uni on ajule kasulik. Kui olete kehv magaja, siis kaitske oma und kõigi ja kõige eest. 9. Kui tahate magada, ärge võtke unerohtu. Teadustööd näitavad, et unerohud ei aita objektiivselt kaasa paremale unele. Une reguleerimine tunduvalt keerukam protsess kui teatud ajukeskuste töö pidurdamine. Seega ei too ravimid head und, kuid võivad raskendada hommikust ärkamist ja teid ülejäänud ajal unisemaks muuta. Aju pidurdusprotsessidega mängimine võib viia mitmete nii kognitiivsete kui ka kehaliste probleemideni hallutsinatsioonidest depressioonini. 10. Ärge jätke und vahele. Liiga vähene uni on seotud ülekaalulisusega, südame ja veresoonkonna haiguste ja mitmete tõsiste vaimsete häiretega. Unepuuduse korral ei
planeerida, et ,,määritakse pähe" kaubad ja teenused, mis inimesele intuitiivselt meeldivad. Ratsionaalse ja emotsionaalse hoiakukomponendi üheaegsel positiivsel käivitumisel tekkiv eelistusvalik viib otsuse vastuvõtmiseni tingimustes, kus aktiviseerub orbitofrontaalne ajukoore piirkond. Üheks võtmeks näib neuromarketingis kujunevat tugevate seoste leidmine/kujundamine spontaansele meeldivusele ja vajadust rahuldavale tasule reageerivate ajukeskuste ning eneseteadvuse mõtete ja tunnete seotud ajukeskuste vahel.
Selle süsteemi üheseid ehk invariantseid lõppeesmärke saavutatakse alasüsteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes. Osalevad aferentsed-eferentsed süsteemid, tagasisidet kujundavad ühenduslülid, kus on võimalikud asendused ja kompensatsioonid. Üks funktsionaalne süsteem on laiali paigutatud peaaju mehhanismides- selline ekvipotentsiaalsus ehk võrdvõimalikkus ja töö terviklikkus ei tähenda spetsiifika puudumist. Samas on üksüheseid seoseid teatud ajukeskuste ja teatud psüühiliste funktsioonide vahel. Närvisüsteemi funktsionaalsed blokid: 1. ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk- tarvilik info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Ajukoore alustes piirkondades. Põhilülid retikulaarformatsioon, hüpotalaamus ja limbiline süsteem. 2. informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk- vajalik välismaailma ja organismi kohta
Tuleb selgitada, kas tegemist oli õnnetusjuhtumiga, näiteks komistamisega, kas sellega kaasnes minestus. Kas vanur mäletab kõiki kukkumisega seotud detaile või märkas lihtsalt end maas olevat? Kas kukkumise eel tundis peapööritust, kas oli muutnud asendit (näit. tõusnud voodist.) Kui teadvusetu ei olnud, kas vanur tajus jõu kadumist lihastes? Probleem võib seisneda verebrobasilaarne vereringe häires ja retikulaarformatsioonis lihastoonust reguleerivate ajukeskuste funktsioonihäires. Kaelaosa spondüloartroosi korral võib tekkida veenide sulgus pea keeramisel küljele või üles. Anamnees võib antud juhul anda kasulikke viiteid. Kliiniline uuring sisaldab neurologilist kontrolli. Patsienti palutakse püsti seista ja käia, jälgitakse ka pöördumist. Informatiivne on Rombergi katse, sest suletud silmadega patsient vääratab, kui asenditunnetus on muutunud. Ka kergel tõukamisel vanur vääratab ja teeb kätega tasakaalu liigutusi
Selle süsteemi üheseid ehk invariantseid lõppeesmärke saavutatakse alasüsteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes. Osalevad aferentsed-eferentsed süsteemid, tagasisidet kujundavad ühenduslülid, kus on võimalikud asendused ja kompensatsioonid. Üks funktsionaalne süsteem on laiali paigutatud peaaju mehhanismides- selline ekvipotentsiaalsus ehk võrdvõimalikkus ja töö terviklikkus ei tähenda spetsiifika puudumist. Samas on üksüheseid seoseid teatud ajukeskuste ja teatud psüühiliste funktsioonide vahel. Närvisüsteemi funktsionaalsed blokid: 1. ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk- tarvilik info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Ajukoore alustes piirkondades. Põhilülid retikulaarformatsioon, hüpotalaamus ja limbiline süsteem. 2. informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk- vajalik välismaailma ja
TAT on tüüpiline projektiivne uurimismeetod, mille puhul eeldatakse, et inimene samastab end ühega piltidel olevatest tegelastest ning esitab pildi kohta nõutud lugudes iseennast ja oma motiive. On leitud, et TAT-i puhul puudub üldistatud motiiv või eelsoodumus ja et sellega võib ennustada käitumisi väga mitmekesistes oludes (Atkinson, 1953; Mischel, 1961). Saavutusmotivatsiooni bioloogiline komponent Kuigi uurijad pole suutnud saavutusmotivatsiooni ilmset seost ajukeskuste või virgatsainetega, väidab McClelland (1985), et saavutusmotivatsioon kasvab välja põhilisemast ajendist "teha midagi paremini" mitte teiste heakskiidu pärast, vaid "enda jaoks". Ta osutab, et sellise loomuliku ajendi kujunemist on vorminud keskkond. Laste jaoks mängivad sageli suurt rolli vanemad, luues keskkonna, mis tagab saavutusmotivatsiooni "õitsengu". Kompetentsuse teooriad White (1959) väitis, et uurimistendents põhineb üldisemal mõjususe (effectance) motivatsioonil
annaabi.ee 
