Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
maanduvad nad asfaldile valmistumas just üks mega- vana halli habemega aega röövisin talt juudalt võtsin väikese intervjuu talt mis sind vanamehejuppi meelitab suitsiidiklubi? vanamees ei ajand jama kukkus lahkelt seletama benjit hüpatud sai eile selle peale enam meile püksigi ei tule kusi teravamaid elamusi vajame je siit need saame aidaku mind jumal-aamen! seda öeldes minust taandus
oleks nagu varemgi lahingutega kokku puutund. See ei olnud ju eestlastel esimene sõda, mis nad pidid pidama enda vabaduse eest võideldes. Mulle ei meeldinud ka see, et sõja stseeni oli kujutatud nõnda, nagu eestlased oleksid äpud. Eestlased läksid selle filmi järgi lahingusse rehadega ja neil oli hiiglaslik keelpill, mida nad mängima hakkasid. Eestlastel oli tegelikkuses ikka parem sõjavarustus kui rehad.( Vähemalt oli igapäeva riietus tõepärane.) Kuid see sakslasi tagasi ei ajand. Hakkas verine Madisepäeva lahing, mis oli eriti jaburaks tehtud. Langes sõjas mitmed vanemad sealhulgas ka Lembitu. Sõja lõpu poole räägivad kaks meest kuidas nad tahavad, et neid maetaks. Üks mees, ise raskelt vigastatud kaevab endale hauda a mõlemad lähevad sinna hauda, kuidas see veel võimalik on? Miks panna midagi nii imeliku filmi sisse? Selle sõja kaotasid eestlased. Selle sõja kaotusega polnud Uru rahul. Uru hakkas ise vanemaks ja hakkas
3)osteti ja müüdi ameti kohti.4)avalikud armukesed piiskopidel.5)indulikentsetega äritseti. 12. katolik haridus-vainulik ettevalmistamine.tegutsesid toom ja kloostrikoolid õpet kiriklikke aineid, kui ka kirjutamist,lugemist aineit. 13. reformi mõju. Hakkasid jumalateenistus toimuma eesti ja saksa keeles.türkised kohalikes keeltes. 14. russowi kroonika eesti 16.saj. eriti liivi sõja üks tähtsamaid allikaid 15. liivisõja põhjus:Vana-liivimaa on nõrgenenud. Ajand-tartu maksu maksmatta jätmine. 16. liivisõja tulem:vana-liivimaa lakkas olemast. Lepingud-venemaa ja poola leping L- eesti läheb poola alla. Vene-rootsi,P-eesti rootsi alla, saaremaa taani alla. 17. m.luther-saksa kristlik munk,reformatsiooni eest vedaja. Kettler-liivimaa viimane ordumeister. Hertsog magnus-saare,lääne,kuramaa piiskop. Russow-kirj russowi kroonika. Batory- asutas jesutiitide kolleegimi. P.de.Gadie-rootsi väejuht. 18
üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ning mees jäänd maa ning taeva vahele piigistusse. Küll ta üüdand ning teind äält, aga kedagid pole seda kuuland. Õnneks joudand külamees veel õigel ajal abi. Kas mees edespidi veel tuult pöörma läks, on teedmata. Üldsaaremaalikke jooni
Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest.Arhitektuur,skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn.vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda.Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaega. 7.Renesanssi arengu perioodid. 1) 14.sajand-eelrenessanss 2)15.sajand-vararenessanss 3)16.ajand-kõrgrenessanss 8. Nimeta renessanssi keskus Euroopas. 15.sajandil oli Euroopa tähtsaim kunstkeskus Firenze. 9.Kes oli ajasu suurmeister arhitektuuris? Kirjelda tema ehitisi. filippo brunelleschi Esimene suurmeister arhitektuuris.Ta oli mitmekülgne looja.Ta oli õppinud kullasepaks,kuid saavutas suuremat menu ehitajana ja kunstiteoreetikuna.Tema uuendusliku ja julge kava järgi hakati ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist
ase oli vaba. Nad olid kaua üleval, pikutasid niisama voodis ja ajasid juttu. Öösel ärkasid nad Deevi märatsemise peale. Devi peksis ust ja röökis, et Maya laseks ta sisse. Selle peale läkski Maya ja lasi Devi sisse. Ta tormas otse oma ema ukseni ja pani sellele jalaga paugu kirja. ,,Kurat! Ta on oma ukse jälle lukku pannud. Anna raha!" lõugas ta. Maya palus Devil vaiksemalt olla, kuid juba olid kõik üleval. Ann oli ennast sellel ajal juba püsti ajand ning riidesse pannud. Siis tuli Maya, võttis Annil käest kinni ja lasid koos kodust jalga. Ann pani ette et kui Mayal pole kuhugi minna, siis võiks minna tema juurde. Maya teadis, aga kindlalt kuhu minna. Nad läksid mingi 3. korruselise maja keldrisse. Keldris oli pime ning oli mustad kardinad keset tuba rippumas. Kardinate vahelt paistsid küünlad mis olid purgis. Toa nurgas helendas arvuti ekraan mille ees oli kirst. Ann piilus ettevaatlikult kirstu mille kaan oli pealt ära
Jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Tegelane vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor "Sammud tulevikku". Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud "Ellinor" ja "Sillatalad", kus mõlemis peategelaseks noor naine, ja nende kokkupuuted erinevate meestega. Peet Vallak, erinevalt teistest ei ajand taga erakordsust. Nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore ristikiviga. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes. "Semendivabrik". Peet Vallak (Peeter Pedajas) 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas koomilise varjundiga novell 1927 Hulgus 1930. aastatel modernistliku psüh. Romaani areng. Lisaks elukogemustele peegeldus ka
kaheksajalg paul kes ennustas jalgpalli saksamaal kahe=tuhande=kuuenda aasta emmemmil ennustas kõik mängud ja õõ (.) vist seitse või kaheksa mängu mis ta ennustas (.) kõik ta ennustas et ta ennustaski saksa koondise mänge (.) ennustas saksa koondisele kogu=aeg võite ja ennustas õigesti (.) kõik teised riigid olid ta peale pahased ja siis poolfinaalis ennustas sakslastele kaotuse ja kaotuse nad ka said (.) siis sakslased olid pauli peale pahased J.M: aga fardasse ei ajand K: $ei ajanud jah$ (.) aga no igal=juhul jah kaheksajalg paul oli suur tööstus ja temast sai jah okenaariumis kus ta elas sai suur vaatamisväärsus keda käidi tohutult palju vaatamas kuni tema siis õõ (.) surmani kaheksajala kohta kõrges eas mis saabus siin mõni aasta tagasi (.) temast tehti ka tehti ka kuulus film mida eetevee siin peal tükk aega tagasi näitas (.) ja ma arvan et kaheksajalg pauli eeskujul on neid ennustajaid loomi on kõik kohad täis J
Õitseb veel ka metsaserval, õitseb liiva peal: neid on õige mitut liiki kas sa seda tead? 17 LÕOKE q Lõoke Ott Kangilaski ,,Liiri-lõõri lõoke, kus su kulla pesake?" ,,Pesa mul pikas põllupeenras, väriheina varte varjul, kesaheina keske`ella!" ,,Miks sina, lõoke, linnukene, talvel meil ei taha olla, lumehangel lõõritada?" ,,Talv on tuisand terakesed, seemned ajand hange alla, putukad peitu on pugenud nälg tuleb nokka näpistama! Kui tuleb kullane kevade, kui tuleb sume suvekene, siis ma tulen, laulan jälle, siis ma laulan lastelegi, pajatan peremehele: ,,Peremees, peremees, hiir orasel, hiir orasel! Kus orasel, kus orasel? Siin orasel, siin orasel! Ja suur, ja suur!" " q Lõokene Johannes Käis Siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr... Siidikera, niidikera, siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr...
Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad. Olen rahvale kasulikku toitu ja jooki küllalt and, sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende teiste semlakutega ei võtnud ma juttugi. Ainult tema endaga... No mis te ütlete selle kohta?
annaabi.ee 
