KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid
juhtimisel 732. aastal Poitiers' lahingus tagasi araablaste edasitung Euroopasse, Pippin Lühikese sõjakäigud Itaaliasse 754. ja 756. aastal, sõda Bütsantsi ja Karolingide vahel, Gallia vallutamine frankide poolt ning viikingite retked Euroopasse. Bütsantsi kultuur oli tähtis vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Suur osa oli vaimulikul kirjandusel. Erilise populaarsuse kogusid pühakute elulood ehk hagiograafiad, mis on ka väärtuslikeks ajalooallikateks. Tähtsad olid ka kronograafiad ehk maailmakroonikad, mis olid samuti suureks toeks ajalooteadusele. Bütsants avaldas suurt kultuurilist mõju ka slaavi maadele ning 9. sajandil koostati slaavi tähestik. Ka Karolingid panustasid olulisel määral kultuuri arengusse. Nad rajasid palju ilmalikke õppeasutusi ning kloostreid, kus tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Sellist Karolingide kultuurilist arengut nimetatakse Karolingide renessanssiks.
ülevaate saamiseks lähtuda intervjueeritavate valikul erinevatest ametikohtadest ning ajaperioodidest). Töö autor ei püstitanud endale ühtegi teada olevat hüpoteesi töö kohta ning ei viinud läbi ühtegi katset. Ta üritas saada võimalikult täpseid vasteid enda jaoks tõstatatud punktide kohta läbi erinevate ajalooallikate ja allikmaterjalide. Töös kasutas autor kolme sorti ajalooallikaid ja allikmaterjale, suuliseid, kirjalikke ning pildi kujul säilinud materjale. Suulisteks ajalooallikateks kasutati kaheksat erinevat intervjuud tsehhi endiste töötajatega ning praeguste omanikega. Kirjalike allikatena olid kasutuses kokku kümme erinevat ajalehte ja raamatut ning üheksa interneti allikmaterjali. Fotomaterjalina olid kasutuses H. Streimanni, T. Uusküla, O. Vilbergi ja töö autori R. Olveti erakogud. Kui jätta välja sissejuhatus ja kokkuvõte, siis esimeses osas autor uuris ning tegi järeldusi oma
Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik. 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha keiser Constantinuse portreest puudub elav inimene, skemaatilised jooned, ebaloomulikud ja stiliseeritud näojooned nagu tulevases Bütsantsi kunstis.Omapäraseks kunstiliigiks on võidusambad, mis olid kaetud spiraalselt alt üles keerduvate reljeefidega. Täpselt edasiantud ehitised, riietus ja sõjavarustus on hinnalisteks ajalooallikateks. Reljeefidelt on näha, et roomlased tundsid perspektiivi (erinevalt idamaade kunstnikest) tagapool asunud asju kujutati väiksemalt ja ähmasemalt. Ka oskasid roomlased kujutada igasuguseid poose ja kõiki vaatenurki (rahu altar; Traianuse samba reljeefid). 3. saj. pKr reljeefikunst tardus (Septimius Severuse võidukaar). Ornamentaalseid (enne 1. sajandit pKr) ja figuraalseid (1.-3. saj.) reljeefe on sarkofaagidel. Rooma maalikunst Maalikunsti näidised on suures osas hävinud
Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik. 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha keiser Constantinuse portreest puudub elav inimene, skemaatilised jooned, ebaloomulikud ja stiliseeritud näojooned nagu tulevases Bütsantsi kunstis. Omapäraseks kunstiliigiks on võidusambad, mis olid kaetud spiraalselt alt üles keerduvate reljeefidega. Täpselt edasiantud ehitised, riietus ja sõjavarustus on hinnalisteks ajalooallikateks. Reljeefidelt on näha, et roomlased tundsid perspektiivi (erinevalt idamaade kunstnikest) tagapool asunud asju kujutati väiksemalt ja ähmasemalt. Ka oskasid roomlased kujutada igasuguseid poose ja kõiki vaatenurki (rahu altar; Traianuse samba reljeefid). 3. saj. pKr reljeefikunst tardus (Septimius Severuse võidukaar). Ornamentaalseid (enne 1. sajandit pKr) ja figuraalseid (1.-3. saj.) reljeefe on sarkofaagidel.
Ajalooallikad ja eesmärgid. Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud. Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri. Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda
Koos pojaga kavandab Odysseus plaani, kuidas Penelope (naine ja ema) ees kosilastele kätte maksta. Lõpuks saavad Penelope ja Odysseus koos olla, Ithakale saabub rahu. Eeldatakse, et lugeja teab-tunneb kogu mütoloogiat, on teadlik kõigest, mis on juhtunud enne või pärast kirjeldatud sündmusi. Tegevus algab keskel ja varasemast kuuleb lugeja hiljem. Arvatakse, et eeposes käsitletu on realistlik kreeka hõimude eluolu käsitlus, neid peetakse hinnalisteks ajalooallikateks. 7. Vana Kreeka kultuuri klassikalise perioodi saavutused. Klassikaline periood 5 4 saj. Peetakse kultuuri kuldajastuks, kus eeskätt kunst ja arhitektuur saavutasid oma õitsengu tipu. Linnriikide ajastu Ateena (avatud ja demokraatlik mereriik) ja Sparta (militaarse korraga). Mütoloogias asendus üha ratsionaalsemate maailmaseletustega. Sellel kõigel oli tugev mõju kunstile ja kultuurile. Kunstis omandas üha tähtsamat rolli esteetiline funktsioon
annaabi.ee 
