OSWALD SPENGLER (19-20 sajand , sakslane) TEOSED TSITAADID: ,,Õhtumaa allakäik" polnud neid. FILOSOOFIA OLEMUS: · Loodusteadlaseks õpitakse, ajaloolaseks peab sündima · Loodusteadlane kasutab matemaatilis abivahendeid (valemid) , ajaloolane analoogiat · Loodusteadlane lähtub kausaalsuseprintsiibist(põhjuslikkuse) , ajaloolane saatuse printsiibist · 7 kultuuri on hukkunud -> 1)Hiina 2)Egiptuse 3)India 4)Antiikkultuur 5) Maajade 6) Araabia 7) Babüloni · Lääne-Euroopa kultuur on ka hukkumise teel · Tsivilisatsioon- kultuuri hääbumise staadium. · Sünd-> noorus ->õitseng-> vananemine ->surm
moondas ta ennast vaeseks kerjuseks, läks oma majja, muutus kangelaseks tagasi ja tappis kosilased http://www.vanaraamat.ee/Homeros_ Odusseia_Eesti_Riiklik_Kirjastus_1963 • Teos on sündinud umbes 650 a. eKr _3922-43.htm Herodotos • Peetakse esimeseks päris ajaloolaseks • Elas 5. sajandil ekr • Peateos on ”Historia” (" Ajalugu") https://et.wikipedia.org/wiki/Herodotos Thukydides ja Xenophon • Thukydides oli ka ajaloolane, kelle peateos
Kirjutas traktaadi(!?) üriku ,,Constantinuse kingitus" kohta. See oli mingi tähtis ürik tänu millele oli saanud paavst võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8.sajandist, tänu millele võeti paavstilt õigustamatu võim.Ütles, et teoloogia ja filosoofia ei tohigi olla seotud. pooldas vaimulike abielu, sest armukesed on veel hullemad. Eitas piibli üleloomulikku päritolu. Nimetas Moosest lihtsalt ajaloolaseks. Ta pidi astuma kohtu ette, aga siis üks paavst päästis ta. · Rotterdami Erasmus andis välja antiikautorite töid ja kommenteeris neid. Tegeles vanakreeka ja ladina keelefiloloogiaga. Tõlkis uuesti kreeka keelest ladina keelde Vana Testamendi. Pani aluse piiblikriitikale. Ta läks Lutheriga tülli tahtevabaduse suhtes. Luther ütles, et jumal juhib meid, aga Erasmus ütles, et juhime ennast ise. Kirjutas ,,Narruse kiituse"
kellel oli vähekulunud, täpne sõnavalik, selge esituslaad, oskus tegelasi elavaks teha, dialoogi juhtida ning teksti visuaalseks muuta. Kirjanik tegi oma töö täiuslikult ning muutis le Maréchali elavaks, käegakatsutavaks. Biograafia võib olla suuresti seotud ajalooga. Inimese eluloost võib saada väga palju infot möödaniku kohta. Guillaume le Maréchali elu kirjeldav teos on nagu „elulugu“ ja samas ka „ajalugu“. Autor Jean osutus ka kohusetundlikuks ajaloolaseks. Ta nägi samasugust vaeva kui need, kes kloostrites ja kollegiaalkirikutes umbes sajandi jooksul jutustasid tegudest, millest olid kuulnud, kontrollides informatsiooni, kritiseerides väidetut sama innukalt kui tänapäevased ajalookirjutajad seda oma kohust täites teevad. Jean jälgis hoolikalt, et allikad oleksid ära toodud. Mitmel korral väljendas ta oma kahtlusi ja täpsusenõudeid, mis ta oli oma tööle seadnud.
Lennart Meri veetis oma lapsepõlve peamiselt välismaal elades ja seetõttu õppis ta mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis, kust tulenes ka tema hea keelteoskus(- ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.) Georg Meri perekond küüditati 1941. aastal Siberisse, kust nad naasid 1946. aastal. Lennart Meri oli Venemaal elades käinud mitmes venekeelses koolis. Eestisse tulles astus ta Tartu Ülikooli, kus ta lõpetas ajaloo eriala aastal 1953. Ajaloolaseks ei lubatud tal aga saada ja ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina, seejärel sai ta kuuldemängude toimetajaks Eesti Raadios. Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1990. aastal sai Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmete sealsete kõrgete riigitegelastega, sealhulgas ka president George H. W. Bushiga
Arhailisel perioodil kujundasid kreeklased foiniiklaste alfabeedi põhjal välja tähestiku, kus igale märgile vastab üksainus kindel häälik. See tõi omakorda kaasa ka raamatute kirjutamise. Arvatavasti on Kreekast pärit ka meile kuulsaks saanud pime poeet Homeros oma lugudega „Ilias“ ja „Odüsseia“. Tegelikult ei olda üldse kindlad, kas selline mees ka päriselt elas või oli ta lihtsalt väljamõeldis. Kreeka esimeseks ajaloolaseks peetakse aga 5. sajandil elanud Herodotost oma peateosega „Ajalugu“, ilmselt sellepärast, et tema oli päriselt olemas. Ajaloolasena veelgi silmapaistvam oli Thukydides, kelle peateoseks on „Peloponnesose sõja ajalugu“. Hilisemad hellenismiajastu ajaloolased püüdsid eeskätt pakkuda lugejale meelelahutust. Arhailine aeg oli ka Kreeka müütide sünniaeg. Neid on loomulikult igasuguseid alustades vägitegudest lõpetades „kükloobidega“. Mõningaid lugusid räägitakse praegugi
ülikooli avamisega loodi Tartusse ka trükikoda, millest on alguse saanud raamatutrükkimine Eestis. Tartu ülikooli esimene ajalooprofessor oli Friedrich Menius, kelle sulest ilmus ajalooline ülevaade Liivimaa õiguskorra arengust. Teda võib pidada Academia Gustaviana kõige väljapaistvamaks ajalooprofessoriks, kes pani aluse kohaliku ajaloo uurimisele Tartu ülikoolis. Ülikooli teise perioodi nn. Academia Gustavo-Carolina tegevusperioodi kõige kuulsamaks ajaloolaseks võib nimetada Olaus Hermelin'i, kellest saab hiljem aadlik ja ta tõuseb salakantselei juhatajaks. Kuna ta põletas enne venelaste tulekut kuninga dokumente, siis Peeter I võtab temalt kirjutamisõiguse ära. Ülikooli põhikiri oli väga sarnane Uppsala ülikooli põhikirjaga. Tartu ülikooli põhikiri on ilmselt valmistatud pärast 1650. aastat prokantsler Klingiuse ajal. Ennem kasutati Uppsala ülikooli põhikirja
08.09.1998a. Walter Reich , endine Washingtoni holokausti Muuseumi direktor , tunnistas artiklis ajalehele ,, Washington Post ,, , et number 4.000.000 on tegelikult võlts . Reish kinnitas , et number 1.100.000 1.500.000 on korrektne , ning nendest enamus on juudid . 22)1.000.000 oma raamatus , 1989a. ,, Auschwitz : Technigue and Operation of the Gas Chambers ,, , sai Jean-Claude Pressac esimeseks holokausti viimase aja ajaloolaseks , kes madaldas Auschwitzi ohvrite arvu 1.000.000 -ni , KOLM miljonit vähem , kui kõikjal ametlikult käibel olevad 4.000.000 . (on vaja märkida , et juba 1953a. oli Gerald Reitlingeri poolt toodud arv alla 1.000.000 ) . Pressaci järeldused kujutavad endast erilist huviväärsust , kuna ta raamat oli kirjutatud Beate Klarsfeld Foundationi tellimusel , eesmärgiga ümber lütukata nn
Eksiilis olles kirjutas ta kaks oma tähtsat teost: „Arutlused“ ja „Valitseja“. Viimase pühendas ta Lorenzo di Piero de' Medicile. Kui Machiavelli 1520. aastal kardinali poolt Lucca pangaröövi lahendamise asjus tööle võeti, kirjutas ta sellest inspiratsiooni saanuna kardinali valitsusest ja tema elust teose „Lucca Castruccio Castracane elu“. Samal aastal valiti Machiavelli ametlikuks vabariigi ajaloolaseks. Veidi pärast seda saadeti ta frantsiskaani kloostrisse Carpisse. Machiavelli seisis dilemma ees, kuidas rääkida tõtt samal ajal Medicisid solvamata. 4 Pärast seda töötas Machiavelli Firenze ajaloo kallal ning 1525. aasta juunis avaldas „Firenze ajaloo“, mille pühendas paavstile. Hilljem pöördus Machiavelli sõjaväkke, kust ka võidukalt naasis
keda kahtlustati vandenõus, vangistati ja teda piinati ning saadeti asumisele oma isa maale. Eksiilis olles kirjutas ta kaks oma tähtsat teost: ,,Arutlused" ja ,,Valitseja". Viimase pühendas ta Lorenzo di Piero de' Medicile. Kui Machiavelli 1520. aastal kardinali poolt Lucca pangaröövi lahendamise asjus tööle võeti, kirjutas ta sellest inspiratsiooni saanuna kardinali valitsusest ja tema elust teose ,,Lucca Castruccio Castracane elu". Samal aastal valiti Machiavelli ametlikuks vabariigi ajaloolaseks. Veidi pärast seda saadeti ta frantsiskaani kloostrisse Carpisse. Machiavelli seisis dilemma ees, kuidas rääkida tõtt samal ajal Medicisid solvamata. 4 Pärast seda töötas Machiavelli Firenze ajaloo kallal ning 1525. aasta juunis avaldas ,,Firenze ajaloo", mille pühendas paavstile. Hilljem pöördus Machiavelli sõjaväkke, kust ka võidukalt naasis
Üks kaart oli hõbeplaadil. Ta ei olnud ise nendes kõikides kohtades käinud, mida ta kirjeldas. Suur osa oli kellegi teise kirjeldused. Kaart oli joonistatud kirjelduste abil. See kaart valmis 1154. aastal. Araablased arendasid ka meditsiini. - Ibn Sina koostas "Arstiteaduse kaanoni", kus ta tõi välja selle, millest haigused on tema arvates tingitud. Arendas ka õpetust tervislikust toitumisest. Al Biruni teda võib pidada nii astronoomiks, matemaatikuks, geograafiks, ajaloolaseks, keeleteadlaseks, farmokoloogiks. Ta pidas võimalikuks heliotsentrilist( päikesekeskne) maailmapilti. Ta määras ära umbes 50 aine tiheduse. Kirjutas väga põhjaliku kirjelduse India etnograafiast, geograafiast ja India ajaloost. Nendes piirkondades arenes teadus tunduvalt kiiremini, kui Euroopas. KÕRGKESKAEG Kõrgkeskaega iseloomustavad jooned: 1) Rahvaarvu kasvamine 1000. aastal 36 miljonit inimest 1100. aastal 44 miljonit inimest 1200
kreeklaste alistamist Roomlaste poolt. Rooma ajaloo kirjutajatest on olulisemad ka mitmed. Esimesena Cornelius Tacitus (55-120pKr), tal oli praetori haridus ja on teada et ta töötas mitmetes Rooma ametiasutustes. Ta on kirjutanud väga erinevatel teemadel, Rooma ajaloost on tähtsamad 2: ,,Ajalugu" ja ,,Annaalid". ,,ajalugu käsitleb aega 60-96pKr, ,,Annaalid" käsitleb ajalugu linna rajamisest kuni keiser Domitianuse mõrvani 96pKr. Tacitust peetakse üheks esimeseks antiik ajaloolaseks, kelle arvates ajalugu tuleb kirjutada objektiivselt on aga siiski teada, et ta kirjutab kindla poliitilise suunitlusega, Domitianust kujutab Tacitus hirmuvalitsejana. Tema jaoks on kangelased kõik need kes on julgenud despotismile vastu hakata. Tacitust peetakse väga usaldusväärseks ajalooallikaks. Järgmine autor keda nimetada on Svetonius (70-140pKr), ta kuulus ratsaniku seisusesse ja on teada, et keisrite Traianuse ja ____ valitsuse ajal oli ta kõrgel kohal
Tingimused polnud eriti soodsad (polnud oma ülikooli). 1919 Riiga rajati oma rahvuslik ülikool. Läti ülikool- koondusid ajaloolased peamine uurimus 1936 aastani. Siis tekkis Läti ajaloo uurimise keskus- läti ajaloo Institutsioon- tegutses aktiivselt, andis välja ajakirju ja allika publitsatsioone. Suurteoseid lätis ei ilmunud. 1950 Stockholmis Taugava (Läti kirjastus) 10 köidet. Läti ajaloo üldkäsitlus, ilmusid erinevatelt autoritelt, monograafiatena. Viljakamaks valis ajaloolaseks on Edgar Dundorfs-3 köidet Edgar Andersons- Läti ajalugu 1914-1920/viimased köited 1982,1984 A. Slide – Läti ajalugu 1914-1940 Nendes jäi käsitlema varasem ajalugu. Viga 1997 a Šterns I köide 1290-1500 kodumaal Riias. Ordu teatas, et nende suur vastuolu saavad lõviosa endale. Kuramaa vägi läks Leedu poole üle, ründasid Ordut selja taga. Durbe lahingus 1260 löödi Saksamaa Liivimaa ordu puruks.Said iseseisvuse tagasi, mida ei jätkunud kauaks.
faktoritest, sõjalisest jõust ja institutsioonidest, mis säilitavad sotsiaalset korda. Samas on tema töödes selged saksa hermeneutikatraditsiooni mõjud, teda huvitab kuidas religioon kujundab inimeste sotsiaalset käitumist ja kuidas inimesed ise oma sotsiaalset tegevust mõistavad ja tõlgendavad. Kulturwissenschafti üks silmapaistvamaid esindajaid oli 12 Ernst Cassirer (1874-1945) Neokantiaan, keda võib nimetada ka ideede ajaloolaseks. Cassirer lähtub Kanti veendumusest, et tunnetus on inimese enda loov tegevus, et inimteadvus osaleb aktiivselt maailma tunnetamise protsessis. Olulisel kohal on ka ,,vormi" mõiste meelelisuse vormid on inimtunnetuse vältimatuks tingimusesks konstitueerides inimese maailmakogemuse. Cassireri olulismaks teoseks on mahukas ,,Sümboolsete vormide filosoofia" (1923-1929). Selle põhitees inimesed on eeskätt sümboleid loovad ja kasutavad loomad (animal symbolicum)
annaabi.ee 
