Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja
Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis) Ca 40 - 45 cm pikkune ja 1,5 cm laiune lülisambakanalis paiknev silinderjas väät Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega
juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks paarilisek osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja. Seljaaju on ka refleksikeskus
Väikeaju ehitus ja f-d: Väikeaju ehk ajuke e cerebellum. Väikeaju paikneb kukla piirkonnas, jääb aju tüvest tahapoole. Koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis, mida nim. ussiks ehk vermiseks. Ajuke omab juhteteede kaudu ühednuse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega (pikliku ajuga ja keskajuga). Seljaaju ajukese kulgla tr. spinocerebellaris ühendab seljaaju ajukesega ja kulgla kaudu läheb info lihastelt, liigestelt, kõõlustelt ajukesse. Tr. vestibukicerebelleris (esiku väikeaju kulgla) ühendab sisekõrvast alguse saavast esikunärvi ajukesega. Selle närvi kaudu tuleb esikust info ajukesse kehaasendi kohta. Ajuke omab ühendust peaajukoorega. Ajukese f-d on seotud kehaasendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuse hoidmisega ja ka lihaste töövõime
peensoole limaskestas tekkinud hormoon koletsüstokiniin (CCK). Üks võimalus on, et stimuleerib uitnärvi retseptorit ja see info antakse piklikajju ja sealt hüpothalamusse küllastuskeskusesse. See võib tekkida ka ajus endas, seal stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka mao ja soolte seinte venitust. Bulimia, anoreksia Angiotensiin II, on kõige tugevam janu teket stimuleeriv aine, mis organismis tekkida saab. 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Cerebel ajuke. Paikneb kukla piirkonnas, sillast taga pool. On sagaraline ehitus, nii nagu otsaajulgi. Kaks poolkera on omavahel ühendatud moodustisega, mida kutsutakse ussiks. Sellesse ajuossa tulevad ülenevad juhteteed seljaajust ja alanevad juhteteed peaaju kõrgemal paiknevalt vaheajust ja peaajukoorest. Ajuke saab pidevalt informatsiooni keha asendi kohta, lihaste toonuse kohta ja ka tasakaalu kohta. Seljaaju kaudu saab lihaste toonuste kohta
läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid. Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses. 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid. Tagaaju osa. Neile on omavahel närvijuhtmeteed. See seob silda ja ajukest nii ehituslikult kui funktsionaalselt. Ajuke ise meenutab kogu ülejäänud aju, milleks nim suuraju. Tal on oma poolkera. Seda osa mis kontakteerub sillaga, nim uss. Selle koostises kulgevadki närvijuhtmeteed. Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud info juhtimisega lihastelt toonuse ja pinge kohta, info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast
5.loeng Väikeaju e. ajuke (ld. Cerebellum) ehitus ja funktsioonid Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis uss e. vermis. Ajuke omab juhteteede kaudu ühenduse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega so. Pikliku silla ja keskajuga. Neid juhteteid kutsutakse seljaaju ajukese kulglaks (ld. Tr. spinocerebellaris). Tractus vestibulocerebelluis esiku väikeaju kulgla, see ühendab sisekõrvast alguse saavat vestipulaar e. esikunärvi ajukesele. Selle närvi kaudu tuleb esikust informatsioon ajukesse kehaasendi kohta (eriti peaasendi). Ajuke omab ühendust peaaju koorega. Ajukese funktsioonid on seotud keha asendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuste hoidmisega ja lihaste töövõime säilitamisega.
- kõne realiseerub liigutustena, vaja teada kuidas aju igasuguseid tegevusi juhib. 1. (A) Ajutüve tasand + ajuke, ekstrapüramidaal(juhteteed): lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine. Lihase hüpotoonus väljendub selle kahjustusest, lihas on nõrk, ei saa töötada nii nagu vaja, nt halvatud kõneorganid, nt üks häälepael halvatud (hääl vaikne) või keele lõtvus. Kõnepuue düsartria (tekivad 2/5st düsartriast bulbaarne ja ajukese düsartria) + tasakaaluprobleemid + inimene liigutab nt keelt liiga palju või liiga vähe 2. (B) Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand: liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus, sujuvus. Ekstrapüramidaalne düsartria kaasliigutused(nt tõstab kätt ja silm tõmbleb vms- tikid). Selle kahjustuse puhul tekib kogelus (tekib kramp, kordus, sujuvuse kahjustus) 3. (C) Ruumitasand: liigutuste sihipärasuse reguleerimine
Viimasel juhul langevad mingid operatsioonid välja, osa neist aga põhimõtteliselt säilib. Seetõttu on täiskasvanu kõnepuuded alati enam variatiivsed (isikupärasemad) kui lastel. N. Bernšteini järgi on kõneliigutuste neuroloogilise juhtimise tasandeid inimese ajus viis: 1. Tasand A ehk ajutüve tasand. See reguleerib liigutuste ebateadlikke komponente, esmajoones lihastoonust. Tasand haarab ajutüve, ajukese, ekstrapüramidaalteede alumise osa. Patoloogia korral kannatab lihastoonus (sh. lõtv halvatus), esinevad tremor ja tasakaaluhäired. 2. Tasand В ehk subkortikaalne ehk sünergia (koostoime) tasand. Tasandi ülesandeks on koordineerida liigutusi mingi liigutuskompleksi sooritamisel, reguleerida keha asendit ja miimikat, kindlustada liigutuste ajaline järgnevus ja rütm. Patoloogia puhul ilmneb miimika puudulikkus,
annaabi.ee 
