mõisnikega. Romaanis ,,kui anija mehed tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,prohvet maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. Ajaloolises triloogias pole küll ühiseid tegelasi, kuid kõigil teostel üks kandev teema: mõne aasta piires toimunud talurahvaliikumise kujutamine, mis siin-seal kasvas võitluseks rahva põlisvaenlase mõisniku vastu. Triloogiat koostades oli vilde ühes isikus nii ajaloouurija kui ka kirjanik. Ajaloouurijana tutvus ta käsikirjaliste ja trükitud allikatega, mis sisaldasid andmeid eesti talurahvarahutuste ja ümberasumise kohta 1850 1860ndail aastail. Samuti käis ta kohapeal ajaloolisi tegevuspaiku vaatamas ja rahvapärimusi kogumas. Kirjanikuna aga ei piirdunud vilde olemasoleva materjaliga, vaid kasutas seda nii ajaloo.iste kui ka väljamõeldud tegelaste suhete ja võitluse kirjeldamiseks ning arendamiseks.
Fredric Pacius Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Nüüd soome ja eesti hümniks olev viis oli algselt kirjutatud soome tudengite lauluks ,,Maamme" .Paciusel olnud aega vaid kaks päeva, et muusika valmis kirjutada ja laul koorile ja orkestrile selgeks õpetada. Kogenud muusikamees tuli kiirtellimusega toime rutiinselt, sest helilooja pea oli kui ajaloouurija arhiiv. Viisijupp siit ja teine sealt, need omavahel kenasti kokku sobitada ning uus laul oligi sündinud. Kui Pacius oleks teadnud, et tema palast saab rahvushümn, oleks ta varunud töö jaoks rohkem aega ja kirjutanud parema muusika. Kirjutanud uusi noote, visanud vanu välja, lihvinud ja lihvinud. Aga aega ei olnud, mistõttu Paciuse töösse jäi harmoonia, mida kõige paremini oskas. Johann Voldemar Jannsen Jannsen oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht
Hinnatakse, sest suhtus ajaloosse süvitsi ja kriitiliselt. Stendhal 1783-1842 Tegu inimesega, kelle jaoks Napoleon oli tohutu iidol. Tuleb selgelt välja loomingus. Õppis kõrgemas ohvitseride koolis. Osales Itaalia sõjaretkedel. Itaaliast saab tema teine kodumaa, vaimustub sealsest kultuurist ja ajaloost, elab mõned aastad Itaalias. Ajaloouurija, kunst mitmed olulised kunstialased raamatud - ,,Jalutuskäik Roomas", ,,Itaalia kroonikad"(Itaalia ajaloost). Romaanid on eelkõige ajaloolised, vabaduse teema, inimese sisemine vabadus ja vabadusvõitlus ühiskonnas laiemalt. ,,Parma klooster" - Itaalia vabadusvõitlus Austria ülemvõimu vastu. Paralleelselt ajalooga ka traagiline armastusliin. Kas armastus on õigustuseks reetmisele? ,,Punane ja must" - tuntuim, moto: tõtt, ainult tõtt
Sellele aurale lisab sära veel teadmine, et oleme olnud ühe vägeva Põhjamaa riigi alamad selle hiigelaegadel, siis kui Rootsi relvade võitmatust oli sunnitud tunnistama kõik teda ümbritsenud riigid, kaasa arvatud meie suur ja ISUKAS idanaaber.“ (E.Öpik, lk.385). Tänapäeva ajaloolaste jaoks ei eksisteeri probleemi, kas Rootsi aeg oli „hea“ või „halb“. Küsimuse asetus on vananenud. Moraliseerivate hinnangute andmine ei ole ajaloouurija ülessanne. Hain Rebas on selle peale öelnud: „Tõepoolest on ülim aeg heita see küsimus sinna, kuhu ta kuulub, nimelt naiivse päevapoliitika kolikambrisse“ (K.Tarkiainen, Ü. Tarkiainen, lk.15). Rootsi aja pärand. 1583a. Sõlmitud Pjussa vaherahuga Venemaa ja Rootsi vahel läksid Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa Rootsi valdusesse. 1625a. Vallutasid rootslased poolakatelt Tartu. 1629a. Altmargi vaherahuga omandas Rootsi Poolalt kogu Liivimaa. 1645a
Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos ,,Jumalik komöödia" järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus ka naiste koolitamine Lorenzo Valla Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise
Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos „Jumalik komöödia“ järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni – Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus – ka naiste koolitamine Lorenzo Valla – Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise
tingituna tekib suurel hulgal audiovisuaalseid ja digitaalseid allikaid. Kui keskajal jäädvustati väike osa ühiskondlikust elust ning paljud kirjalikud allikad on ka hävinud. Ajalooallikad jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks allikateks. Sekundaarseteks allikateks peetakse esmaallikate töötlusi. Seonduvalt sekundaarsetest allikatest räägitakse ka tertsiaalsetest allikatest, milleks peetakse mitmesuguseid sekundaarsete allikate töötlusi. Ajaloouurija seisukohast on tähtis kasutada võimalikult mitmekesiseid ja erineva päritoluga allikaid. Eriti väärtustatud on publitseerimata esmaallikad arhiivides, sest neist on võimalik leida midagi uut ja põnevat. Uurimistöö seisukohast liigitatakse allikaid arhiiviallikad ja trükitud allikad. Trükitud allikad liigitatakse omakorda-ajakirjandus, dokumentaalsed materjalid, mälestused, allikalise väärtusega kirjandus jm.
juba varakult. Tegeles kaasaja karskusliikumisega - teda võib selle juhiks pidada. Tegegutses ka kirjanduskriitikuna. Ajaloo uurimises valdas allikakriitilist meetodi, veetis palju aega arhiivides ja leidis olulisi kultuuriloolisi allikaid. Uuris ärkamisaegseid tegelasi ja tegevust. Lõpuks kirjutas samuti Eesti ajaloo, mis eraldi raamatuna avaldati 1920. Silmapaistvaim eesti ajaloouurija ja -kirjutaja 20. sajandi alul, sest et ta oli allikakriitiline ja väärtustas üle kõige tõde! Mihkel Kampmann kirjutas õpikuid ja uuris kirjandusajalugu. Johann Kõpp oli kirikuõpetaja ja hiljem TÜ rektor. Uuris usu- ja kultuuriajalugu, eriti haridusajalugu. 2) Materialistlik suund Vähemprodukriivne suund, noorem põlvkond hakkab huvituma majandusest ja sotsiaalsetest gruppidest.
,,Rahva arvu kasvamine Eestimaal", protsess ja seda mõjutanud tegurid. 1917 kandidaaditöö ,,Teoorjuse langemine ja maaproletariaadi tekkimine Liivimaal" ilmus 1911, autor ise tõlkis. Köstner käsitleb teoorjuse kaotamist ja sellejärgset majanduse ümberkorraldamist (talupojad mõisa palgatöölisteks). Tegi karjääri, minister olnud, 1930. aastail Bulgaarias nõunik olnud, elu lõpul Egiptuse panga eesotsas, president Nasseri majandusnõunik. Jaan Kärner (1891-1958) Kirjanik ja ajaloouurija. 1916 tähistati Eestimaa pärisorjusest vabastamise sajandat aastapäeva, selle puhuks ülevaade Eesti talurahva vabastamisest. Teatriloost raamat Estonia 60, aastapäeva puhul ,,Ärkamisaegne Eesti ühiskond. Mõningaid jooni". Majanduslik situatsioon, ärkamisajal valitsevad ideid käsitleda. Kirjanikuna kirjutanud eri kaaluga asju. 1930. aastail romaan ,,Tõusev rahvas", üksikasjalikult paljude tegelaste abil 1905. aasta ülestõusu kirjeldanud
LISA 4 Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala - Võru Kesklinna Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Sissejuhatus Ajaloo mõistmise seisukohalt on tähtis kujundada võimet asetada end kellegi teise olukorda ning vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ja ajaloouurija seisukohast, tuleb kujundada kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse ning võrrelda ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates. Uurimistöö kirjutamise eesmärk põhikoolis on äratada huvi ajaloo vastu, lähtudes oma perekonnast ning kodukohast. Soovitatav on igal õpilasel kirjutada juba põhikoolis lihtsamal teemal uurimistöö, sest 2010. aastal vastu võetud
annaabi.ee 
