Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad hulganisti mitmesuguseid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Nad tekitavad tihti mõnesugust distressi või häirivad sotsiaalset tegutsemist, kuigi see alati ei pruugi nii olla (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/60-isiksushaired.htm). Erinevus isiksushäirete ja isiksusemuutuste vahel on tekkimise ajas ja viisis. Isiksushäired ilmnevad lapse- ja noorukieas ning pole põhjustatud mõne psüühilise ega ajuhaiguse tõttu, olgugi, et võivad nendega koos esineda või neile eelneda. Isiksusemuutused on omandatud distressi, keskkonnavaeguse, raske psüühika- või ajuhaiguse tagajärjel. 2.1.Isiksushäirete eristamine Isiksushäirete eristamiseks kasutatakse alljärgnevaid aspekte: 1. sagedasemate ja silmatorkavamate käitumisväljenditele vastavate omaduste jälgimine; 2. tuleks arvestada kõiki inimese toimimise valdkondi, nt perekond, töö, õppimine jne.; 3
Positiivsed sümptomid on need, mis lisavad midagi. Näiteks hallutsinatsioonid, psühhoos, illusioonid, treemor Negatiivsed sümptomid on need, mis halvavad või võtavad nö midagi ära (funktsiooni alanemine). Näiteks depressiivsed sümptomid, stuupor 12. Luululise häire diagnoosimise kriteeriumid Tunnuseks luulumõtted.. Peavad avalduma vähemalt kolm kuud ning olema seotud selgelt isikuga, mitte tulenema kultuurimiljööst, religioonist. Ei tohi esineda ajuhaiguse tunnuseid, kuulmishallutsinatsioone. 13. Depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid Depressiivne meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja suurenenud väsitatavus peamised sümptomid. Kerge depressioon: Peab esinema vähemalt 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit, näiteks isu alanemine ja häiritud uni. 14. Mõõduka depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid 2/3 + 3/4 15. Korduva raske depressiooni diagnoosimise kriteeriumid 3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid
intellektuaalse taseme langust (dementsus). 3. Objektiivsed tõendid ja/või anamnees tõendavad insuldi või peaajuhaiguse esinemist (eriti kui on haaratud bilateraalselt dientsefaalsed ja mediaalsed temporaalsed struktuurid, v.a. alkoholentsefalopaatia), mida võib seostada esinevate psüühikahäiretega. Orgaaniline isiksushäire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom) orgaaniline isiksushäire. Muutused psüühikas ja käitumises on seotud ajuhaiguse või aju püsiva kahjustusega: 1) Püsiv võimetus kestvaks sihipäraseks tegevuseks. 2) Vähemalt üks järgnevatest emotsionaalsetest muutustest: * emotsionaalne labiilsus; *eufooria ja lamedad kohatud naljad; *ärrituvus, vihasööstud ja agressiivsus; *apaatia. 3) Kihude ja impulsside pidurdamatus ning sotsiaalsete normide ja tagajärgedega mittearvestamine; 4) Kognitiivsed häired nagu *ülemäärane kahtlustamine ja
mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike vôi oluliste kôrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, môtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hôlmavad mmitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- vôi noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mône muu psüühilise vôi ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi vôivad teiste häiretega koos esineda vôi neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - püütakse täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. Isiksushäire - disharmoonilised hoiakud ja käitumine - ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline - ebanormaalne käitumismuster on kôikehôlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes
sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. Juriidilises kontekstis oluline: Isiksushäire "ei võta mõistust peast", kuid alandab inimese sotsiaalse kohanemise võimet.
sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. 12 10. Mõiste "psühhopaatia" tähendus kohtupsühholoogia kontekstis
*üksik luulumõte või omavahel seotud luulumõtete kompleks - luulumõtted on peamiseks või ainukeseks arvestatavaks kliiniliseks tunnuseks - luulumõtted on selgelt seotud isikuga: jälitus- hüpohondrilised või suurusluulu mõtted, protsessimis-või kiivusluul või luululine veendumus, et isiku keha on moondunud *tavaliselt püsiv, vahel kogu eluaja *algus tavaliselt keskeas *emotsioonid, kõne ja käitumine muus osas normid. Diagnoosi välistavad:häire seotus ajuhaiguse või kahjustusega ; selgelt väljendunud püsivad kuulmishallukad ; skisofreeniale iseloomulikud sümptomid ; sümptomite kestus alla 3 kuu. Äge ja mööduv psühhootiline häire Tüüpiliselt: -kiiresti tekkivad psühhootilised sümptomid(äge algus) - polümorfse iseloomuga st kiriesti muutuvate sümptomitega - sagedased skisofreeniale tüüpilised sümptomid Sageli ka: väljendunud nõutus, endassesulgumine, tähelepanu alanemine vahetus vestluses Tervistumine:
hammustamist, uriinipidamatust, puudub teadvusekaotus vaid on stuupor või transs, puudub iseloomulik EEG leid ISIKSUSEHÄIRED - Ärmuslikud või olulised kõrvalekalded - Paljudes psüühika ja käitumise valdkondades: tajumises, mõtlemises, tunnetes, suhetes - Püsivad seisundid, käitumisviisid - Väljendavad loomulikku elustiili, suhtlemisviisi - Arenguseisundid - Ilmnevad lapse- või noorukieas - Ei ole psüühilise või ajuhaiguse tagajärg Isiksuse muutus Omandatud - Pikaajalise distressi - Ülima keskkonnavaeguse - Raske psüühikahäire - Ajuhaiguse või -kahjustuse tagajärjel Isiksusehäired - Spetsiifilised - Segatüüpi ja mud - Ajukahjustuse ja -haigusega mitteseostavad püsivad isiksuse muutused - Ajuhaigusest või kahjustusest tingitud isiksuse muutus Geneetika - Monosügootsetel kaksikutel on kordantsusnäitajad mitu korda kõrgemad
annaabi.ee 
