seda märkama ja mulle appi tulema... Väärin palju enam tähelepanu ja hoolitsust, sest ma olen ju tema heaks nii palju teinud.."(2) Ülipüüdlik (perfektsionist) "toodab" kroonilist stressi ja läbipõlemist. Ta sarnaneb kriitikuga, kuid viimasest erinevalt ei halvusta ega suru ta midagi maha, vaid sunnib end tegutsema ühe kiiremini ja paremini. Püüab hoida kõike oma kontrolli all, olla kompetentne ning kõigile meeldida. Ei andest vigu ning seab oma väärtuse sõltuvusse välistest ajaoludest (tunnustus, kuulsus, materiaalne kindlustatus jms.), mitte eneseväärikusest. Lemmikväljendid: "Ma pean.., mul on tingimata vaja..., teisti pole võimalik.." Tüüpiline sisekõne: "Pean jõudma tippu. Pean välja nägema esinduslik ja edukas... Pean olema kõigi vastu kena ja lahke... Pean tegema seda ja teist või ma pole miskit väärt!"(2) Vaenutseja käitub agressiivselt ja kardab, et talle püütakse kõikjal ja kõiges kahju tekitada.
luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea 5 käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted
On olemas kahte liiki mälu jälgede muutusi: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed. Esimesel juhul me ei suuda meenutada seda, mida suutsime eelmisel korral. Teisel juhul me mäletame midagi erinevat sellest, mida mäletasime varasemal korral. Igal konkreetsel juhul võib tõeks osutuda üks neist kahest võimalusest või ka mõlemad võimalused korraga. Omandatud informatsiooni kadumist uuritakse unustamiskõverate muutumiste põhjal. Unustamise kiirus sõltub suurest hulgast teguritest ja ajaoludest: varasem kogemus, kodeerimise tingimused, sündmuste hulk, mis jääb meeldejätmise ja meeldetuletamise vahel, ning meetod, mille abil meelespidamist kontrollitakse. Unustamise kiirust iseloomustab unustamise kõver. Kõver näitab, et ühe pilgu jooksul nähtud informatsioon kaob mälust väga kiiresti. Pool sekundit peale nähtut pole enam olulist vahet osalise ja täieliku reprodutseerimise meetodi vahel. Sageli ei lähe omandatud teadmised mitte kaduma, vaid nad moonduvad. Väärteadmine
Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused
Traditsiooniline käsitus on internalistlik – see, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub üksnes tema sisemistest seisunditest. Erinevus inimese vahel, kellel on õigustatud uskumus ja kellel see puudub, on erinevus, millest saab inimene olla teadlik. Põhjuslik teooria on eksternalistlik – õigustatus sõltub isiku seostest maailmaga. See, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub isikuvälistest ajaoludest. fundatsionalism/antifundatsionalism - põhjuslikud teooriad eitavad, et uskumuse õigustatus sõltub sellest, kas seda toetavad fundamentaalsed uskumused. Piisab sellest, et uskumuse tekitab usaldusväärne meetod. Reliabilism ja aju vannis: sa tead, et pole aju vannis, kui tõene uskumus füüsilisest kehast on tekkinud usaldusväärsel meetodil. Kui sa oled aju vannis, siis sa ei tea seda, sest uskumused
kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. 4
aspektis: Internalism/eksternalism Traditsiooniline käsitus on internalistlik – see, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub üksnes tema sisemistest seisunditest. Erinevus inimese vahel, kellel on õigustatud uskumus ja kellel see puudub, on erinevus, millest saab inimene olla teadlik. Põhjuslik teooria on eksternalistlik – õigustatus sõltub isiku seostest maailmaga. See, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub isikuvälistest ajaoludest. Fundatsionalism/antifundatsionalism Põhjuslikud teooriad eitavad, et uskumuse õigustatus sõltubsellest, kas seda toetavad fundamentaalsed uskumused. Piisab sellest, et uskumuse tekitab usaldusväärne meetod Reliabilism ja aju vannis Kuna sa tegelikult ei ole vannis, siis on sinu uskumused maailma kohta tekkinud usaldusväärsel meetodil, meelte vahendusel ning seetõttu sa tead, et sa ei ole aju vannis
aspektis: Internalism / eksternalism Traditsiooniline käsitus on internalistlik see, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub üksnes tema sisemistest seisunditest. Erinevus inimese vahel, kellel on õigustatud uskumus ja kellel see puudub, on erinevus, millest saab inimene olla teadlik. Põhjuslik teooria on eksternalistlik õigustatus sõltub isiku seostest maailmaga. See, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub isikuvälistest ajaoludest. Fundatsionalism / antifundatsionalism Põhjuslikud teooriad eitavad, et uskumuse õigustatus sõltubsellest, kas seda toetavad fundamentaalsed uskumused. Piisab sellest, et uskumuse tekitab usaldusväärne meetod 87. Reliabilism ja aju vannis Mida ütleb reliabilism aju vannis skeptilise stsenaariumi kohta? Reliabilismist lähtudes võime anda üldise tingimuse selle kohta, mida tähendab teada, et isik ei ole aju vannis: keegi teab, et ta ei ole aju vannis, kui
annaabi.ee 
