ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku ajuaktiivsus neis kahes tingimuses muuhulgas ka motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi. See on näide keha esindavate representatsioonide mõjust tajule. 5. Pilt: telefoni avamismuster vms. Tõnu on vanem härra, kes hiljaaegu võttis kasutusele nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist
· Suundade järgi: Fokusseeritud Jagatud Omadused · Valivus · Maht · Püsivus · Jaotuvus · Ümberlülitatavus · Esmasus · Tähelepanu ülerahvastusefekt · Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Kuidas seda uuritakse? · Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. · Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? · REM (Rapid Eye Movements) uni · N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil · Eugene Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements REM)
Unestaadiumite järgnevuse põhimõte Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? • Kuni 1950-ndate lõpuni nn passiivne uneteooria • Evolutsiooniline hüpotees • Õppimise hüpotees • Unustamise hüpotees • Kõrvalprodukti hüpotees Uneuuring • Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. • Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. KOLMAS LOENG 17 18 Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse
seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Unehäirete keskus Tartus EEG, hingamine, südametöö, liigutamine unes Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2
seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees – kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees – ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees – ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Unehäirete keskus Tartus – EEG, hingamine, südametöö, liigutamine unes Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2
Kõne mõju taju arengule: suunav-osutav, rühmitav, analüüsiv, mõtestav. Meie igapäevases tegevuses ja kõnes on taju roll üsna suur. Situatsioon avaldab ütluse mõistmisele oma kõnele alati mingit mõju. See, et samast asjast rääkides, isegi samu sõnu kasutada, meie ja lapsed rägime sisuliselt mõneti erinevalt!! Õps mõistab rohkem, kui laps talle räägib ja laps mõistab vähem, kui õpetaja arvab! Lapse puhul, mida laps pole tajunud, seda ta ei tea. AjuAKTiivsus on tähtis siin! Kuulmine on korras, aga ei märka, näeb, aga ei pane tähele. Ajutegevuse aktiivsusest sõltub see, mida töödeldakse kui teavet. Mida noorem laps/madalam arengutase, seda enam tajutav mõjutab kõnet! Kõnet mõjutavad sellised taju tunnused täpsus, maht (märgatakse vähem, nagu vaadatakse läbi toru, et palju asju jääb välja ehk külgedel) ja kiirus, analüütilisus (lisaks märgatakse ka detaile ja väikseid
omavahel sünkroonsed ja ka siis, kui need ei ole sünkroonsed. Näiteks uurimused ( Mohamad Koubeiss ) on näidanud, et kui ajupiirkonda, mida nimetatakse claustrumiks, elektriliselt stimuleerida, siis kaotab inimene teadvuse ja suureneb aju üldise elektrilise aktiivsuse sünkroonsus. Claustrum töötleb kahe ajupoolkera vahelist suhtlust ja ühendab tähelepanuga seotud piirkondi. 2.5 Unenäod Unenägude nägemisega kaasneb alati ajuaktiivsus. Unenägu nähakse REM-unes, kuid mitte alati ( sest osad ( näiteks visuaalsed ) ajupiirkonnad on NREM-unes ). Kuid ka mitte-REM unes nähakse vahel unenägusid. On täheldatud REM-une ja ärkveloleku EEG mustrite sarnasust, mille korral esineb peamiselt kõrgesageduslik aktiivsus. Kuid aeglased madala sagedusega lained esinevad ainult mitte-REM une ajal. Seda sellepärast, et talamokortikaalne süsteem ei ole stabiilne – s.t. ajupiirkonnad pidurduvad ja siis jälle erutuvad jne
seose üks selgemaid ilminguid on näiteks inimese unenäod. Näiteks kui inimene näeb magades und, siis ta on ju teadvusel. See tähendab seda, et aju kui süsteem loob teadvuse infost, mis ajus parajasti olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse. Aju loodud virtuaalreaalsus ( millega kaasneb teadvus ) ei moodustu välismaailmast, vaid hoopiski ajus olevast informatsioonist. Kuid info ise tuleb muidugi välismaailmast. Teada on seda, et unenägude nägemisega kaasneb alati ajuaktiivsus. Unenägu nähakse REM-unes, kuid mitte alati ( sest osad ( näiteks visuaalsed ) ajupiirkonnad on NREM-unes ). Kuid ka mitte-REM unes nähakse vahel unenägusid. On täheldatud REM-une ja ärkveloleku EEG mustrite sarnasust, mille korral esineb peamiselt kõrgesageduslik aktiivsus. Kuid aeglased madala sagedusega lained esinevad ainult mitte-REM une ajal. Seda sellepärast, et talamokortikaalne süsteem ei ole stabiilne s.t. ajupiirkonnad pidurduvad ja siis jälle erutuvad jne
1.2 Teadvuse mehhanism ajus Kui inimene näeb magades und, siis ta on ju teadvusel. See tähendab seda, et aju kui süsteem loob teadvuse infost, mis ajus parajasti olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse. Aju loodud virtuaalreaalsus ( millega kaasneb teadvus ) ei moodustu välismaailmast, vaid hoopiski ajus olevast informatsioonist. Kuid info ise tuleb muidugi välismaailmast. Kuid on teada seda, et unenägude nägemisega kaasneb ajuaktiivsus. Unenägu nähakse REM-unes, kuid mitte alati ( sest osad ( näiteks visuaalsed ) ajupiirkonnad on NREM-unes ). Kuid ka mitte-REM unes nähakse vahel unenägusid. On täheldatud REM-une ja ärkveloleku EEG mustrite sarnasust, mille korral esineb peamiselt kõrgesageduslik aktiivsus. Kuid aeglased madala sagedusega lained esinevad ainult mitte- REM une ajal. Seda sellepärast, et talamokortikaalne süsteem ei ole stabiilne s.t. ajupiirkonnad pidurduvad ja siis jälle erutuvad jne
annaabi.ee 
