Klassikaline ülevus Eksperimenteeriv huvi keele vastu Zenbudism Eetilised väärtused Sisekaemuste ja hingeseisundite lummuslikud kujutused Vabavärsid Looming LUULE Ankruhiivaja (1962) "Tahan olla laps, kes liivakastis Tule ikka mu rõõmude juurde (1964) liivast ehitab maailma, Lumevalgus ... lumepimedus (1966) veel ilusama sellest, mida näeb." ("Algused") Ajapinde ajab (1985) Kohvikumuusikat (2001) PROOSA lasteraamatud Lugemiklugemiki (1974) Kokku kolm juttu (1974) Vannituba (2004) Lakkhundikese jutud (2008) DRAAMA Tuhkatriinumäng (1969) Kass! Kass! Kass! (1981) Kõrgemad kõrvad (1985) Viimne reliikvia Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Viimne Reliikvia Üks mees nägi unes taevalikku õiglust Põgene Vaba Laps Tänan kuulamast =)
Stalinile" (1949) Paul-Eerik Rummo (19. jaanuar 1942 Tallinn) on Eesti kirjanik ja poliitik. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. "Ankruhiivaja" (1962)Ankruhiivaja"Ajapinde ajab" (1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985) Karl Ristikivi 1912 1977 oli eesti kirjanik. Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932).1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. "Lendav maailm" (1935)"Tuli ja raud" (1938) "Rohtaed" (1942)
1972. aastal andis Rummo justvalminud kogu "Saatja aadress" käsikirja ,,Eesti Raamatule", kuid pärast viljatuid läbirääkimisi võttis ta selle tagasi, sest sai aru, et terviklikul ja moonutamata kujul seda välja anda ei saadud. Seega levis teos omakirjastuslikult. Seejärel ilmusid Rummo sulest järjest kaks lasteraamatut: 1974. aastal "Lugemik-lugemiki" 1974. aastal "Kokku kolm juttu" Näidend "Kass! Kass! Kass!", mis lähtub Saabastega kassi muinasjutust, ilmus 1981. aastal. Luulekogu "Ajapinde ajab" ilmus 1985. aastal. 1985. aastal tuli välja valikkogu "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", mis sisaldab enamjaolt luuletusi poeedi neljast raamatust: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus" ja ,,Ajapinde ajab 1985. aastal valmis ka näidend "Kõrgemad kõrvad", mis räägib loo kuningas Midasest. 1989. aastal ilmus lõpuks eelnevalt tsensuuri taha jäänud kogu ,,Saatja aadress" koos muude
Looming: * "Ankruhiivaja" (1962) * "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) * "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) * "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) * "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) * "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) * "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) * "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) * "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) * "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) * "Ajapinde ajab" (1985) * "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) * "Kõrgemad kõrvad" (1985) * "Luuletused" (1999) * "Kohvikumuusikat" (2001) * "Vannituba" (2004) * "Kogutud luule" (2005) Tõlked: * "Antillide luulet" (1966) * "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) * "Surmad ja sisenemised" (Dylan Thomas, 1972) * "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) * "Charlotte koob võrku" (Elwyn Brooks White, 1979) * "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puskin, 1977)
[2] "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli Enn Vetemaa) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Ajapinde ajab" (1985) "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord
Lasteraamatud: ,,Udujutt", ,,Jänes", ,,Kaks päikest", ,,Põhjatuul ja lõunatuul". Paul Eerik Rummo Kirjanik ja poliitik. Töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Luule kujutab eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. Luulekogud: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus", ,,Luulet", ,,Tuhkatriinumäng", ,,Saatja aadress", ,,Kass, kass, kass", ,,Ajapinde ajab", ,,Kõrgemad kõrvad", ,,Luuletused", ,,Kohvikumuusikat", ,,Vannituba", ,,kogutud luule". Juhan Viiding Eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis Tallinnas. Pärast keskhariduse omandamist õppis Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töötas Draamateatris. Tegi enesetapuga. Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. Luule mitmekülgne ja tihti muutuv. Mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Luules leidub peidetud surmamotiive. Põimuvad
Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Looming "Ankruhiivaja" (1962)"Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964)"Lumevalgus...lumepimedus" (1966)"Luulet 19601967" (valikkogu, 1968)"Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969)"Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult)"Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)"Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)"Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989)"Ajapinde ajab" (1985)"Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985)"Luuletused" (1999)"Kohvikumuusikat" (2001)"Vannituba" (2004)"Kogutud luule" (2005) Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. 9. ESIMENE LAINE 1990. aastate algus elab suure kirjandusmurrangu tähe all. Aastad 1994--1995 pakuvad olulisi
Otseselt poliitilis motiivistikuga luulet, mida saab lugeda riigivastasena. Pärast seda kogu hakkavad näivuse ja tõelisuse probleemid esile tõusma. Klassikaline luuleideaal kadus. Hakkavad ilmuma laulutekstid (tuntuim Viimse Reliikviast ja filmist Lõppematu päev). 1960-1970ndate vahetus on Rummo jaoks kõige radikaalsem periood. 1970ndate keskpaigast edasi on ta üsna tasakaalustatud autor, kes avalikes esinemistes balanssi hoiab ega reeda ennast. ,,Ajapinde ajab" (1986), ,,Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) ja,,Kogutud luule" (2005) ,,Tuhkatriinumäng" (1969) ilmus Loomingu Raamatukogus, Hermaküla lavastas selle Vanemuises. Oht, ärakeelamiseks, kuid pääses lavale. Eesti kontekstis revolutsiooniline, vastuoluline teatrisündmus. Näidatakse teatris realistliku esteetika vastast. Tõlgiti inglise keelde ja sai ida-Euroopa alternatiivdraama esindusnäiteks. Kirjutas veel draamakirjandust
Tagantjärgi arusaadav, et on talve ja traagilisi meeleolusid silmas pidades luuletused valinud. Suvised tekstid välja jätnud, ilmuvad hiljem. Meie-tunne otsest rahvuslikku seost v viidet ei anna, teistel luuletustel on seda küll. Raamatus võiks öelda, et on domineerimas stiil nagu emaluuletuses. Teatav vabadus värsitehnikas, rütmiimpulss ilmne. Konflikt klassikalise laadiga. 1969 Tuhkatriinumäng 1973 Lugemik-lugemiki 1986 Ajapinde ajab 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 - 68. aastast valmib käsikiri "Saatja käsikiri..." 72. aastaks käsikiri valmis, pakub kirjastusse, aga see ei ilmu. Ei ilmu politiiliste luuletuste pärast. Mitteilmumine ja käsikirja levik käsikirjalises vormis üldisesse kirjandusteadusesse ja ringkondade jaoks "Saatja aadress" muutub orgaaniliseks luuleosaks, sellele viidatakse, aga seda pole olemas. Pole olemas, sest Rummo keeldub seda lõhkumast
aga tajuma väga poliitiliselt. Ta möönab, et seal on olemas üldinimlik pilt kui ka poliitiline pilt, sest need käivad kokku. 1974 Lugemik-lugemiki – lastekirjandus. Rummo innustub moodsatest teatri- ja mänguteooriatest. Tuleb päevakord ka mängiva lapse küsimus, kas mitte mängivas lapses ei peaks peituma tõeline loominguline alge. Ta hakkab lastele pakkuma isegi riskantset teksti – pöörased sõnamängus 1986 Ajapinde ajab – Muutused järgneva teosega tuleb selles teoses. Sellest teosest on välja jäänud kõige poliitilisem osa. 70ndate alguses tekkis tõrge, mis oli ilmselgelt poliitiline. 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 – Kolmas loominguperiood. See jääb algselt käsikirja, ja hakkab nii ringlema. Selle raamatu ettelugemisi korraldab ka Rummo. Ta pole tsensuuri läbinud raamat. Ta pole muutustega nõus ning see raamat ei ilmu.
annaabi.ee 
