kindlakstegemine üha raskemaks? (värv kahvatub ja praguneb jne) 3. episteemiline kaalutlus - “Mida suurem ajaline distants meid eraldab kirjandusnähtusest … seda vähem toetub hinnang algallikale endale ja seda tähtsamat rolli etendavad kõiksugu vahendajad – kriitika, ajakirjandus, koolikäsitlus...“ 3. Kas ja kuidas on „hinnangunihked“ probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Kuigi ajaproovi pooldajad peavad hinnangunihkeid loomulikuks, siis loogiliselt võttes hinnangunihked mõnevõrra raskendavad kindlaks tegemast seda, kas mingi kunstiteos on ikka ajaproovi läbinud. 4. Milles seisneb finalismi eeldus? Eeldus, et ajaproovi tuleb tingimata tõlgendada finalistlikult – st et mingil ajahetkel on kunstiteose väärtus lõplikult ja pöördumatult selgunud. 5. Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane?
Perspektivismi on kritiseeritud, kuna on siiski küsitav, kas teatud ajaliselt perspektiivist nähtuna paistab teos "õiges" valguses või mitte. Mõne kunstiteose kohta informatsiooni kogumine ei pruugi sõltuda ajast, mõne teose puhul ei saa aja jooksul midagi selgemaks ja perspektivism ei tööta. 3. Kunstiteoorias seisneb finalismi eeldus arusaamas, et tänaseks hetkeks on ühe või teise kunstiteose väärtus täiesti selge ning see ei muutu. 4. Savile defineerib kunstiteost, mis on ajaproovi läbinud, kui teost, mis on kindlalt üle elanud ajaproovi ja püsinud piisavalt pika perioodi jooksul sobivas tõlgenduses tähelepanu all. Seda definitsioon on palju täpsustatud, näiteks peab tähelepanu olemas huvitu ehk ei tohiks huvituda teostevälistest asjaoludest. Samuti on võimatu defineerida täpsemalt, milline on piisavalt pikk aeg, mille kestel teos tähelepanu all on. 5. Savile historitsismi on kritiseerinud sotsiaalkultuuriliste argumentidega. Nimelt
historitsismile? Mingile kunstiteosele jm langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. Tänapäeval hinnatud kunstnike maine ei olnud sama nende eluajal. 4. Milles seisneb finalismi eeldus? Finalism uskumus, et kõik sündmused on määratud nende eesmärkidest või otstarvetest. Mingil ajahetkel on kunstiteose väärtus lõplikult ja pöördumatult selgunud. 5. Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane? Soovitada kunstikriitikule kunstiteose hindamisel ajaproovi oleks samaväärne arsti soovitusega patsiendile: haigus on ainult üks hea ravim, aga see ravim hakkab regulaarsel tarvitamisel mõju avaldama alles viiekümne aasta pärast. 6. Iseloomustage vähemalt kolme ajaprooviga seotud küsimust. Kuidas mõista? Kui teos on hea, siis ta peab ajaproovile vastu või kui teos peab ajaproovile vastu, siis ta on hea. Millele rakendub? Kunstiliigid, kunstivoolud, kunstnik, kunstniku looming tervikuna. Mida näitab
Võime ju mõistlikult tahta (nt moraalsetel kaalutlustel), et noorukid ei valiks lugemiseks rassistlikku kirjandust. 10. loeng: Kunsti hindamine II 1. Nimetage ajaga seonduvaid kunstiteoreetilisi probleeme! Aeg on mitmes mõttes kunstiteoreetiline arutlusteema: Teose loomise aeg (kaua võttis, millal "sündis"), Teoses kujutatud aeg (lineaarne-mittelineaarne), Teose kogemise aeg (nt kaua loed, "ajataju", lugemisprotsessis). Ajakunstid ja ruumikunstid, Ajaproovi probleem. Aeg kui kunstiteose väärtuse indikaator? Sellised ajaga seotud elutarkused nagu ... ,,aeg annab arutust", ,,aeg paneb kõik paika", ,,aeg parandab kõik haavad", ... on koha leidnud ka kunstiteoreetilistes vaidlustes, kus ,,ajaproovi" peetakse juba ammustest aegadest kunsti väärtuse näitajaks. Näited: "Kunstiväärtuse rangeks ja halastamatuks hindajaks on aeg. Ta määrab teose kas surmale või elule, avastab sedöövrites üha uusi varjatud väärtusi, õpetab kunsti nägema
El Greco või Shakespeare’i maine ei ole sugugi alati olnud see, mis ta on praegu, ja keegi ei tohiks olla üllatunud, kui see peaks tulevikus muutuma.” 4. Milles seisneb finalismi eeldus? Finalism- uskumus et kõik sündmused on määratud nende eesmärkidest või otstarvetest. Mingil ajahetkel on kunstiteose väärtus lõplikult ja pöördumatult selgunud. 5. Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane? Soovitada kunstikriitikule kunstiteose hindamisel ajaproovi oleks samaväärne arsti soovitusega patsiendile: „Vaadake, teie haigusele on ainul üks efektiivne ravim, aga see ravim hakkab regulaarsel tarvitamisel mõju avaldama alles viiekümne aasta pärast.” 6. Iseloomustage vähemalt kolme ajaprooviga seotud küsimust. 1) Mis kaalutlustel peaks ülepea arvama, et „aeg”/tulevik/järeltulevad põlved on kunstiteose väärtuse üle otsustamisel viimne instants?
3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Analüüs Tabel 1-st võib välja lugeda, et mida kauem oli invertaas sahharoosi lahuse sees, seda suuremaks läks CuSO4 maht tiitrimise ajal, et värvuse erinevus tekiks. CuSO 4 lahuse ruumala suurenemine kajastab taandatud monosahhariidide hulka proovis. Kuna temperatuur ei olnud tegur mis oleks saanud invertaasi aktiivsust muuta siis mõlema ajaproovi aktiivsuse peaksid olema enamvähem samad. Invertaasi aktiivsus nii 10 minuti ja 20 minuti vältel suutsid püsida enamvähem samad. Mõnikümmend mikrokatalit grammi kohta siia sinna. Vea protsendiks tuli 2,85 protsenti mis on enamvähem lubatav. Invertaasi aktiivsuse määramisel võis sisse tulla mitu erinevaid vea allikaid nagu näiteks: tiitrimise ebatäpsus, ajastuse ebatäpsus. Tiitrimisel oli palutud, et lahus mis sisaldas komplekslahust,
) on tavaliselt tehtud väljaspool Eestit. ,,Rusikareegliks" on, et kui Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobib liik, siis sobib ka sort (liikide vastupidavuse kohta aga leidub põhjalik info E.Laasi dendroloogiaõpikus!). ,,Rusikareeglid" aga on rusikareeglid just seetõttu, et alati võib esineda neist kõrvalekaldeid. Eelkõige võivadki kõrvalekalded puudutada just talvekindlust. Ka ,,Iluaianduse käsiraamatus" toodud andmed talvekindluse kohta ei ole läbinud veel kuigi pikka ajaproovi. Kuidas siis ikkagi orienteeruda tohutus okaspuusortide valikus, mida aianduskeskused ja puukoolid pakuvad? Kõigepealt tuleks selgeks teha, kas taim on paljundatud Eestis kohalikust, siin kohastunud algmaterjalist või toodud sisse edasimüügiks. Müüjad on kohustatud sellele küsimusele andma ausa vastuse. Mitte kõik edasimüügi eesmärgil sissetoodud taimed ei pruugi olla talvehellad. Vaadata tuleks, kas liiki (sorti) on meie oludes varem katsetatud
madalamalasetsevatele normidele. Konservatiivne e substantsiaalne kommunitarism - lähihorisont. Käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna konservatiivne seotus. Et indiviid saaks oma ajas ja ruumis mõistlikult eksisteerida, vajab ta pärandunud eluvorme (nt eesti keel eestlaste jaoks). Väärtustab traditsioone, sh moraali.Tuleb olla tähelepanelik kõige selle suhtes, mis on püsinud pikka aega, see on läbinud ajaproovi ja seda peaks usaldama. Universaalne e egalitaarne kommunitarism - kaughorisont. On pigem kriitiline meile pärandatud eluvormide suhtes. Inimesed on autonoomsed subjektid, kes ise enda eest otsustavad. Neil on otsustamise õigus ja kohustus. Liberaalne kommunitarism - kõige rahulikum neist kolmest. Pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust. Liberaalse kommunitarismi meelest on kõigis
annaabi.ee 
