kooliharidust, võrdsustati mõisnike õigused ja kodanikuõigused kõigile majaomanikele, linaduumasse valiti esindajad. Üldisellt toimus riigikorralduse demokraatlikumaks muutmine. 8. Seletage mõiste mõis. Nimetage erinevaid mõisa liike?(4p) Mõis on suur maavaldus, mis on suunatud põllumajandusliule tootmisele, kuulub mõisnikule. Rüütlimõisad ehk eramõisad,kroonumõisad ehk riigimõisad ja pastoraadid ehk kirikumõisad. 9. Millist tähtsust ajalooallikatena omavad tänapäeval adramaadekomisjonide ja hingeloenduste materjalid? Millised oskusi on vaja, et osata neid kasutada? Kus need materjalid asuvad?(3p) Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel. Tänapäeval võib leida Rahvusarhiivides nin gnede lugemiseks on vaja osata alamsaksa keelt. 10. Mis muutus Eesti- ja Liivimaa kaubanduses võrreldes keskajaga.(4p)
ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära." Berlioz näeb viirastust ülikummalist pikka, kõhna ja poolläbipaistvat kodanikku, kes kannab dzokimütsi ja ruudulist pintsakut. "Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /.../ Saatan on olemas," sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob. Lisaks kõigele väidab ta, et peatub Moskvas olles Berliozi korteris. Berlioz ja Bezdomnõi on veendunud, et professor W on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teel kohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma.
Balti kroonikate väljapaistev asjatundja S. Vahtre on kroonika mõiste määratlemisel lähtunud konkreetsetest materjalidest: Balti ajaloo kirjutust silmas pidades võiksime kroonikaks lugeda eelkõige niisugust seostatud jutustust, refereeringut ajaloolistest sündmustest, reeglina nende toimumise kronoloogilises järjekorras, mis algab hiljemalt sakslaste tulekuga Väina jõele 12. Sajandil ja ulatub autori kaasajani. 3. Kroonikate eripärad ajalooallikatena. Kroonika d-sündmuste kirjeldused kronoloogilises järjekorras. Ordumeeste väljamõeldised. Kroonikates ei avata sündmuste seoseid ega põhjuseid, kuid neil on mingi süzeeline liin ja läbiv idee. Vahet on tehtud surnute ja elavate kroonikate vahel. Surnute kroonika oli komplikatsioonid vanadest aegadest ja elavate kroonikate all kirjeldusi autori eluajast. Kroonikate puhul tuleb lähtuda sellest, kellele allikas suunatud on ja kes ajendas kirjutama. Euroopas kirjutasid kroonikaid 13
uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega. Avaldas uurimuse Jüriöö ülestõusust. Oli Eesti muinsuskaitse üks aktiivsemaid liikmeid. Tema initsiatiivil loodi TÜ Eesti ajaloo õppetool. Tema õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis Lukas. Tartu linna aukodanik. Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia. Kroonikate eripärad ajalooallikatena- Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm, kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Kroonikud paistavad silma erapoolikusega. Nt õukondade kroonikud paistavad silma sellega, et väljendavad otseselt valitsejate ja ülikute huvisid.. 13 saj kirjutasid kroonikaid peamiselt mungad. Eesti ajaloo kuulsamad kroonikud olid Läti Hendrik Balthasar Russow( kirjutas sündmustest 12 saj- 1578) Ta suhtus talupoegadesse hästi ja kritiseeris aadleid.
Ta kajastas vastaseid negatiivselt (liivlased ja eestlaned halvad ka. Venelased jne. (Läti henrik siis Liivimaa kroonikal) 1215 saarlaste eestlaste lause seal esimene üleskirjutus: laula, laula pappi. Kirjas proosas Liivimaa vanem riimkroonika kirjas jüriöö ülestõus, ei teata, kes üles märkinud 13 saj lõpus. Kirjas värssides ja alam saksakeeles. Ajaloo kroonika eripära jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine. Kroonikate eripärad ajalooallikatena ei olnud objektiivne, vaid subjektiivne. see on eripära. Kus kroonik ise käis detailsemalt ja värvikamalt kirjeldatud , selles järeldus, kes kroonik Ajaloo kroonika eripära jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine. 4 Päevikute ja mälestuste eripärand ajalooallikatena On päevikuid mida peetakse kui kroonikaid: matkapäevikud grupi tegemised matkal. Pärimuskultuuri koguja matkapäevik kirjeldav metaandmed
Ta kajastas vastaseid negatiivselt (liivlased ja eestlaned halvad ka. Venelased jne. (Läti henrik siis Liivimaa kroonikal) 1215 saarlaste eestlaste lause seal esimene üleskirjutus: laula, laula pappi. Kirjas proosas Liivimaa vanem riimkroonika kirjas jüriöö ülestõus, ei teata, kes üles märkinud 13 saj lõpus. Kirjas värssides ja alam saksakeeles. Ajaloo kroonika eripära jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine. Kroonikate eripärad ajalooallikatena ei olnud objektiivne, vaid subjektiivne. see on eripära. Kus kroonik ise käis detailsemalt ja värvikamalt kirjeldatud , selles järeldus, kes kroonik Ajaloo kroonika eripära jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine. 4 Päevikute ja mälestuste eripärand ajalooallikatena On päevikuid mida peetakse kui kroonikaid: matkapäevikud grupi tegemised matkal. Pärimuskultuuri koguja matkapäevik kirjeldav metaandmed
U U) kui ka spondeused ( tähis _ _). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. 18. Mis oli ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas? Arvatakse, et eeposes käsitletu on realistlik kreeka hõimude elu-olu käsitlus. "Ilias" kui sõjaaja olustik ja "Odüsseia" kui kangelase rännakud ja pildid rahuajast. Seetõttu peetakse eeposeid hinnaliseks ka ajalooallikatena. 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Arvati, et eeposed olid üles kirjutatud türann Peisistratose ajal 6.sajandi Ateenas riiklike pidustuste ajal. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinud arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, aga mõlemal ilmselt eri autor. 21
Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära." Berlioz näeb viirastust ülikummalist pikka, kõhna ja poolläbipaistvat kodanikku, kes kannab dzokimütsi ja ruudulist pintsakut. "Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /.../ Saatan on olemas," sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob. Lisaks kõigele väidab ta, et peatub Moskvas olles Berliozi korteris. Berlioz ja Bezdomnõi on veendunud, et professor W on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teel kohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma.
annaabi.ee 
